Muuhulgas on hääbumas Eesti bränd Welcome to Estonia, sest juba on välja töötamisel "uus ja postiivne imago", mis saab olema laiem kui üks lause.

Praegu käib konkurss, kus otsitakse kolme rahvusvahelist bürood, kes suudaksid vahendada vähemalt üheksas riigis 90 miljoni krooni eest reklaamipindu või aega telekas, pindu tänavareklaami tulpadel, lehekülgi ajalehtedes ja ajakirjades. Teise konkursiga otsitakse samuti kolme reklaamibürood, kes 60 miljoni krooni eest kujundaksid reklaamikampaaniaid ja mõtleksid välja meeldejäävaid sõnumeid Eesti kohta.

Eesti eesmärk on end teadvustada Lätis, Leedus, Soomes, Venemaal, ­Rootsis, Saksamaal, Norras ja Suurbritannias. Loetelu on lahtine ja sinna võib vajaduse korral lisanduda veel mõni riik, näiteks Itaalia või Hispaania.

Tegemist pole ühe kampaaniaga, vaid raamlepinguga, mis annab võimaluse popsata Eesti sõnumiga välja siin ja seal. "Me tahame olla tegusad võimalikult paljudes riikides," ütleb majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Reklaamikampaania peamine eesmärk on tutvustada maad kui toredat reisisihti, räägib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismi arenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. Projekti veabki ettevõtluse arendamise sihtasutus.

"Terve turismisektor vajab seda kampaaniat," ütleb Reisieksperdi juht ja turismifirmade liidu juhatuse liige Sven Lõoke. Möödunud aastal juhtus esimest korda, et Eestis käinud turistide arv ei kasvanud. Seevastu on kerkinud uusi hotelle nii Tallinna kui ka Tartusse. Tallinna lennuväljal on järjest rohkem ühendusteid Euroopa linnadega. ­Estonian Air avab uusi liine.

"Eestit on vaja ­tutvustada ja imagot parandada," kinnitab Lõoke.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses on valminud ­hiiglasliku kampaania idee, mis on kirjas pika ­nimega dokumendis "Eesti kui ­reisisihi arendamise strateegia aastateks 2008-2013".

150 miljoni kroonine reklaamikampaania on sellest vaid üks osa. Kokku kulutab Eesti viie aasta jooksul 433 miljonit krooni, sellest ligi 100 miljonit maksab Euroopa Liit.

Hiigelkampaaniaga peaks turismisektor saama tugeva tõuke. Turismindus moodustab umbes kaheksa protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja umbes sama suure osa tööhõivest.

Et välismaalased käivad Eestis rohkem kui eestlased välismaal, siis on see juba viisteist aastat olnud meie riigile oluline sissetulekuallikas.

Kulutatav summa - 150 miljonit krooni - tundub olevat suur, Eesti ­oludes isegi pretsedenditu.

Suurim Eesti promoja on seni olnud Tallink. Näiteks võib olla laevafirma ühe kampaania hind Rootsis 10 miljonit eesti krooni.

Tallinna linn on alates 2004. aastast korraldanud ­Peterburis jõulude ja uue aasta eel kampaaniaid, mis tutvustavad meie pealinna kui toreda talvepuhkuse kohta. Nende kõigi maksumus kokku on olnud 2,5 miljonit krooni. Linnavalitsuse hinnangud ja arvutused näitavad, et kampaaniatel on olnud mõju ja Peterburist on rohkem rahvast Eestisse tulnud.

Siiani pole ei Eesti riik ega firmad olnud seotud isegi mitte ligilähedaselt nii suurte kampaaniatega: koos vajalike reklaamipindade, kujunduse ja muu sellisega naljalt üht või kaht miljonit krooni ei ületa. Eesti-siseselt on suurimad reklaamikampaaniad olnud seotud tuntud kaubamärkide muutmisega.

Läbi aegade suu rim kampaania oli Hansapanga uue oranži-sinise purjekaga logo juurutamine, mis maksis 1998. aastal 18 miljonit krooni. See oli ennekuulmatu summa kümme aastat tagasi ja on ka praegu. Uue logo tegemiseks ja tutvustamiseks palkas Hansapank büroo Norrast.

Eile teatas Hansapank uuest turundus­rekordist. Lisaks ­Eesti riigi agressiivsele kampaaniale peaksid eestlased jõudma lähinaabrite teadvusesse ka tänu Hansapanga nime muutumisele, mis läheb kahe aasta jooksul maksma 160 miljonit krooni.

Kui vanamoodsast Eesti Telefonist sai tänapäevane Elion, kulus ­kaheksa miljonit krooni, et uus nimi ­tarbijatele omaseks muuta. Ettevõte palkas ürituse korraldamiseks spetsialistid Londonist.

Kui välismaal käib hiiglaslik Eestit tutvustav kampaania, siis investeerib riik veel ligikaudu 25 miljonit krooni veebilehe visitestonia.com uuendamiseks. See internetisait on juba praegu olemas, kuid peaks järgmise kahe aasta jooksul muutuma tehniliselt veelgi moodsamaks.

Welcome to Estonia maksis 13 miljonit krooni

  • 2002. aastal oli Eesti märki välja töötanud meeskonna soovitus mitte märkida Eesti toodetele "Made in Estonia", vaid "Welcome to Estonia", eriti pärast seda, kui Eesti on liitunud Euroopa Liiduga ja rahvuslikku märgistust toodetele ei ilmu. Näiteks oleks rõival koos hinnasildiga küljes tervitussilt.
  • Märgi väljatöötajate nägemust mööda oleks võinud märk olla ka piiril passi löödavate templite ja Eesti Posti kirjatemplite osa.
  • Tegelikkuses ei leidnud loosung väärilist kasutamist ja sattus pigem pilkeobjektiks, sest logo sõnu oli veidralt ilma sidekriipsudeta hakitud. Eriti palju jutuainet pälvis Est onia. Andrus Kivirähk kirjutas Eesti Päevalehes oma kolumnis midagi sellist, et Sherlock ­Holmesi andmetel tähendab "wel come to Est onia" polüneesia keeles "ma lõikan sul kõrvad peast ära".
  • Kallis logo leidis peamiselt kasutamist T-särkidel ja veel mõnes kohas.
  • Kulutatud rahast 3,3 miljonit kulus turu-uuringutele; 4,7 miljonit brändikontseptsioonile, loovlahendustele, brändiraamatule ja tootmiskonsultatsioonidele; 4,7 miljonit krooni materjalide tootmisele ja ürituste korraldamisele ning 0,4 miljonit krooni läks halduskuludeks.

Uue programmi "Eesti kui reisi­sihi tuntuse suurendamine" eesmärgid

  • Kasvab välisturistide ­ööbimiste arv majutuskohtades 3 miljonilt ööbimiselt 2005. aastal 4,7 miljoni ööbimiseni 2013. aastaks (keskmine kasv 6,2 protsenti aastas);
  • kasvab siseturistide ööbimiste arv majutuskohtades 1,1 miljonilt 2005. aastal 1,5 miljoni ööbimiseni 2013. aastaks;
  • väheneb külastatavuse hooajalisus, suvekuude osatähtsus on vähenenud sise- ja välisturistide ööbimistest kogu aasta jooksul 38 protsendilt 2005. aastal 35 protsendini 2013. aastal.