Probleem on seda akuutsem, et Euroliidus kavatsetakse moodustada selle konflikti tagamaade uurimise sõltumatu komisjon. Vastav otsus võeti vastu paljuski pärast rahvusvaheliselt mõjukas  saksa ajakirjas „Der Spiegel" avaldatud (30.08.2008) infot, mille kohaselt on OSCE vaatlejatel rohkesti just Gruusia presidenti Mihhail Saakašvilit kompromiteerivaid fakte, eelkõige sõjalise kallaletungi (koodnimi operatsioon „Puhas väli"; huvitav kellest siis?) Tshinvalile, osas . Viimaste lõplikul kinnitusel ei ole tal pikemas ajalises perspektiivis võimalik riigitüüri juurde jääda. Kindlasti peaks meie massmeedia avaldama selle artikli kärbeteta tõlke.

    Samuti lugedes siinseid  eestikeelseid ajalehti, torkas mulle silma nö ametliku Gruusia-poolse tõlgenduse agressiivselt-tendentslik võimendamine, osseedi kogukonna arvamust peaaegu ei olegi. Seetõttu olen sunnitud juhtima lugejate tähelepanu kohalikus venekeelses nädalalehes „Den za Dnjom" viimases numbris (5-11. 09. 2008) avaldatud  Saksamaal elava osseedi rahvusest EV kodanikuga Jelena Kokoevaga ulatuslikumale intervjuule. Usutluses räägib see naine oma isiklikest  sõja läbielamistest, eelkõige konflikti  järk-järgulisest eskaleerumisest nö tavainimese tasandil ja Gruusia sõjaväe julmusest. Juba kasvõi arvamuste pluralismi seisukohast tulenevalt võiksid eesti väljaanded seda tunnistajat täiendavalt usutleda. Isiklikult mind hämmastas tema jutus kõige rohkem järgmine fakt: nimelt, rünnaku eelõhtul lahkusid pealinna läheduses asuvatest gruusia küladest vaikselt peaaegu kõik elanikud, isegi kariloomi ei võetud endaga kaasa. Ja osseetidest naabritele (kelledega tihtipeale läviti üldiselt rahumeelsel), ei öeldud lähenevast rünnakust sõnagi... Vaat need tunnistused vajavad tõesti ülekontrollimist. Kui need osutuvad tõesteks, siis ei saa osseetidele teha mingeid etteheiteid nende riigiõigusliku valiku pärast.

     Isiklikult ma ei kahtlegi, et  psüühiliste hälvetega Saakašvili sõjaplaanidest olid põhjalikult kursis tema ameerika patroonid, kes paljuski muide relvastasid ning õpetasid NATO standardite järgi välja Gruusia sõjaväe. Ilmselt oldi kindlad venelaste leigele vastupanule. Viimane plaan osutus tõeks  umbes esimese 12 tunni jooksul, seejärel hakkas Roki tunneli kaudu saabuma üha rohkem Vene vägesid. Kuid Horvaatia 1995. aastal teostatud serblaste Knini enklaavi vastast sarnast tankirünnakut  Saakašvili vägedel ei õnnestunud lõpule viia, nagu ka Roki tunneli õhkimine. On vaid aja küsimus, mil ta kaotab võimu - ameeriklased üldiselt ei pea lugu labiilsetest luuseritest.