Võileivahinnaga kaaperdatud Rakvere hiidkaubanduskeskus arestitud
Jaanilaupäeval 2007 sai ärimees Toomas Rüütmann ühe vastikuma "kingituse" oma elus.
Helistas ärikliendihaldur Margus Saks Norra-Saksa suurpanga DnB Nord filiaalist ning teavitas, et pank ütles üles Rüütmanniga sõlmitud rahastamislepingu.
Rüütmann kavatses laenuraha toel rajada Rakvere piirile Tallinnast tuleva maantee äärde riigi suuruselt kolmanda kaubanduskeskuse (28 000 m2) maksumusega ligi pool miljardit krooni. Ärimees suutis juba enne ehituse alustamist sõlmida üürikokkulepped 86 protsendile pinnast.
Nüüd aga kuulis ta pangast, et "keegi suurte kogemustega riskijuht Norrast" usub, et Eestit võib oodata kinnisvarakrahh ja kaubanduskeskuse rajamine on liiga riskantne.
"Aga kuidas siis edasi minna?" päris vapustatud Rüütmann.
Talle sooviti seepeale kena jaanipäeva...
Tünga teeb ka teine suurpank
Kõnekäänd ütleb, et halvemaks saab minna alati.
Ja tõepoolest: DnB Nordi negatiivne otsus polnud Rüütmanni esimene pettumus kevadsuvel 2007.
Samamoodi tõmbas ärimehel viimasel minutil vaiba alt ära SEB Pank, kes lubas anda laenu autofirma Kommest Auto väljaostmiseks.
Rüütmann oli firma omanikega juba käed löönud, kui SEB laenuosakond tulevast majanduskriisi kartes vedelaks lõi ja tehingu vastu taevast lennutas.
Kuid kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.
Rüütmannile tõttas appi sellesama SEB investeerimispanganduse haru Enskilda, kes aitas mehel välja anda 156 miljoni krooni eest võlakirju.
Nii säraski Rüütmann pärast mullust jaanipäeva meedias Kommest Auto ainuomanikuna. Ta poseeris päevapiltnikele autoroolis. Rääkis uhkusega, et "peaksime taas liikuma autoturu tippude poole". Pani firma esimeheks oma väimehe Raido Toonekure. Ise aga hakkas Põhjakeskuse projekti päästma.
Abi küsi meie naabrimehe käest
Samamoodi "lähedalt" sai Rüütmann abi ka Põhjakeskuse puhul.
Ärimeest aitas keskuse ehitajaks valitud Ott Kikkase firma Fund Ehitus, kelle büroo asub Tallinnas Veerenni tänaval. Sama maja samal korrusel pesitseb investeerimisfirma Kobe Investments, mida veab kinnisvarahai Veljo Kuusk.
Kuusk oskab raha välja võluda ka keerulistel aegadel. Küll pankadest, küll muidu rikkalt rahvalt. Selles afääris rahastas teda Toonart Rääsk.
Igatahes soovitas Fund Rüütmannil abi küsida just Kuuselt.
Mehed saidki kaubale. Mullu sügisel laiali saadetud PR-teade rääkis Põhjakeskuse ühisest arendamisest, kuid sisaldas samas märkust, et "sõlmitud lepingu alusel võtab Kobe Investments enda peale kõik projekti arendusega seotud kohustused, sealhulgas finantseerimise ja müügikorralduse".
Prantslased ei tahtnud partneriks börsifirmat
Pealtnäha jõudis Rüütmann taas mäele. Ta oli saanud abi nii autokeskuse väljaostmiseks kui ka Põhjakeskuse ehitamiseks.
On aga vägagi küsitav, kui palju näiteks SEB Enskilda väärtpaberivõlurid Rüütmanni tegelikult abistasid. Pigem huvitas neid Kommest Auto väljaostmisega kaasnenud kopsakas tasu, mis ulatus väidetavalt kuue miljoni kroonini.
Nagu juba enne öeldud, asjad saavad alati halvemaks minna, ja nii ka läks.
Rüütmann kavatses Põhjakeskuse valmis ehitada, maha müüa ning saadud rahaga autofirma soetamiseks võetud laenud kinni maksta. Ta on ju hinges autokaupmees, mitte kinnisvaraarendaja.
Kuid juhtus vastupidine. Ärieliidis levis info, et Rüütmannil on võlad kaelas ja ta on võtnud suuri riske. Üks selline hästiinformeeritud punt oli Tallinna Kaubamaja suuromaniku Jüri Käo oma. Kaubamaja noolis suuremat tükki kohalikust autokaubandusest.
Ja nii juhtuski, et ühtäkki hakkas Rüütmann pidama kõnelusi hoopis Kommest Auto edasimüümiseks kaubamajale. Ta küsis 240 miljonit krooni, mis lubanuks võlgadest lahti saada. Kaubamaja aga kasutas Rüütmanni olukorda ära ja surus muudkui hinda alla.
Kõnelused kestsid mullu detsembrini, kuni Peugeot pani tehingule veto. Prantslastele ei meeldinud idee, et importööriks saab avaliku aruandlusega börsifirma. Kaubamaja aga kavatses Kommest Auto ostuga tõsta just oma börsiväärtust.
Sipelga ja elevandi abielu
Anekdoot räägib, et sipelgas nõudis lahutust elevandist. Kohus küsis, millega ta seda põhjendab. Sipelgas vastas: "Seksuaalne sobimatus."
Ebavõrdseks kujunes ka Toomas Rüütmanni ja Veljo Kuuse "äriline abielu", sest hoolimata suure suuga antud lubadusest Põhjakeskust koos võrdselt arendada, puudus Rüütmannil selleks vajalik raha.
Aga uus partner aitas. Kuusk laenas mullu juulis Rüütmannile 20 miljonit krooni, sest pankadele polnud viimane usaldusväärne. Kuusk polnud aga Rüütmanniga varem koos äri ajanud. Talle ei piisanud sadu miljoneid maksva keskuse ehitamisel lihtsalt ausõnast.
Esiteks jagasid Kuusk ja Rüütmann ära kaubanduskeskust arendava firma Margea Invest juhtimise. Kumbki sai õiguse nimetada kaks liiget ettevõtte nõukogusse ja ühe juhatusse.
Teiseks ilmus mullu kinnistusraamatusse eelmärge, et kinnistud võib välja osta Kuuse-Rääski ühisfirma Kobe Asset 5.
Kolmandaks sõlmis Rüütmann lepingu, et Kuusk saab endale poole kaubanduskeskust omavast firmast Margea Invest.
Ta pingutas üle. Osaluse andmine polnud Rüütmanni võimuses, sest kaubanduskeskus oli pandud tema võlakirjade tagatiseks ja ärimees vajas selleks SEB luba.
Kuusk ja Rüütmann käisid kevadtalvel korduvalt notari juures, kuid Rüütmannil polnud võimalik osalust üle anda. Nad lükkasid tehingut muudkui edasi.
Märtsi keskel ütles Kuusk, et talle aitab - kui firmas osalust ei saa, siis tahab ta endale kogu kinnistust. Eelmärge omanikuvahetuse kohta oli ju tehtud.
Aga firma juhtimine oli jagatud mõlema leeri vahel ja märtsi keskel, kui mehed kogunesid notar Merle Saar-Johansoni kontoris, keelas Rüütmann oma esindajal Urmas Kiburil paberitele alla kirjutada.
Ent kuus päeva hiljem, kui Kiburit kohal polnud, kasutas Veljo Kuusk hetke ära ja müüs keskuse koos ehitus- ja muude lepingutega enda osalusega ettevõttele.
Müük selja taga
Rüütmann sai tehingust teada tagantjärele nagu ka SEB. Võlakirju ostnud pensionifondide ja rikaste eraisikute seas puhkes paanika, sest Kommest Auto müük oli kokku kukkunud ja nüüd jäid nad ilma ka kaubanduskeskusest.
Ja veel millistel tingimustel!
20. märtsil sõlmitud leping sisaldab küll väga keerulist hinna arvutamise skeemi, aga kokkuvõttes taandus kõik sellele, et Kuusk võttis Rüütmannilt kinnistu üle vaid kunagise bilansilise hinnaga 7,1 miljonit krooni.
Aprilli keskel tegi Kuusk siiski müügilepingu ringi. Ta kustutas Rüütmannile antud 20 miljoni krooni suuruse laenu ja selle intressid. Aga see oli ka kõik. Paberid ja ka varasemad kokkulepped ütlesid, et rohkem ei pea ta maksma mitte üks sent.
Samas hindas kinnisvarabüroo Uus Maa juba suvel 2006, et Põhjakeskuse kinnistu turuväärtus ulatub 19 miljoni kroonini. Väidetavalt olid ka osanikud leidnud mingil hetkel, et tänu enne ehitamist leitud üürnikele on keskuse väärtus 600 miljonit krooni.
Kelle huve kaitses Kuusk?
Juriidiliselt võib Põhjakeskuse müük osutuda vägagi huvitavaks. Näiteks üks küsimus on, kelle huve esindas Veljo Kuusk.
Ta kirjutas lepingule alla müüjafirma Margea Invest juhatuse liikmena ja pidanuks igati võitlema selle firma huvides ehk võimalikult suure hinna eest. "Reaalselt sealt aga raha ei tulnud," on mitu asjaga kursis olnud inimest Ekspressile kinnitanud.
Või esindas Kuusk rohkem hoopis ostjafirma Kobe Asset 5 huve, mille omanikeringi ta ise kuulus ja mida huvitas võimalikult odav hind?
Nii Veljo Kuusk kui ka tema äripartner Kaire Kopli on Ekspressile kinnitanud, et hoidsid paberites kokkulepitust täpselt kinni ning Rüütmann on keskuse projektist saanud tegelikult isegi rohkem raha, kui ta projekti investeeris.
Kuuse sõnul pole Rüütmann tema telefonikõnedele vastanud juba mitu kuud. Kuidas küll niimoodi ühiselt äri ajada ja arveid klaarida?
Rüütmann asub rünnakule
Rüütmann on praegu totaalselt plindris. Kahe nädala pärast kukub Kommest Auto ostmiseks välja antud võlakirjade lunastamise tähtaeg, aga raha pole kusagilt võtta. Eraisik Rüütmann oli aga võlakirjade käendaja. Tal on kaelas ka muid käendusi ja võlgu, kokku vähemalt 190-200 miljoni krooni eest. Seetõttu alustas SEB tema vastu eraisiku pankrotimenetlust. Järgmine kohtuistung toimub tuleval nädalal.
Ilmselt hakkab siin veel palju "nalja" saama, sest ühest küljest on Rüütmann üritanud oma vara ümber kantida, teisalt on aga käendused sõlmitud vigaselt.
Samal ajal on ka Rüütmanni leer asunud rünnakule. Võlgade edasimüümise skeemi abil tekitas ta septembri alguseks olukorra, kus kohus pani 1. septembril Põhjakeskusele keelumärke ja üks Rakvere kohtutäitur peab keskuse müügi Veljo Kuusele ja Toonart Rääskile tagasi pöörama.
Mis tõestab veel kord, et siin loos ei kehti põhimõte "ela ja lase teistel elada", vaid jamesbondlik moto "ela ja lase teistel surra".
