Lähen metsa, tarin maha kukkunud puid metsa äärde ja puhastan võsastunud metsaserva. Ma võtan metsa tegemist väga rahulikult, see pole mingi rühmamine. Pigem nagu vaikne jalutamine, oksakäärid käes. Kui näen mõnd oksa, mis on vaja ära kaksata, siis kaksan. ­Jõuan jõe äärde, vaatan, kuidas jõgi voolab, pesen nägu. Teen suitsu.

Kunagi koolipoisina harrastasin talisuplust: käisime isaga hommikuti maja taga tiigis. Selle kombe kavatsen ma taastada, aga alustama peab suvel, et siis päev-päevalt sügisel edasi minna.

Meie hundikoer vahetab ka nüüd Mustamäe elu metsa vabaduse vastu.

Muidugi võiksin oma uue elu esimeseks päevaks lugeda 14. novembrit, aga sel õhtul olin ma nii väsinud, et mul ei tulnud pähegi lotopileteid kontrollida. Nii ma siis elasin veel nädala õndsas teadmatuses. Kuni nädal hiljem hakati raadiost maha hõikama, et Eesti kõigi aegade suurimale Viking Lotto peavõidule pole keegi järele ilmunud.

Seda mina ise ei kuulnud - mul ei ole tööl aega süüagi, mis siis veel raadio kuulamisest rääkida -, aga elukaaslasel lõi lambike põlema, kui kuulis uudistest, et "Eesti 60. lotomiljonär ning 18. Viking Lotto miljonär on mees neljakümnendates ja IT-alalt", kes pole endast elumärki andnud. Helistas siis mulle ja küsis, et kuule, kas sina oled oma piletit kontrollinud.

Kontrollisin. Käed hakkasid värisema. Oli jah minu pilet, kõik klappis. Nüüd leidsin oma postkastist ka Eesti Loto meili, mis oli seal avamata juba nädal aega seisnud. Ma ju arvasin, et kiri teemaga "Te olete võitnud" on tavaline spämm.

Eesti Loto kontor, kuhu ma nüüd ennast "üles andma" pidin minema, asub mu töökohale üsna lähedal, aga enne veel, kui arvuti tagant püsti tõusin, trükkisin lahkumisavalduse ja viisin ülemuse lauale. Kohe esiteks, kõige tähtsama asjana. Ma ei näinud põhjust minutitki kauem palgatööl olla. Kolleegid on mul toredad, nende vastu pole mul midagi, aga töötasin suure firma süsteemihaldurina ja probleemidest seal juba puudust polnud. Minu asemel võeti tööle kaks meest.

Nüüd loodan patareisid laadida kas aasta või kaks või äkki rohkemgi, niikaua kuni jälle tuleb tahtmine kollektiivi kuuluda.

Aga võib-olla peaksin oma uue elu esimeseks päevaks pidama hoopis 13. oktoobrit, kui sõitsin õhtul hilja autoga töölt koju. Nätske märg sügishämu. Istusin jälle tohutus ummikus, oleksin vist Mustamäele jala sama ajaga jõudnud mis autoga. Olin nüristumiseni väsinud ja ausalt öeldes mõtlesin sel hetkel jumalale: armas jumal, tee kuidagi nii, et ma sellest jamast ära pääseksin. Olin oma töö tõttu juba murdumise äärel. Ma olin lihtsalt nagu tühjaks pigistatud sidrun. Ma ei saanud juba tükk aega aru, milleks ma elan. Mis elu see on? Tervisele hakkas, mul olid südames pisted.

Läksin koju ja märkisin internetis Viking Lotto numbreid. Võtsin kümne korra pileti, igaks kolmapäevaks kümme rida. Tegelikult olen ma juba aastaid arvanud, et minu jaoks on ainuke võimalus rikkaks saada loteriiga võita. Sest ausa tööga rikkaks ei saa ja ärimehe tüüpi ma lihtsalt pole. Ma pole kunagi osanud oma töö eest suuri summasid küsida, olen jõudumööda inimesi aidanud ja püüdnud oma kohustustega välja ujuda. Selliste "kahetsusväärsete omadustega" talvevarusid eriti ei kogune.

Niisiis märkisin sel masendaval õhtul numbrid ära ja sinnapaika see asi jäi. Ma olen aeg-ajalt ikka ostnud loteriipileteid, mul oli ikka oma väike süsteem ka. Valisin statistika järgi need numbrid, mis kõige rohkem on võitnud (siin need on: 8, 39, 20, 45, 22, 33, lisanumbrid 24 ja 26).

Pidin oma seaduses ette nähtud kuu aega etteteatamisaega ikka täis töötama, aga mul oli veel kaheksa puhkusepäeva välja võtmata, nii et kasutasin need ka ära. Emal oli just sel ajal Tartus operatsioon, nüüd sain talle toeks minna ja talle ka põetaja palgata.

Kella kaheksa paiku tulen tuppa tagasi, panen pudru keema ja kohvipoti ka tulele. Kui teised ärkavad, on toit valmis. Pärastpoole käin naabertalus piima ja mune ostmas.

Lund praegu pole, muidu roogiks roobasteed.

Veel paar kuud tagasi armastasin ma kohutavalt magada, mind ei saanud mingi väega voodist välja. Keset päeva olin juba uimane, nädalavahetustel magasin pooled päevad maha. Nüüd, ilma stressita, ei ole mul unega mingeid probleeme ja söön ka palju vähem.

Ma panin isegi oma mobiili kinni, mul pole seda vaja. Internet on mul maal olemas ja sellest piisab.

Mu lemmikraamat on praegu "Eesti saun", sest hakkan nüüd saunaehitusega pihta.

Kunagi käisin laulukooris, aga see hobi jäi töö pärast katki. Nüüd lähen koorilaulu tagasi. Lähedal linnas pidi korralik meeskoor olema.

Olime tütrega parajasti poes, kui sain Eesti Lotost telefonile sõnumi, et raha on üle kantud. Printisin sularahaautomaadist konto väljavõtte: jah, esimene number oli üheksa ja siis veel kuus kohta numbreid sinna otsa. Poes oli kärul kohe teine lend: isegi kassile ostsime kalkunisinki. Ja konjakit ja šampust ja šokolaadi ja!

Minult on küsitud, mis auto ma nüüd ostan. Mu vanal Audil pole häda midagi, mul ei ole uut autot vaja. Parandan kapoti luku ja raadio ära ja on hea küllalt.

No kui maal on tee lund täis tuisanud, siis oleks ju ikka neljarattaveoga maasturit vaja, päris üks sõber. Milleks? Mul pole vaja kuhugi sõita! Ja kui on vaja, siis võtan labida ja lükkan tee lahti. Kiiret pole mul kuhugi.

Lõunamaareisid, ümbermaailmareisid - milleks? Mulle pole kunagi eriti reisida meeldinud, kodus on kõige parem.

Enne ei jäänud mul millekski aega. Elu jäi ju tegelikult elamata.

Mis ma siis teen nüüd päevad läbi? Teen, mis tahan."

Mullu 16 lotomiljonäri

*2007. aasta andis Eestile
rekordarvu lotomiljonäre – 16. *Möödunud aasta lõpuks oli riigis 62 lotomiljonäri, neist 18 on võitnud Viking Lottoga ja 35 Bingoga.

2007. aasta suurimad lotovõidud Eestis:

*9 017385 krooni – võidetud novembris Tallinnas
*8 802944 krooni – võidetud jaanuaris Tallinnas
*5 917155 krooni – võidetud veebruaris Tallinnas
*4 232 770 krooni – võidetud augustis Tallinnas *4 133 548 krooni – võidetud detsembris

(üks võitja Tartus, teine Tallinnas)