Seetõttu saame praegu öelda vaid, et tol sügisel ei arutanud ühe eriti suure sponsorsumma küsimist Reformierakonna sisering partei peasekretär Kristen Michali osavõtul.

Need mehed ei otsustanud küsida raha firmalt BRS, kes müüs parajasti riigile oma osalust Eesti Raudtees.

BRSi ühe juhtfiguuri Jüri Käo juurde ei läinud annetusejutuga Kristen Michal, kes peasekretärina peab parteile raha hankima.

Michal ei ähvardanud ärimees Käod, et annetuse tegemata jätmise korral võivad BRSil tekkida raudteetehinguga raskused.

Ja peaminister Andrus Ansip (kes on ühtlasi Reformierakonna esimees) ei saanud kõigest sellest teada tagantjärele.

Michal on kogu seda lugu korduvalt ja väga selgelt eitanud.

Aga jaanuaris 2007 teatas BRSi ameeriklasest osanik Edward Burkhardt Eesti Ekspressis ikkagi: "Reformierakond palus teha ühe miljoni euro suurune annetus, et tagada nende toetus taasriigistamisele. Hiljem nõuti veel poolt miljonit. [-] Nad ähvardasid Riigikogus muidu hääletamata jätta ja arvestades, et opositsioonierakonnad kavatsesid vastu hääletada, oleks asi läbi kukkunud."

See avaldus jahmatas Eesti rahvast.Veelgi suurem oli vapustus, kui Ansip pöördus seoses Burkhardti avaldusega kaitsepolitseisse ja riigiprokuratuur otsustas, et ei alusta kriminaalasja.

Kas tõesti on peaministri partei puutumatu ja võib oma teeneid raha eest müüa, samal ajal kui valitsusliitu kuulunud Rahvaliitu maadevahetuse eest juba elavalt vardasse aeti?

Michal: "Me ei kahtle, et Käo toetab meid tulevikus"
Eesti õiguskaitseasutused ei jätnud peaprokurör Norman Aasa sõnul kriminaalasja alustamata poliitiliste kallutatuse tõttu. Võimaliku uurimise tulemusetus oli algusest peale ennustatav juriidilistel põhjustel.

Burkhardti jutt ei kõlvanud kohtusse, sest raha ei küsitud otse tema enda, vaid kompanjon Käo käest. Ameeriklane vaid vahendas teiste inimeste juttu.

Ülejäänud asjaosalistest kinnitas jänki sõnu esialgu vaid BRSi osanik Guido Sammelselg. Usutluses ajakirjanik Mihkel Kärmasele väljendas ärimees pahameelt peaministri partei käitumise üle ning rääkis, et BRSi omanikud arutasid rahanõudmist omakeskis, kuid keeldusid annetusest. "Nad salgavad selle maha niikuinii," ennustas ärimees. "Ega seda tagantjärele tõestada pole võimalik."

Sammelselg teadis, mida räägib. "See on vale!" kuulutas Ansip kohe pärast Burkhardti avaldust. Sammelselg ütles oma sõnadest lahti. Käo ei mäletanud midagi. Michal rääkis laimust ja konkurentide soovist enne valimisi Reformierakonnale ära teha.

Peaprokurör Aasa sõnul olnuks sellises situatsioonis võimaliku keelatud kokkuleppe tuvastamine võimalik vaid siis, kui asjaosalised end ise vabatahtlikult süüdi tunnistanuks. "Sellised asju ei ole võimalik tagantjärele alustatud kriminaalasjaga tõendada. Eriti kui raha ei liikunud ja teiselt poolt polnud [raudteeostu] ametlik otsustamisprotsess Riigikogus kallutatud. Jääb vaid sõna sõna vastu. Me ei jälginud neid protsesse salaja kõrvalt," ütleb ta.

Ansip pidi kaitsepolitsei poole pöördudes olema raudkindel, et asjaosaliste suud on kindlalt lukus. Sisuliselt küsis ta uurimisorganitelt oma parteile indulgentsi. Riigil pole aga mõtet tegelda kriminaalprotsessiga, kus on ette teada, et seal kedagi süüdi ei tunnistata, vaid tõestatakse hoopis kellegi süütust.

Jutt Eesti ajaloo suurimast poliitilisest pistiseküsimisest lendas ajaloo prügikasti. Ja Reformierakonna peasekretär Kristen Michal räägib praegu rahulikult, et "Jüri Käo on meid toetanud varem ja me ei kahtle, et toetab ka tulevikus".

Rahvaliidu juhtum: lubatud annetus või keelatud pistis?
Teine lugu sai alguse suvel 2006 ning sarnaneb rohkete detailide poolest eelpool tooduga. Rahvaliidu esimees Villu Reiljan kamandas tollal keskkonnaministeeriumi. Ministeerium müüs oksjonil kallist kinnistut Tallinna kaubamaja kõrval. Kaks põhilist ostuhuvilist olid bussifirma GoBus peremehed Marcel Vichmann ja Aivo Pärn.
Ühel halval juulipäeval sai Pärn palve annetada Rahvaliidule suuri summasid.

GoBusi kolmas kompanjon Tiit Pruuli kinnitas hiljuti Äripäevas, et firmalt küsiti Rahvaliidule toetust. "Summa suurust ei mäleta, aga see oli nii suur, et arutasime seda omanike tasemel ja leidsime, et ei ole mingisugust põhjust raha anda."

Põhimõtteliselt näeb asi välja samasugune nagu oravapartei ja BRSi puhul.

Peaprokurör Norman Aas muigab selle väite peale. Tema sõnul on Rävala 8 müügiga seotud asjaolud siiski teistsugused ning siin on tegemist ühe olulise erinevusega tõendite kogumise seisukohalt. Kaitsepolitsei jälgis kinnistu müüki juba selle toimumise ajal. Mida ja millal salaja lindistati, ta aga ei ütle.

Kaitsepolitsei versiooni kohaselt oli tegemist mitte lubatud annetuse, vaid keelatud pistisega. Kahtlustuse kohaselt küsis minister Reiljan mullu juulis advokaat Tarmo Silla kaudu ärimees Pärnalt miljon krooni ja lubas vastutasuks soodustusi kinnistu ostmisel. Augustis tõusis küsitav summa pooleteise miljoni kroonini.

Ja oksjonil paremuselt kolmanda (!) pakkumise teinud Pärn ostiski lõpuks kinnistu 380 miljoni krooniga - aga alles pärast seda, kui Vichmann ja Pärn olid kahest paremast pakkumisest taganemise eest maksnud riigile veel 63 miljonit krooni.

Praegu nõuab Vichmann oma kaotatud miljoneid riigilt kohtu kaudu tagasi.

Sild kaotas lepingu keskkonnaministeeriumiga
Ainsana on selles pistiseafääris kahtlustatavaks tunnistatud Aivo Pärn. Tema hoiab praegu oma suu kinni.

Loogika ütleb, et kui on pistise andja, siis peab olema ka võtja ja võib olla ka vahendaja. Seda liini pidi lugu avalikuks saigi. Möödunud nädalal teatas advokaat Tarmo Sild ise, et uurimisorganite töö on maadevahetuse asjas läbi kukkunud ja nad üritavad nüüd uue asjaga Reiljanit maha teha. "Kahtlustus on jabur ja otsitud," kuulutas ta.
Sild usub, et prokuratuur pakkus Pärnale ja Marcel Vichmannile immuniteeti vastutasuks "alusetute väidete esitamise eest".

Põhjust, miks Sild nõnda käitub, pole raske aimata. Ta on eduka Lextali büroo tegevjuht. Mullu teenis firma 6,4 miljonit krooni kasumit ja Sillale määrati sellest dividendeks ligi 1,4 miljonit krooni. Tal pole jamasid vaja. Nüüd aga maadevahetuse asjas Villu Reiljanit kaitstes sattus Sild ootamatult ise tule alla. Tema meelest oli ainult aja küsimus, millal uudis Pärnaga seotud kahtlustusest avalikuks tuleb. Ta asus asjast rääkides ise rünnakule. Ja praegu küsivad paljud, kas Sild saab kaitsta Villu Reiljanit maadevahetuse altkäemaksu asjas, kui on sama mehega seotud Pärna pistise loos.

Tagatipuks lõpetas keskkonnaministeerium läinud nädala alguses Lextaliga lepingu riigi esindamiseks vaidlustes Vichmanniga. Ametlik põhjendus oli Pärna majaost ja pistis. Sild kaotas selle otsusega väärtusliku ja suure kliendi, riik aga advokaadi, kes teab Rävala tänava kinnistu ostu-müügi tagamaid läbi ja lõhki.