DW andmetel on viimase 47 aasta vältel Läänemerre paisatud 20 000 liitrit kloorigaasi, naerugaasi ning teisi ohtlikke kemikaale. Kuigi enamus konteineritest uputati Lübeckist kaheksa kilomeetri kaugusel, on veealused hoovused anumad laiali kandnud, ning see teeb nende ülesleidmise keeruliseks.

Nüüd nõuavad keskkonnakaitsjad võimudelt ülestõstmist, kuid Lübecki võimude väitel pole mingeid tõendeid, nagu oleks keemilisi aineid merre visatud.

Ekspress.ee järelepärimisele vastas Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna büroo nõunik Olev Luhtein, et juba HELCOMi 1994. aastal toimunud istungil sai organisatsioonilt kinnituse seisukoht, et  mitte mingil juhul pole otstarbekas ega mõistlik alustada Läänemerre uputatud keemiarelva ülestõstmist.

Luhteina sõnul pole keemiarelva lekkimise tõttu suurt reostust karta. Uputamine toimus sügavamates kohtades, kus veesügavus ligi 100 meetrit. Kestad, mille sisemuses paiknesid mürgised ained, roostetasid väga erine kiirusega, mis tähendab, et ainete lekkimine toimub pikkamööda ja suurt reostust pole korraga oodata.

Viimane ja ka ainus dokumenteeritud vahejuhtum 2007. aastal seoses keemiarelvaga toimus siis, kui Taani kalurid püüdsid traali kuus kilogrammi sinepigaasi (sinepigaasi puhul on põhiliselt tegemist ipriidiga, mis tekitab ettevaatamatul kokkupuutel väga raskeid põletushaavu, hingamis- ja nägemishäireid). Samas 2003. aastal oli sarnaseid juhuseid 25 ning kogutud mürgise materjali kaal 25 kilogrammi.

1961. aasta juhtumi kohta Luhtheinal andmed puudusid. Samas nentis ta, et uputatud keemiarelva küsimus on tõusnud taas üles seoses Vene-Saksa gaasijuhtme ehitusega.