Vabaduse väljaku saladused
FOTO SELGITUSED
1. Mullast glassiivall, madal müür ja varjatud tee
Kindlustuse välisküljel oli mullast glassiivall ja selle linnapoolsel küljel madal müür, mis kaitses vallikraavi ääres asunud varjatud teed, mida kasutati teatud väeosade liikumiseks ja varustuse vedamiseks. Müür oli nii madal, et inimene saaks seal taga joosta ja vaenlane ei saaks teda tulistada. Varjatud tee toetub kontreskarbile. Glassiimüüri pole veel keegi näinud, kuid see peaks edaspidiste kaevamistega välja tulema. Juhul kui leitakse, siis oleks see Tallinnas tõenäoliselt esmakordne. 17. sajandi viimased aastakümned.
2. Kontreskarp
Vallikraavi väliskülg ehk kontreskarp, müür mis toetab vallikraavi ja kerkib selle põhjast praegu 3,5 meetri kõrgusele. Välisküljele ehitatud tugimüür oli vajalik selleks, et vallikraav ei variseks.
Ümar vorm võib olla tingitud sellest, et nii oli mugavam ehitada, kuid samas on ümarad vormid sellistes kindlustustes suhteliselt haruldased. Kaarjas osa, mis on praegu välja kaevatud, on koos tenailiga ehitatud 1760ndail aastail. Sellisel monumentaalsel kujul Tallinnas esmakordselt avatud
3. Vallikraav
Siin piirkonnas on vallikraav, erinevalt näiteks Schnelli tiigist, väga suure langusega alates Toompea tänavast. Sellest tulenevalt pole vallikraavis kunagi vett olnud. Põhi oli praeguse platsi asfaldi tasapinnast umbes 6 meetri sügavusel.
4. Tenail
Teravnurkse tulepesadega kindlustuse, tenaili, ülesanne oli oma sakkidega kaitsta kahe bastioni (Harjumäe-Ingeri bastioni ja Inglise kolledži põhjaküljel avatud Uue poolbastioni) vahel olevat pikka sirget kurtiinvalli.Praegu välja tulnud müür on kindlustuse piire, linna pool oli see täidetud mullamäega. Ingeri bastioni ja kontreskarbi rajasid rootslased 17. sajandi lõpul, kuid tenail on tõenäoliselt venelaste poolt ehitatud 1760ndail aastail.
5. Harju värava eelvärava tornid
Keskaegse Harju värava eelvärava tornid ehitati 15. sajandi lõpul - 16. sajandi algul ning olid vana Tallinna kaitsekompleksi oluliseks osaks. Harju värav koosnes 4 väravatõkkest, 5 kaitsetornist, vesiveskist ja paistiigist koos hobuse jootmise kohaga. 1535. aastal hukati eel- ja peavärava vahel parun Johann von Üxküll, kes oli rikkunud oma linna põgenenud talupoega surnuks piinates räigelt linna õiguskorda.
6. Laskevalli tagused kivikonstruktsioonid
Madalama laskevalli (eskarbi) välised kivikonstruktsioonid ehk Ingeri bastioni nn vasak flank jääb edaspidi Vabadussamba treppide alla, kuid jäävad vähemalt osaliselt loodetavasti nähtavaks. Praegu on need kilesse pakitud. Kokku oli selliseid laskevalli taguseid tasapindu kolm ning need võimaldasid liigelda, tuua juurde laskemoona, raskeid suurtükke veeretada. Esimese valli kivikonstruktsioonid on osaliselt lammutatud monumendi jaoks.
Ekspress vestles kolme arheoloogiga - Jaan Tamme, Villu Kadaka ja Erki Russowiga - ja veendus, et Vabaduse väljaku alt leitud muistsed müürid väärivad säilitamist.
Ehk on põhiküsimusele - kas peaks müürid säilitama - lihtne vastus, kui toetuda lugupeetud Tallinna ajaloo uurija Rein Zobeli sõnadele: „Alates rajamisest kuni demilitariseerimiseni 1858. aastal, seega umbes 800 aastat oli Tallinn tõeline kindluslinn." Ning lisada, et Vabaduse väljaku alt tulid välja 17.-18. sajandi kindlustused. Seega on tegu vana Tallinna sügavama olemuse osaga.
Praegusest olukorrast saab ilmselt kõige selgema pildi, kui jaotada Vabaduse väljaku piirkond kolmeks.
Esiteks, Vabaduse väljaku keskel haigutav auk, kust paistavad 17. sajandi lõpu vallikraavi tugimüürid - kontreskarpmüür ja tenail - ning kuhu on plaanis rajada parkla. Praeguseks on selge, et muinsuskaitse nõuab müüride võimalikult suures mahus säilitamist ning parklakohtade arvu see oluliselt ei vähenda, kuigi projekt tuleb ümber teha.
On terve rida küsitavusi - miks peab Jaani kiriku poolne kommunikatsioonide tunnel, kuhu tulevad vaid kaablid ja veetorud, olema 4 meetrit lai? Ehk saaks kommunikatsioonid paigaldada hoopiski sissesõidutee alla? Sellega jääks pikk lõik tenailimüürist siiski alles. Müürid, mille äärde tulevikus pargitakse maa all autosid, peaksid sealt hästi vaadeldavaks jääma.
Teiseks, tulevase Vabadussamba alune Harjumäe nõlv, kust on välja kaevatud madalama laskevalli väljaku poolsed kivikonstruktsioonid.
Need lammutati, aga bastioni eskarpmüür on pakitud ilma eest kaitseks kilesse. Muinsuskaitse nõudel tehakse müüride peale planeeritud trepp järsem ning seetõttu võetakse müüridelt pealmist kihti vaid kohati 60 cm ulatuses maha, algselt oli plaanis müüre 2,5 meetrit maha nüsida. Müürid peaksid jääma vaadeldavaks, sest eelprojektis seisab: „Arvestatud on võimalus avada valgustatud vaade arheoloogiliste kaevamiste käigus välja tulnud eskarpmüürile."
Kolmandaks, veel lahti kaevamata või osaliselt lahti kaevatud piirkonnad. Äsja tulid siit asfaldi alt välja 15.-16. sajandi Harju värava eelvärava torni jäänused. Kahtlemata tuleb sellised iidsed väärtused nende ilmnemisel säilitada. Tõenäoliselt näeb see säilitamine aga välja nii, et neile aetakse jälle muld peale.
Tornide leidmist ennustasid arheoloogid juba ammu. Tallinna ajaloo seisukohalt oleks aga hoopiski olulisem keskaegse asulakihi avastamine vallkindlustuste ja linnavalitsuse hoone vahelisel alal.
Kokkuvõttes: tänase seisuga jääb suurem osa müüre alles ja neid saab näha parklas. Skeemil on näha ka võimalik autode paigutus tulevases parklas. Arvatavalt tehakse müüride sisse vaid läbisõiduava.
Miks on need kindlustused olulised?
Jaan Tamm:
Mälestisi ei tule kunagi juurde, küll aga võib küll maapinnast nähtavale tulla. Uut kultuuri ei saa ehitada vana kultuuri hävitamise hinnaga. Kultuurrahvaste juures ollakse üliõnnelikud, kui mõni mälestis maapõuest välja tuleb.
Meil on paraku pigem vastupidi. Eelistatakse lammutada, sest nii saab kiiremini, odavamalt ja tähtajaks. See on valus, eriti 2011. aasta, mil Tallinn on Euroopa kultuuripealinn, künnisel.
Villu Kadakas:
17. sajandi, mis oma sõdadega hävitas enamiku Eesti linnustest ja mõisatest, kultuurimälestised on taastumatu ressurss nagu nafta, neid ei teki juurde. Siin ei olegi midagi põhjendada - põhjendama peaks hoopis lammutamist, mitte säilitamist.
Võiks küsida: mida annab nende lammutamine ühiskonnale või Tallinna linnale juurde? Müürid ei ole kaitse all mitte ainult Eesti seaduste järgi, vaid ka rahvusvahelistelt UNESCO kultuuripärandi osana.
Erik Russow:
Tahaksin tuua paralleeli inglastega, kes avaldasid 1970. aastail kaks teedrajavat teost: "Londoni mineviku tulevik" ning "Ajaloo erosioon", milles hoiatati, et kui midagi otsustavalt ei muudeta, siis 21. sajandi alguseks on hoogsa arendamisega kogu varasem pärand hävitatud.
Ka meil on praegu selline ajaloo erosiooni olukord, nii maa-aluste kui ka -pealsete mälestiste puhul. Kuid iga asi, mis hävitatakse, teeb meid ainult vaesemaks ning mineviku tunnetamise vähem käegakatsutavaks.
