Laulva revolutsiooni aasta

1988. aasta on nii Eesti omariikluse kui ka kogu eesti rahva vabadusliikumise ajaloo üks tähtsamaid daatumeid. Murdeaasta märksõnad.

"Ükskord me võidame niikuinii!" Nendes laulva revolutsiooni loosungiks saanud lihtsates Heinz Valgu sõnades on eesti rahva vabadusiha, aga ka jonnakus ja allaandmatus. Vabadus hakkas eriti selgelt terendama 1988. aastal, kui võis välja võtta sinimustvalge lipu, see polnudki enam keelatud. Kui võis ilma sosistamata, kõval häälel kõnelda küüditamisest. Kui võis sadade tuhandete täiel häälel laulda isamaalikke laule, mis varem olid keelatud. Rääkimata rahvaliikumiste ja parteide asutamisest.
Arvan, et 1988. aasta sobiks iseloomustama Eesti rahva vabadusvõitlust aegade vältel. Miks ei võiks vabadusmonumendiks olla lihtne maakivi raiutud tekstiga "Ükskord me võidame niikuinii!" ühes kõigi tähtsamate daatumitega meie vabadusvõitluse ajaloost.

A
Avalikustamine ehk glasnost ehk rääkimine sellest, millest varem vaikiti, oli oluline märksõna 1988. aastalgi.
26. aprillil asutati Eesti esimene aktsia­selts Baltservice.
Juulis saabus müüki Anatoli Rõbakovi menuraamat "Arbati lapsed", mille ostmiseks tuli 200 000 hiigeltiraažile vaatamata seista pikas järjekorras.

E
Juba 1987. aastast hakkasid Eestis sõitma erataksod.
Eesti Rahva Muuseum sai märtsis oma nime tagasi, samal ajal käis toetuste kogumine muuseumi Raadi hoone taastamiseks. Tartu muinsuskaitsepäevadel korjati 5000 toetusallkirja.
Mais asutati Eesti Roheline ­Liikumine, mille peaeesmärk oli tõkestada fosforiidikaevamist Virumaal.
20. augustil asutati Pilistveres Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille idee tekkis juba jaanuaris.
11. septembril toimus Lauluväljakul Rahvarinde korraldatud "Eestimaa laul", kuhu tuli kokku 300 000 inimest. Heinz Valk lõpetas seal oma kõne surematu lausega "Ükskord me võidame niikuinii!" ning Trivimi Velliste nõudis esimesena avalikult Eesti iseseisvuse taastamist.
1. detsembril taastati Tartus Eesti vanim üliõpilasselts EÜS.

I
IME - kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele - oli Edgar Savisaare, Siim ­Kallase, Tiit Made ja Mikk Titma idee, mis käidi välja 26. septembril 1987. IME oli tulipunktis ka kogu järgmise aasta, kevadel ja sügisel 1988 peeti Tartus IME foorum.
Mai lõpul käidi välja impeeriumimeelse interrinde idee. 19. juulil loodud rinde keskuseks sai tehas Dvigatel.

K
Edasi toimetaja Mart Kadastik avaldas kurikuulsad artiklid, kus ta nimetas Hirvepargi üritust provokatsiooniks.
Kooperatiivid ehk esimesed erafirmad koguvad jõudu. Neid väikeettevõtteid loodi eri elualadel, nagu toitlustus, matuse- ja reisikorraldamine jm. Suhkruvati- ja vahvlimüüjad on paljudel tänaseni eredalt meeles.
Märtsis kästi Rene Kari isiknäituselt Draakoni galeriis kõrvaldada kolm rahvusvärvides maali "Sinine, must ja valge".
Küüditamisest räägiti üha enam. Esimest korda kirjutati hiidlaste küüditamisest ja Arnold Meri osast selles. Kohtu alla jõudis mees aga alles ligi 20 aastat hiljem. 24. märtsil 1949. aasta küüditamise mälestusmiitingul arreteeriti Lagle Parek. 14. juunil mälestati üle kogu maa 1941. aasta küüditamise ohvreid ning mõisteti küüditamised Eestis kui kuriteod inimsuse vastu avalikult hukka.
29.-30. juunil jätkas keeleteadlane Mati Hint Edasis oma kuulsaid artikleid venestamise vastu "Kakskeelsus ja internatsionalism". Neid alustas ta 1987. aastal Vikerkaares.

L
Allar Levandi võitis Calgary olümpiamängudelt pronksmedali.
Aprillis toimus Toompeal ­loomeliitude ühispleenum, millel käsitleti Eesti demograafilist olukorda, fosforiidiprobleemi, rahvussuhteid, emakeele staatust ning nõuti Karl Vaino tagasiastumist.
Juunis toimunud vanalinna päevad kasvasid 10.-14. juunil üle laulvaks revolutsiooniks - igal õhtul kogunes Lauluväljakule öölaulupeole ligi 100 000 inimest. 17. juunil peeti Lauluväljakul Rahvarinde ja loomeliitude ühispleenumi toetuseks manifestatsioon, millel osales hinnanguliselt 150 000 inimest. Sellega tähistati ühtlasi võitu - venemeelse Vaino asendamist Väljasega.
TK Norma hakkas aasta lõpul tootma Rootsist ostetud litsentsi alusel laste auto­istmeid, mis olid siin uudiseks.

M
14.-17. aprillil toimusid Tartus muinsuskaitsepäevad, kus toodi välja rahvusvärvid - küll veel eraldi kolme lipuna.
Oktoobris mõistis ENSV Ülem­nõukogu hukka 1940.-1950. aastate massirepressioonid Eestis ja tunnistas need kuritegudeks inimsuse vastu.
14. mail kanti Tartu levimuusikapäevadel esimest korda ette Alo Mattiiseni "Viis ärkamisaegset laulu".
12. novembril valiti Heli Mets esimeseks sõjajärgseks Miss Estoniaks.

N
4. juunil toimus Tallinnas Eesti sõltumatu noortefoorum, millel nõuti muuhulgas Eestile sisuliselt sõltumatust, riigikeeleks eesti keelt ja rahvusvärvide puutumatust.
13. juulil saabus Venemaalt rongiga tagasi Tartusse vabanenud poliitvang Mart Niklus.

P
Oktoobris sai Eesti avalikkusele teatavaks president Konstantin Pätsi surmapaik ja -aeg.

R
EKP KK ideoloogiasekretär Rein Ristlaan asendati jaanuaris Indrek Toomega.
13. aprillil esitas Edgar Savisaar telesaates "Mõtleme veel" idee moodustada perestroika toetuseks Rahvarinne. 1.-2. oktoobril toimus Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamiskongress.
Mais toimus roheliste rattaretk "Kuidas elad, Virumaa?", kus osales 1500 noort. Ühe loosungina toodi välja "Eestimaa aeg ei oota".
26.-28. augustil toimus Lauluväljakul esimest korda Rock Summer.
Detsembri algul kuulutas ENSV ülemnõukogu eesti keele Eesti NSV riigikeeleks.

S
Sŏuli olümpia septembris osutus eestlastele edukaks - Erika Salumäe võitis treki­sprindis kuldmedali, Toomas ja Tõnis Tõniste purjetamises hõbeda, Jüri Tamm vasaraheites ja Vladimir Reznitšenko epeevehklemises pronksi ning Tiit Sokk Nõukogude korvpallimeeskonnaga kulla.
Eesti Ülemnõukogu Presiidium tunnistas 23. juunil sinimustvalge Eesti rahvusvärvideks.
17. juunil alustas tegevust ­Sõltumatu Infokeskus.
16. novembril võttis ENSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. See oli pikk samm iseseisvuse poole. "Inimesed, me ise ka ei taipa veel, millega me täna hakkama saime," ütles tol päeval valitsusjuhiks kinnitatud Indrek Toome. 26. novembril tunnistas NSVL ülemnõukogu presiidium eestlaste deklaratsiooni kehtetuks.

T
Jaanuaris alustas tegevust Tartu Maja, millele allus isegi Lääne-Siberis Kogalõmis asuv ehitusvalitsus. Tartu Maja juhtis Olari Taal ning siit sai samal aastal alguse Tartu aktsiapanga idee. 24. augustil pank asutatigi - Tartu Kommertspanga nime all ja algkapitaliga 2,6 miljonit rubla.
Tartu rahu aastapäeval, 2. veebruaril Tartus MRP-AEG korraldatud miitingu ajasid miilitsad jõuga laiali. Mitu inimest sai koerte käest pureda. Ära keelati ka MRP-AEG miiting Tammsaare pargis Tallinnas 24. veebruaril Eesti Vabariigi 70. aastapäeval.
Eesti NSV rajoonides hakkasid kevade hakul kehtima liha-, vorsti-, juustu-, või-, suhkru-, kohvi-, alkoholi- jm talongid.
Vabastatud dissident Enn Tarto jõudis 17. oktoobril Tartusse.
Alguse sai vanade tänavanimede ennistamine.

U
NLKP keskkomitee aprillipleenumil 1985 välja käidud uutmine ehk perestroika oli esialgu sotsialismi Nõukogude mudeli ümberehitamine. Eestlastele avas see tee iseseisvusele, mis 1988. aastal hakkas üha selgemini koitma.

V
Jaanuaris ilmus Jaan Krossi menuromaan "Wikmani poisid".
Viinasõda jätkus. Alkoholi müüdi tööpäevadel kella 14-19 ja puhkepäevadel kella 11-17.
Käis elav poleemika 1940. aastal kehtestatud dekreediaja asemel vööndiaja taastamiseks. Küsimus polnud loomulikult ainuüksi ajas.
16. juunil vabastati ametist venemeelne EKP KK esimene sekretär Karl Vaino ja tema asemele määrati Vaino Väljas.
Suvel algas Vabadussõja mälestussammaste taastamine, üks esimesi avati 26. juunil Pärnumaal Mihklis.