Kalaranna hoonestamise plaan – kas uus Lasnamäe?
Kalaranna ümbruse detailplaneering (edaspidi DP), mille Tallinna Linnavalitsus viis aastat tagasi andis koostamiseks büroole Nord Projekt, on jõudnud avalikkuse ette. Laekunud on tublisti proteste, millele on alla kirjutanud ligi kolmsada kodanikku ja ka Arhitektide Liit... Mis siis inimesi (jälle) vihastab? Kas arendajad tõmbavad linnakodanikel taas külma kõhuga naha üle kõrvade?
Millest lähtub Kalamaja detailpalneering
Tallinna Linnahalli, Põhja puiestee, Suur-Patarei tänava ja mere vahelisele 14,7 hektari suurusele mereäärsele alale, mis jääb enamasti allapoole kalda-astangut, on planeeritud Kalamaja möödasõidutee. Sellele lisaks on plaanis rajada korterelamud ja büroohooned, väikealuste sadam koos teenindavate ehitistega, kalaturg, avalikud haljasalad ja pargid ning kaldapealne rekreatsiooniala.
Ala hoonestuse korruselisus ja kõrgus vastab varem kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringule, mille koostamise käigus hinnati ka ala keskkonnamõju.
Linna eesmärgid: kvaliteetse linnakeskuse laiendamine, juurdepääsu avamine mereäärsele alale, Kalamaja möödasõidutee koridori määramine koos haljaskoridori säilitamisega, planeeritavale alale jäävatele kruntidele piiride ja ehitusõiguse ulatuse määramine, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
Keeluvööndi mure
Planeerija: AS Pro Kapitalile kuuluv ala hõlmab merre täidetud poolsaare Kalasadama basseini ja vangla territooriumi vahel. Umbes 50 protsenti alast on DP määranud avaliku otstarbega linnaruumiks.
Võrreldes DP algusversioonidega oleme avalikule alale märksa rohkem ruumi andnud. Vabastasime hoonetest täiesti basseini ja sadama poolse nurga, kalda ääres jookseb lai promenaad, planeeritud on nn Loojanguteater - merre laskuv lai trepp. Hoonete ja mere vahel kulgeb ainult minimaalne juurdepääsutee. Enamik parklaid on maa all. Rannapromenaadi juurde peavad ju kuuluma kohvikud ja avalikud asutused, kuhu tuulevarju minna, ning need võiks paikneda hoonete esimestel korrustel.
Liigne kaugus ei ole siin mõttekas. Just ehituskeeluvööndi osaline vähendamine (50 meetrilt 25-le) ja hoonete planeerimine uue kaipealse lähedusse võimaldab külalissadamat teenindavate pindade paigutamise elamute 1. korrusele.
Protestijad: Vähe on tähelepanu pööratud rannapromenaadi ja -pargi sisulisele lahendusele ning selleks on liiga vähe ruumi.
Ehituskeeluvöönd tuleb korrigeerida tagasi 50 meetrile, et mitte tekitada ohtlikku pretsedenti, millele saaks tulevikus toetuda maaomanikud kaldakaitsetsoonis.
Raskeliiklustee-mure
Tellija: Raudtee alt vabanevale liikumistrassile on kavandatud rajada linna põhimagistraal, Kalamaja möödasõidutee, samuti perspektiivne kergliiklustee.
Alal võivad esineda transpordiga kaasnevad negatiivsed mõjud välisõhu saastatuse ja müra kujul, mis on põhjustatud Kalamaja möödasõidutee rajamisest ja nii kohalikust kui läbivast liiklusest.
Planeerija: Sinna tuleb ju ainult kaherealine tee, kõrval laiad rohealad, tee lõplik kuju ja maht kinnitatakse alles tee projekti valmimise järel. Võib-olla saab ka selle ületuskohti lihtsamaks muuta.
Üle kaherealise tänava pole ju jalakäijal sugugi raske pääseda!
Tunnel aga, mille üle muret tuntakse, on ainult invaliidide ligipää ; ;suks alumisele tasandile, mer e äärde. See on ilusam lahendus kui ainus nõuetekohane alternatiiv, metallpandus, millel peab iga 60 cm kaldpinna tagant olema horisontaalne made.
Protestijad: Soovime, et raskeliikluse jaoks kavandatud Kalasadama ümbersõidutee asemel oleks jalgtee-promenaad. Raskeliiklus tuleks viia Kalaranna basseini juurest eemale - kas tunnelisse või leida Linnahalli ja Meremuuseumi lõigul mõni alternatiivlahendus.
Planeering peaks üldse rohkem arvestama rannapromenaadiga, mis peaks domineerima Kalamaja ümbersõidu üle, mitte vastupidi.
Lisaettepanekud:
• planeerida trepi pikendusena krundilt 28 jalakäijate pääs otse Kalasadama basseini äärde;
• võimaldada jalakäijatele otse ülekäik Vana-Kalamaja tänava liinilt. Muuta rannapromenaad mitmekesisemaks, luua eri laiuse ning otstarbega lõikusid.
Majadevahe-mure
Planeerija: Viie aasta jooksul on planeering väga palju muutunud, oleme muutnud majaplokke tunduvalt väiksemaks ja täiesti vabastanud ehitistest basseiniäärse nurga. Praegune ala täisehitusprotsent on 25 lähedal, kui vabastatud ala maha arvata, siis ligineb 35-le.
Ülemine majaderivi astanguserval jälgib väljakujunenud Kalamaja skeemi ja lähiümbrust täielikult.
Majade vahe on umbes 16 meetrit, nagu kõrvalolevatel elamutelgi, lisaks astuvad nad tänavapiirist veidi tagasi.
Alumisel platool oleme suunanud hooneplokid risti valitsevale tuulesuunale, nii meenutavad need kitsaste tänavatega agulit.
Protestijad: Ala täisehitusprotsent on maksimaalne ja taunitav, sulgedes vaatekoridorid linna ja mere vahel.
Hoonestuse samm Suur-Patarei tänaval peaks järgima olemasolevat hoonestusstruktuuri, jättes hoonemahtude vaheks vähemalt 21 meetrit.
Soolikatüüpi majade ja tuulekoridoride asemel tuleks DPs arvestada Kalamaja arhitektuuripärandiga, et uue ning vana vahel toimuks kooskõla, mitte konfrontatsioon.
Hoonetüübi-mure
Planeerija: DP ei vali hoonetüüpi, vaid annab ette ehitiste asukoha ja maksimaalkõrguse. Piltlikult: see on nagu kingakarp, millesse tulevane hoone-king peab mahtuma.
Hoonestamiseks eneseks korraldatakse edaspidi arhitektuurikonkurss, kus selgitatakse välja parim arhitektuurne lahendus. DP ei keela teha hooneid madalamaid või liigendatumaid kui planeeringus/maketil. Samuti ei määra see nende lõplikku funktsiooni - ranna poole avanevad alumised korrused peaksid jääma ühiskondlikku kasutusse.
Protestijad: Linnavalitsusel on plaanis konkurss korraldada ainult rannapromenaadi-ala kujundamiseks, DP ala arhitektuurikonkurssi plaanis ei ole.
Töös olev DP määrab ala lahenduse vägagi täpselt, ja kui see on kehtestatud, pole enam mingit põhjust teistsugust lahendust oodata.
Isegi siis, kui arendaja on nõus hoonetele korraldama arhitektuurikonkurssi, peab lahendus jääma rangelt DP raamesse. Ja arendaja loeb igatahes iga ruutmeetrit.
Sadama-mure
Tellija: Sadama väljaehitamine suuri keskkonnamõjusid kaasa ei too, sest merepõhja süvendamine ja täitmine jääb allapoole piiri, millega võiks kaasneda olulisi muutusi merekeskkonnas (merre täiteks mineva pinnase maht on orienteerivalt 6500 m2).
Protestijad: Merepõhja täitmise ja rannajoone muutmisega seotud keskkonnamõju on piisavalt kaalutlemata, tegemata on uuringud ja strateegiline hinnang.
Merevaate-mure
Tellija: "Hoonestus tuleb rajada nii, et kõrgused mere suunas väheneksid astmeliselt."
Planeerija: Kõik vaated on hoolega läbi arutatud ja leitud, et enamikul majadest säilib vaade merele ning tagatud on vaatekoridorid vanalinna poolt ja ka mere poolt vanalinnale.
Protestijad: Hoonesiluett on ebaproportsionaalselt massiivne ning see kahjustab Tallinna vanalinna siluetti. Planeerija eirab lähteülesandes sätestatud astmelisust. Merepoolsetesse hooneotstesse on küll kujundatud mõned paarimeetrised astmed, mis näivad pigem korterite rõdufrontide kui astmelise langusena mere suunas.
Ettepanek:
• oluliselt vähendada alumisel platool asuvate hoonete mahtu,
• tulevaste hoonete maksimaalkõrgust vähendada olemasoleva hoone Võrgu 10 kõrguseni.
Keskkonnamõjude-mure
Tellija: Tallinna Linnavalitsus jättis algatamata Tallinna Kalasadama ümbruse DP keskkonnamõju strateegilise hindamise, kuna DP elluviimisega kaasnevatel tegevustel olulist keskkonnamõju ei ole.
On planeeritud veel täiendavaid reostusuuringuid ning varasemast tootmistegevusest tulenev keskkonnareostus likvideeritakse lõplikult DP elluviimisel.
Kalamaja möödasõidutee rajamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid hinnati projekti "Tehniline abi sadamate maismaa ühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas" raames.
Protestijad: Miks on seadusega nõutav strateegiline hinnang keskkonnamõjudele otsustatud jätta andmata?
Lubamatu on ka endisel tööstusalal tegemata jätta keskkonnauuringud, hindamata ka rannajoone muutmisest tulenevat keskkonnamõju.
Loodetud linna seose merega muudab küsitavaks raskeliiklustee, mis jätab mere ainult uute majade elanike eralõbuks.
Lia Gailan, arhitekt, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistuse Haabersti ja Põhja-Tallinna osakonna juhataja
Kuidas suhtute protestilainesse?
See oli prognoositav. Juba möödunud aasta detsembrikuus arutasid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ametnikud koos arendajatega (kinnisasjade omanikega) ja planeeringu koostaja Nord Projekti esindajatega abilinnapea hr Taavi Aasa juures planeeringuala ehitusmahtude vähendamist ja ärifunktsiooni lisamist. Saavutasime mõningad kompromisslahendused ja samas sai arendajaid hoiatatud, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal tuleb üsna palju proteste.
Vastuväidete sisuks on peamiselt liiga suured hoonemahud, jalakäijate ja sõiduautode liiklus, hoonete kavandamine merele liiga lähedale jne.
Meeli Truu, büroo Nord Projekt arhitekt, DP autor
Kas peate suurejoonelist kesklinna laiendust hetke majandussituatsioonis adekvaatseks?
Kuni 5korruseliste majasektsioonide ritta sättimine ei ole iseenesest suurlinlik struktuur. Jadade vahelised parkhoovialad loovad pigem väikelinna või äärelinna miljöö. Inimesi kesklinna alalt rannapromenaadini läbi laskev struktuur "venitab" sisuliselt kesklinna mereni. Selle juures on oluline vaatekoridori (Põhja pst [vanalinn] - meri) loomine ning hoonestusest vabaks jätmine, mis visuaalselt nihutab kesklinna piiriks rannapromenaadi ja külalissadama.
Rannapromenaad ja mere äärde pääsemine ei ole äriidee ega ka liigne luksus, mis peaks ootama "paremaid" aegu, vaid see on elanikele väga vajalik.
Kas romantilise Kalaranna võimalus on igaveseks kadunud?
Ei oleks nii pessimistlik. Kalamaja ümbersõiduteest võib saada Rannapromenaadi ja Kalamaja lahutav jõgi või ka tavaline inimsõbralik linnatänav - kõik sõltub projektist, mida koostatakse linna tellimusel, lahus detailplaneeringust. Kalarannale annab tulevikus ilme Rannapromenaad, mille lahendus leitakse arhitektuurikonkursiga ning mis loodetavasti saab olema jõuline meeleolu loov objekt. Detailplaneeringus räägime nn loojanguteatrist - merre laskuvast trepistikust, kus on hea vaadelda loojuva päikese poolt maalitud põhjataevast.
Kui palju olete arvestanud tuultega?
Meie büroo on juba mõni aasta sealsamas ja võime kinnitada, et valdavad tuuled puhuvad loodest - Paljassaare suunalt Linnahalli poole. Seega risti majade jadadega. Majade vahelised parkhoovid on siis enamasti tuulte eest kaitstud.
Millisena näete uusrajooni tulevast elanikku?
Ta peaks hindama kontakti nii linnaga kui ka loodusega. Hoonete asetusega on saavutatud kõigist korteritest merevaated ning samas ka otsene päikesevalgus. Elanikud peaks eelistama mõnusat avalikku parki tarastatud maavaldusele maja ümber.
Kas jalakäija peab üldse mere äärde pääsema?
Mereäärne piirkond peab olema mere suunas läbinähtav ja läbipääsetav. Vahetult mere ääres on rannapromenaad ning külalis- ja kodusadam. Detailplaneeringus on keelatud sadamaala ja majadevahelisi parkhoovialasid tarastada. Tegemist on sidusa avaliku ruumiga, mis ühendab Patarei vanglat Linnahalli ja Kultuurikatlaga.
Kuidas peatada rongi?
Toimetajat kui paadunud linlast painab romantiline kujutluspilt: unised tänavad kulgevad kääneldes loojangu suunas, tänavalõpus laskub trepp merre, kõrval paadisilla külge seotud aerupaat... Selle võimaluse uue DP kehtestamine välistaks, täitmata samas ka linna eesmärke, mis on ära toodud loo alguses.
Uue planeeringu võtmesõnaks peaks olema TÄNAV. Isegi põllule planeeritakse tänavad, linna aga mitte?! Tänav on see, kui majad moodustavad katkematu tänavafrondi, nende vahel mõni villa kesk aeda. Nagu näiteks Väike-Patarei tänaval vahetult enne Suur-Patareisse suubumist jpt.
Tegelikult on Nord Projekti DP viieaastase töö käigus tohutult paranenud ning see isegi justkui markeeriks tänavafronte. Kuid tegemist on siiski umbmäärase õuealaga, kus isegi omad end koduselt ei tunne, kõrvaline isik ehk jalutav linlane pole aga sugugi teretulnud. Kui nüüd arhitektuurikonkurssi ei tule, siis jääb asi nii või läheb veelgi hullemaks...
Ega uued majad ei peakski 19. sajandit kopeerima, aga miljöö võiks seda ju proovida.
Milliseid ohtusid näete Nord Projekti hoogsas DPs?
Inga Raukas, Arhitektide Liit:
Eelkõige on EALi kriitika suunatud kaheldava väärtusega avaliku ruumi ja ebakvaliteetse keskkonna kujundamise vastu. Hoonestus on planeeritud täisehituse maksimaalpiiril - 16 meetri laiused hooneplokid on hiiglaslikud.
Linnakodanikele oluline ruum on DPs jäänud tagaplaanile või on lahendatud ebaselgelt. Pealegi on DP koostatud enne Tallinna LV ideed uue hoone rajamisest Linnahalli kõrvale, mõistlik oleks sellega arvestada. Kalamaja jaoks on mereääre arendamine ainuke võimalus avaliku puhkeala tekkeks. Sellepärast ongi DP tekitanud nii palju kodanike vastuseisu.
Jalakäijate viimine tunnelisse Kalamaja peatänava - Vana-Kalamaja suunal on linlaste jaoks sama hea kui nõukogudeaegne tellismüür või traataed. Kui jalakäijatele ei ole tagatud loomulik pääs üle magistraali, on see tee samasugune "müür".
DPs kavandatu on kohati mitmeti tõlgendatav ja tõsiseid kahtlusi tekitab avalik rannapromenaad. Rannajoone muutmine, kaldaäärse ehituskeeluala vähendamine ja avaliku arhitektuurikonkursi ala "merre joonistamine" - kõik see teenib krundi arendaja maksimalistlikke huve.
Tegelikult pole ei jahisadam ega ka kaldapromenaad DPs näidatud kujul võimalikud. Puuduvad teenindusmaa ja -ehitised, rääkimata teenindavast juurdepääsust kaidele. Probleem on lükatud merre ehk "arhitektuurikonkursi" kaela. Kas Tallinna linn ehitab merre planeeritud promenaadi ja millal?
Samas pole kahtlust, et ka autotee, majade ja mere vahele on võimalik promenaadi rajada. Töötab ju jalakäijatele ja kergliiklusele mõeldud tee Pirita teel suurepäraselt. Avaliku ruumi kvaliteet sõltub suuresti selle planeerijast ja kavandajast.
Liisa Pakosta, eraisik:
Vastan üldisemalt ja eraisikuna. Mere äärde ehitamine on võrdlemisi uus nähtus inimkonna ajaloos - varem olid merepiiril vaid kaitse-, sadama- ja kaubandusrajatised, inimeste elupaigad peideti tuulte-tormide eest veidigi sisemaa suunda varjule. Mererannas on elanud ka inimesed, kelle töö seondub merega - nõnda on Kalarannas näiteks olnud kaunis tihedalt madalate elumajadega hoonestust.
1960-70ndate ehitusbuumi ajal, mil maailmas oldi Teisest maailmasõjast toibunud, olid paljud linnad sarnases situatsioonis - linna keskel oli mere (järve, jõe) ääres tööstusrajoon ja kaubasadam, autode hulk kasvas ja tundus loomulik ning vältimatu rajada uus suurem autotee veepiirile, hea lihtne ehitada. Ei möödunud poolt sajanditki, kui selline veepiiri läbilõigatus suurema autoteega hakkas kõiki linlasi häirima ja nüüd viiakse neidsamu teid mujale, ja mitte seepärast, et need tehniliselt amortiseerunud oleks. Sest ikkagi on nii, et kui jalakäijal ja jalutajal pole linnas hea olla, siis pole kellelgi hea. Kuskilt peavad veoautod sõitma, küsimus ongi selles, et kuidas neile mõeldud tee linnaruumis paigutub ja kuidas on lahendatud keskkonnaküsimused: müra- ja muu saaste emissioonid. Üha enam levivad lahendused, kus raskeveod pannakse tunnelisse - aga mitte mingil juhul enam jalakäijaid!
Teine suurem muudatus, mis on õieti tagasipöördumine vanade heade aegade juurde, on üldse laiem arvestamine keskkonnaga. Ilmaasjata ei lõhuta paekiviklinte, tuulekoridoride tekitamise asemel püütakse tuul kinni, päikesevalgust ning soojust kasutatakse maksimaalselt ära. Näiteks peaks ka Tallinnas uute elamurajoonide rajamisel kasutama väiksema CO2 emissiooniga küttelahendusi, mere ääres sobiks selliseks energiapoliitiliseks lähenemiseks näiteks merepõhjasoojuse ammutamine soojuspumpade abiga - ka elanikele oluliselt odavam igakuise väikese arve kujul. Lisaks jalakäijate ja jalgratturite toetamisele (mõlemat liikumisviisi peaks kesklinnas olema oluliselt rohkem) tuleb mõelda ka transpordikorraldusele laiemalt. Kalarand asub Tallinna kesklinna külje all, tee peale jääb tulevikus uus linnavalitsus, Linnahallist välja arendatav keskus - siinkandis peaks uusarenduste juures rõhuma võimalikult mugavale ja keskkonnasäästlikule ühistranspordilahendusele, näiteks trammile, mitte ehitama mere äärde hiiglama palju maa-aluseid parklakorruseid. Oleks täiesti normaalne, kui kesklinnas pakutaks mugavaid kortereid peredele, kes hea ühistranspordi korralduse tõttu ei vajagi autot. Või on näiteks nelja pere peale soetatud üks auto. Me peaksime mõtlema, millistel põhjustel tundub Eestis sedasi mõelda ikka veel harjumatuna? Või miks planeeritakse lasteaedasid äripindadele?
Jalakäijaid mere ääres tunnelisse?
Kokkuvõtteks: Kalarand peaks muidugi olema hoonestatud - see on ikkagi kesklinn, mitte rannakarjamaa. Selles mõttes on väga tervitatav, et kinnistute omanikud soovivad seal ehitustegevust arendada. Kuid linna funktsiooniks on pakkuda majadevahelises ruumis inimesele mõnusat olemist. Ranna ääres veel sedaviisi, et mere ääres lõõgastuma ja värskes õhus jalutama tahaks tulla võimalikult paljud "siselinna" elanikud, ning et nad tahaks tulla jalgratastega, lapsevankritega, jalgsi, koos oma kahe- ja neljajalgsete sõpradega.
Tõnu Laigu, arhitekt
Kalasadama ümbruse DP on näide, kuidas suurema brutopinna huvides on hüljatud head planeerimistavad. Ma pean silmas avaliku huvi eiramist, Kalamaja ehitusmääruse, üldplaneeringu ja kohati ka seadusega manipuleerimist ning küsitava väärtusega elukeskkonna kavandamist arhitekti poolt.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet tegi arhitektile mõned aastad tagasi graafilise ettepaneku
(I. Morshedi eskiisid). See oli visioon koos eri variantidega, mida Meeli Truu edasiarendus ei ole paremaks muutnud. Tundub, et planeerimisameti alustatud linnaruumidialoog linna ja arhitekti vahel on DP koostaja survel kujunenud mitmeaastaseks nääklemiseks ehitusmahu ja maatüki maksimaalse kasutamise üle.
Tänaseks on DP kaotanud oma ajakohasuse ega oma selget linnaruumilist ideed. Vahepeal on elamuehitusbuum vaibunud, linnavalitsusele leidus uus asukoht Statoili asemele linnahalli kõrval, Patarei vanglale on leitud linnaruumiline lahendus, kultuurikatel kunagises elektrijaamas kogub jõudu, linnahalli säilimine on justkui kindel. Ühesõnaga, lähiümbrus on omandanud teise tähenduse.
Negatiivset sünergiat tekitab Kalaranna möödasõidutee, mis ei otsi kompromissi jalakäijatega linna ja mereääre sujuvamaks ühendamiseks. Lahendus pole parem kui türklastel Istanbulis, kus mere ja vanalinna vahel on mitmerealine autotee.
Ebamugavaid aspekte on planeeringus palju, mistõttu oleks targem korraks aeg maha võtta ja leida enamikku rahuldav lahendus. Selleks peaks linn võtma teema arutada laiemas professionaalide ringis või siis tuleks korraldada arhitektuurivõistlus kogu planeeritavale alale.
