Suve hakul avas Tallinnas uksed Lamborghini müügisalong, kust saab osta veel Bentleysid ja Lotuseid. Tegu on esimese superluksus- või supersportautosid tootva firma ametliku esindusega Eestis.

Lamborghini ei ava oma esindust lihtsalt niisama. Põhjus võib olla tohutu müügipotentsiaal (mida siin ilmselt ei leidu) või vajadus tulevikuperspektiive silmas pidades uutele turgudele laieneda (mis paistab tõenäolisem).

Lambo onud ei pidanud uue turuna silmas muidugi ainult Eestit, vaid kogu Baltikumi pluss Soomet. Tallinngi konkureeris salongi asukoha valikul Riia ja Helsingiga. Ja kindlasti on nii Läti kui ka Soome turg meie omast märksa perspek­tiivikamad.

Maarahvas sõidab maasturiga
Enne kui eksootide juurde asuda, peaks pilgu viskama ka nii-öelda mõistuse piires kallitele autodele. Noobleid kaubamärke kandvad sõidukid läksid mullu kaubaks kui soojad saiad.

Esirinnas muidugi vanad olijad: Mercedes-Benze müüdi 672, Audisid 602 ja BMWsid 527 tükki. Ent sakslaste palavalt põlastatud Lexus ("see on ju tegelikult Toyota") ei jäänud enam kaugele - jaapanipärast luksust eelistasid ostjad 443 korral.

Novembris juhtus aga esimest korda selline lugu, et tunduvalt kitsama mudeli- ja versioonivalikuga Lexus tegi korraga ära kõigile "kolmele paksule sakslasele". Kuulutab see ette uut jõudude vahekorda?

Ka 142 müüdud Land Roverit on tähelepanuväärne arv, sest need on viimseni maasturid. Ülejäänud luksus- ja noobelmarkide osatähtsust võib iseloomustada sõnaga "marginaalne": Cadillac 72, Porsche 36, Jaguar 12, Hummer 9, Corvette 6.

Kui aga vaadata luksusautode veergu, siis tunamullusega võrreldes on edasiminek tajutav. 2006. aasta 174 luksusauto asemel müüdi neid mullu juba 219. Juurdekasvuks tuleb seega ligi 26 protsenti, mis ületab tuntavalt autoturu üldist 21protsendilist laienemist.

Klassikalised luksussedaanid erilist menu ei naudi. Vaid Mercedese S-klassi ja Lexuse LS-mudelit osteti nimetamisväärsel hulgal. Teisalt ei müüdud mullu ainsatki suurt Jaguari XJ-sedaani.

Üldisest automüügi edetabelist võib välja lugeda, et eestlased on ikka tõeline maarahvas. Ligi viiendik kõigist uutest sõiduautodest kuulub maasturite kilda. Ent kuidas on lugu rikastega? Kas nemad armastavad maastureid sama pööraselt? See oleks loogiline, sest nelikveolised autod on enamasti suured, võimsad ja luksuslikud - ehk lühidalt öeldes kallid.

Eelnimetatud kümmet marki vaadates leiab see arvamus igatahes kinnitust. Maasturite osakaal nende müügis ulatub ligi kolmandikuni. Land Roveri ja Hummeri puhul on sajaprotsendiline maasturite osakaal loomulik. Ent meie müügitabeli põhjal võiks ka Cadillaci ja Porschet pidada maasturitootjaks, kes muu hulgas ka muid sõiduriistu kokku panevad. Neil on maasturite osakaal vastavalt 76 ja 64 protsenti.

Võimsaim uus auto - Mercedes
Müügiarvude hoogsa kasvu ja Lamborghini salongi avamise taustal valmistas tõsise pettumuse super­eksootide puudumine. Kui tunamullu registreeriti ARKis teiste hulgas ka üks Mercedes SLR, üks ­Porsche Carrera GT ja üks Maybach, siis 2007. aastast pole nende kõrvale midagi võrdväärset panna.

Unikaalsuse mõttes annab Saksa väiketootja Wiesmanni rotster MF4 GT neile ehk silmad ettegi, ent nii võimsuse, hinna kui ka maine osas jääb valgusaastate võrra maha.

Võimsaimaks esmaselt registrisse kantud autoks osutus "lihtlabane" Mercedes-Benz. Tegelikult on mudel S65 AMG vägagi ebatavaline. Kas või selle mootor: 12 silindrit, 6,5 liitrit töömahtu, 450 kilovatti (ehk 612 hobujõudu). Ja muidugi hind - põhivarustuses ligi 3,4 miljonit krooni.

Üle 400 kW küündiva võimsusega autosid kanti lisaks sellele Mersule registrisse veel üheksa. Kõik need kannavad Bentley märki ja kõik arendavad kuni 412 kW (560 hj).

Pingerea järgmine, 2006. aastal valminud Ferrari 612 Scaglietti peab hakkama saama "napi" 307 kilovatiga (ehk 540 hobujõuga). Kindlasti on see Ferrari aga haruldasem ning ilmselt ka kallim. Saksamaal kirjutati sellise sõiduki hinnasildile 3,4 miljonit krooni.

Kui juba Ferraridest jutt, siis neid lisandus mullu registrisse neli: lisaks veel üks 2001. aasta 550 Maranello, üks uus F430 ja üks uus F430 Spyder. Ühtki ei saa eriti eksootiliseks pidada ning mootori võimsuseks antakse neil kõigil 357 kW. Mis hinnasse puutub, siis tuleb toetuda jällegi Saksa andmetele: F430 eest küsiti seal mullu üle 2,3 miljoni krooni. (Lahtine F430 Spyder oli tublisti kallim - ligi 2,6 miljonit krooni).

Lamborghinisid võeti mullu arvele kolm (kaks uut ja üks 2004. aastast pärit). Kõigi puhul oli tegemist "väikese" Lambo ehk Gallardoga, mille praeguse versiooni 10silindriline mootor arendab 382 kilovatti ehk 520 hobujõudu.

Tallinnas Mustamäe teel asuvas firmasalongis tuleb Gallardo omanikuks saamise eest letti laduda vähemalt 160 480 eurot ehk 2,5 miljonit krooni. Muide, hinnakirjad ongi seal eurodes, et nullida võimalike kursimuutuste mõju.

Supersportautode vallas toimus Lamborghini kodustamise kõrval mullu ka üks globaalse ulatusega tähtsündmus. Nimelt jõudis turule "vaese mehe Lambo" ehk Audi R8. Selle mootoril on vaid kaheksa silindrit Lambo kümne ja võimsust vaid 420 hobujõudu Lambo 520 vastu.

1,6 miljoni kroonine hind ei tee seda küll igaühele kättesaadavaks, ent Gallardoga võrreldes jääb ikkagi peaaegu miljon üle. Viis müüdud-ostetud eksemplari ei kajasta aga tegelikku olukorda. R8 osutus kogu maailmas nii populaarseks, et tehas ei jaksa lihtsalt nõudlust rahuldada.

Rooligurmaan ostis luksusliku Gemballa
Kolmeteistkümne automüüja poolt Eesti Ekspressile antud vastustest koorub välja tõsiasi: miljoni krooni piir pole enam mingi eksklusiivsuse näitaja.

Selliseid sõiduautosid müüdi mullu vähemalt 804. Kui arvestada siia juurde küsimata või vastamata jäänud firmade andmed pluss omal käel välismaalt ostetud jõuvankrid, saab üheksasaja piir ilmselt kuhjaga ületatud. Kahe- ja rohkemamiljoniliste kohta me eraldi ei küsinud, aga neid lisandus meie teedele eeldatavasti poolesaja jagu.

Võrdluseks ka 2006. aasta andmed: tuvastada õnnestus 369 miljonikroonise sõiduauto müük, hinnanguliselt oli neid aga vähemalt 400. Ja need arvud kinnitavad täiesti üheselt - meie rikkad lähevad järjest rikkamaks. Autod lähevad ka järjest kallimaks.

Aga nüüd, daamid ja härrad! Aasta nael! Eesti kalleim sõiduauto anno 2007 on Gemballa Avalanche GT 2 EVO hinnaga 4,19 miljonit krooni ja see veeres välja Premium Motorsi väravast.

Kellele nimi tundub võõras, neile teadmiseks: Gemballa on maailma üks mainekamaid tuuningufirmasid. Avalanche'i baas polnud aga midagi muud kui Porsche 911, mille Saksa meistrimehed on ohtra luksusega varustanud ning mootori 650hobujõuliseks nõidunud.

Kui veel eksoote otsida, siis palun, nimekiri ei tule just pikk: arvele võeti kümme Bentleyt, kaheksa Maseratit, neli Ferrarit, kolm Aston Martinit, kolm Lamborghinit, kolm Lotust, üks Rolls-Royce (Silver Spirit aastast 1986) ja üks Wiesmann.

Või vaatame vanu ­Ameerika autosid, millest nii mõnigi võib olla üsna väärtuslik (­sõltub konkreet­se sõiduki seisundist): seitse Cadillaci aastatest 1958-1960, Ford Thunderbird (1962), Lincoln Continental Mk III (1969), kaks ­Dodge Challengeri (­mõlemad 1970), Plymouth Barracuda (1973).

Kindlasti väärivad märkimist ka uuema ajastu Lotus Esprit (kaks eksemplari, aastatest 1996 ja 1997) ja Nissan Skyline (kaks 1990. aasta masinat) ning peaaegu uus Bentley Arnage (2005).

Vähemalt miljon krooni maksvad autod
 Firma  Müüdud  Kalleim auto  Hind
 Silberauto
 253  MB S 65 AMG  3 569 394
 Audi  204  Audi R8 4.2 FSI quattro  2 100 000
 BMW  110  BMW M6 Cabrio Individual  2 100 000
 Viking Motors
 48  Corvette Z06  1 445 780
 Lexus  47  Lexus LS600hL President  1 989 000
 Premium Motors
 43  Gemballa Avalanche GT 2 EVO
 4 190 000
 Inchcape Motors Estonia
 40  Range Rover  1 400 000
 Porsche  35  Porsche 911 Turbo  2 358 958
 Tortuga Cars  8  Bentley Continental GTC
 3 400 000
 Brabus CL 500
 Saksa Auto  7  VW Touareg V10  1 181 000
 Auto 100  7  Lamborghini Gallardo Spyder
 3 200 000
 Info Auto  2  Volvo S80 V8  1 104 000
 Kokku                             
     804   
 Võimsamate autode tipp-20
 Koht
 Mark   Mudel   Võimsus (kW)
 Hulk
 1.  Mercedes-Benz  S 65 AMG  450  1
 2.- 4.  Bentley  Continental Flying Spur
 412  5
 Bentley  Continental GT  412  1
 Bentley  Continental GTC
 412  3
 5.  Ferrari  612  397  1
 6.- 7.
 Mercedes-Benz  CL 63 AMG  386  3
 Mercedes-Benz
 S 63 AMG  386  1
 8.  Lamborghini  Gallardo  382  2
 9.- 10.
 Mercedes-Benz  CL 600  380  7
 Mercedes-Benz  SL 55 AMG  380  1
 11.  Mercedes-Benz  CLS 63 AMG  378  3
 12.  Chevrolet  Corvette Coupe
 377  4
 13.  Mercedes-Benz  ML 63 AMG  375  9
 14.- 15.  BMW  M5  373  9
 BMW  M6  373  10
 16.  Dodge  Viper SRT-10  372  2
 17.  Audi  RS6  371  1
 18.  Lamborghini  Gallardo  368  1
 19.- 20.
 Mercedes-Benz  CL 600  368  3
 Mercedes-Benz  G 55 AMG  368  4
 Mercedes-Benz  S 55 AMG  368  1
 Mercedes-Benz  S 600  368  1
 Mercedes-Benz  SL 55 AM  368  5
 Porsche  Cayenne Turbo
 368  13
 Allikas: ARK

 

Autoelamutest võib saada moeröögatus


Olete kuulnud midagi Fiat Triganost, Ford Hymerist, Renault Adriast või Mercedes-Benz LMCst?

Tegemist on autoelamutega (inglise keeles motorhome). Kuna enamik neist on täismassiga alla 3,5 tonni (et juhtimiseks piisaks B-kategooria loast), siis kantakse need ka registrisse kui sõiduautod. Enamasti ehitatakse autoelamud kaubikute baasil, sealt pärineb ka nime esimene pool.

Varem oli see turg Eestis õige ahtake ja mullugi sai rääkida vaid 134st esmaselt arvele võetud autoelamust (millest 55 olid uued). Ent kui arvestada, et tunamullu olid need arvud vaid 86 ja 43, on juurdekasv tuntav. Ilmselt lisandub neid suuri ja luksuslikke sõidukeid tulevikus üha kasvava hooga.

Uute autoelamute hinnad algavad umbes 600 000 krooni kandist ning miljoniline maksumus pole mingi eriline ime. Tõsi, suuremate autoelamute täismass on selline, et formaalselt liigituvad nad juba bussideks. Aga selge on, et lisaks rendifirmadele (kes neid soovijatele välja üürivad) võib niisuguse sõiduki omanikuks saada vaid väga jõukas inimene. Seda enam, et tegu on ju üpris ebapraktilise masinaga, mis normaalse eluviisi puhul suurema jao aastast lihtsalt paigal seisab.