Kehtiv töölepingu seadus võeti vastu 1992. aastal. Vahepeal on aga muutunud nii majandus- kui töösuhete struktuur. Kui toona andsid tööandjana tooni anonüümsed suurettevõtted, siis täna, mil kõigist tööandjaist 88,2% on alla kümne töötajaga väikefirmad, mis meenutavad oma liikmete arvult pigem sõpruskondi, on töösuhted sootuks teised. Samas on selge, et lühinägelike ja kohtlasevõitu tööandjate eest peab tulevane või vastne lapsevanem leidma kindlat kaitset. Nii suur hulk väike-ettevõtteid suurendab võimalust, et nende etteotsa võib sattuda ka mõni tümikas. Matemaatiline fakt.

Töölepingu seaduse eelnõu uuendab töösuhteid. Iga muudatust tehes tuleb aga olla tähelepanelik, et last koos pesuveega välja ei heidetaks. Üks täna kehtiva töölepingu tugevusi on kaitse rasedale ning värskele lapsevanemale. See kaitse uue eelnõuga ei vähene. Endiselt tuleb rasedale töötajale pakkuda terviseseisundile vastavat tööd. Korrastuvad mõned aspektid, sest aastatega on lisandunud uued võimalused. Näiteks ei julgenud 90ndate alguses keegi isegi unistada vanemahüvitise kehtestamisest. Täna on see aga olemas. Siit pärineb ka segadust tekitanud rasedus- ja sünnituspuhkuse 14 lisapäeva eelnõus ärakaotamine puhkudel, kui sündisid mitmikud või sünnitus oli tüsistustega. Need 14 päeva on pärit ajast enne vanemahüvitist. Vanemahüvitist makstakse kuni lapse 575 päeva vanuseks saamiseni. Sünnitushüvitise maksmise ajal ei tee riik ema eest makseid pensioni II sambasse, vanemahüvitise ajal aga küll. Nii on see muudatus tegelikult noore ema huvides.

Eelnõu jätab töötajale ning tööandjale senisest palju enam ruumi läbi rääkida. Näiteks kui seni keelas seadus rasedal igal juhul lähetusse mineku, siis nüüd ei saa rase olemine takistada naisel otsustada minna töökohtumisel linnast välja või teise riiki, kui tervis hea ja ta tahab minna. Selleks ei saa teda aga kohustada. Samuti räägib eelnõu kaugtööst, mis annab näiteks last kasvatavale vanemale paindlikud võimalused oma tööaega sättida. Kui seni tuli kaubelda, kas saab tööajast last lasteaeda viia-tuua, siis eelnõu näeb selleks ette selged võimalused ning tööandja peab seda lubama. Sarnaseid näiteid võiks tuua veel ja veel.

Palju on olnud juttu, justkui uus eelnõu lubaks kõik rasedad ja väikeste laste vanemad kohe lahti lasta. Ka täna kehtiv töölepingu seadus lubab rasedat või alla kolmeaastase lapse vanemat vallandada, kui ettevõte likvideeritakse või läheb pankrotti,  töötaja ei läbi katseaega edukalt, ei täida töökohustusi, saadab korda vääritu või korruptiivse teo. Ainuke muudatus eelnõus on, et enam ei pea tööandja luba küsima tööinspektorilt ehk ametnikult, kes nagunii saab kontrollida üksnes protseduuri korrektsust, mitte selgitada välja põhjusi. Neid saab ka täna vaidlustada üksnes kohtus. Pere kaitseks lisab eelnõu, et kui ettevõtte tegevus tegelikult pankroti järel jätkub, ei tohi rasedat või väikest last kasvatavat vanemat lahti lasta. Täna kehtiv seadus seda aga lubab.

Rasedus ja alla kolmeaastase lapse kasvatamine ning oluliste perekondlike kohustuste täitmine (lapse või muu lähedase hooldamine) on eelnõus jätkuvalt need põhjused, mille tõttu töötajat vallandada ei tohi. Teame, et sõnu annab alati tõlgendada mitmeti ja raseduse tõttu vallandamist võib püüda varjata näiteks töövajaduste muutumisega. Eelnõu eeldab, et tööandjal on nagunii halvad kavatsused. Tööandja peab suutma tõestada, et vallandamise põhjus ei ole rasedus või väikese lapse kasvatamine, vaid miski muu. Rasedat ja väikese lapse kasvatajat ei tohi koondada, mis oli kuritarvitatavamaid sätteid meie senises nõukogulikus tööõiguses. Kõne alla võib tulla ainult ettevõtte pankrott või tegevuse lõpetamine, mil kõik töötajad töö kaotavad. No peab siis tööandja oma töötaja peale ikka vihane olema küll, kui ta temast lahtisaamise nimel kogu firma kinni paneb!

Eesseisvad muudatused võivad tekitada ärevustunnet, ent rahulikult uurides leiate, et selleks pole põhjust. Eesmärk on muuta meie tööelu tänastele tingimustele vastavaks. Eelnõu on arvamuste avaldamise ning ettepanekute tegemise ringil. Loodan, et ka lapsevanemad avaldavad oma arvamust, et Eesti saaks parima töölepingu seaduse.