Selle telehooaja ühe vaadatuma meelelahutussaate "Selgeltnägijate tuleproov" saatejuht Urmas Eero Liiv ütleb, et sarja lõppedes oli tema maailmapilt muutunud.

"Minuga on nüüd korras, mina usun mõnede inimeste erilistesse võimetesse. See, mis ma saate valmimise ajal nägin, oli ikka mõnikord täielik ime."

Telesaate produtsent Aivo Spitsonok külastas sarja ette valmistades kõvasti üle saja sensitiivi kodu.

"Kui ma neid läbi käisin, siis igal pool olid pikad järjekorrad uste taga, nägin seal ootamas inimesi uhketes limusiinides, karusnahad seljas," ütleb ta.

Kuuldused ühe või teise nõia võluvõimetest levivad kulutulena üle maa, nende telefoninumbrid ja aadressid käivad käest kätte nagu krüptitud NATO info. Nõidade juures käiakse abi otsimas sõltumata varanduslikust seisukorrast või sotsiaalsest positsioonist. Ehk nagu ütleb staar-nõid ­Veeliks Jalakas: "Inimesed Riigikogust hooldekoduni."

Kui Veeliksil oli televõtete ajal telefon sees, siis helises see lakkamatult. "Ma pole näinud ühtki inimest, kelle telefon nii pidevalt heliseks," ütleb Liiv ja Spitsonok lisab: "Kellega me kuulsustest ka ei rääkinud, ikka selgus, et ta on Veeliksiga kokku puutunud." Veeliksi põhimure saadete salvestamise perioodil oligi, et nii palju hädasolijaid jääb vastu võtmata.

I m e  kuulub tõsiteadlaste ja skeptikute jaoks samasse mõistete kategooriasse, kus asuvad ka jumal, astroloogia, hingede rändamine ja mõtete lugemine. Kuni nende olemasolu ja toimeid ei ole laborikatsega kontrollitud, on tegemist liba- ja pseudoteadusega. Nõidadega ei saa vaielda, sest nende väiteid ei saa kontrollida, põlastavad nad. Sadu tuhandeid nõiausku inimesi aga ei huvita teaduslikud argumendid küünevõrdki.

1992. aastal korraldas EMOR küsitluse, millest selgus, et Eesti elanikud on altid uskuma kõikvõimalikke jõudusid või energiaid, mida õppinud füüsikud ei tunne ega tahagi tunda. 1998. aastal korraldatud uuring (EMOR koos Soome Akadeemiaga) näitab, et need arvud on veelgi kasvanud. Ja 2005. aasta Eurobaromeeter saab tulemuseks, et tervelt 54 protsenti Eesti elanikest usub "mingisuguse vaimu või elujõu" olemasolu. See on Euroopa kõrgeim näitaja - Euroopa keskmine on 27 protsenti. Neid arve meenutas teoloogiadoktor Toomas Paul ajakirja Horisont novembrinumbri artiklis "Inglid läbi aegade". Lugupeetud teoloog käib läbi ka meie raamatupoed ja nendib, et müügiedetabeleid juhivad konkurentsitult parapsühholoogilised teosed. "Paistab, et rahvale läheb peale vaid täielik umbluu," nendib teoloog Paul kurvalt.
Saate "Selgeltnägijate tuleproov" vaadatavus üllatas ka saate tegijaid endid.

"Mulle oli suur üllatus, et 21. sajandil on telesaadete vaadatavuse tipus, teisel kohal saade, mis räägib nõidusest," ütleb Urmas E. Liiv.

Mis ajab inimese nõia juurde?
Inimlikud hädad ja vastuseta küsimused ei tee vahet karjääriredeli astmetel ega rahakoti paksusel. Nõiamajakeste ustele koputavad nii arstid kui ka nende patsiendid, ministrid ja nende sekretärid, lauljad ja tantsijad. Kõige rohkem käivad ­sensitiivide vahet kõrgharidusega naised vanuses 25-34.

Võiks arvata, et rasketel majanduskriisi aegadel otsitakse ennustajate-ravitsejate abi rohkem kui headel aegadel, mil depressiivsuse tase madalam. Sensitiive küsitledes selgus aga, et palga- ja bisnisemuresid edestavad ülekaalukalt armuelu ja suhete probleemid.

Telenõid Hannes Vanaküla: "Mina ei tunne, et majandussurutis oleks minu juurde rohkem inimesi toonud. Suurem osa tuleb ikka armuelu probleemidega, siis on tervisehädad, siis on tükk tühja maad ja raha on päris pingerea lõpus."

Mis nende suhetega siis on inimestel?

"On hirm kellestki ilma jääda. Aga põhjused peituvad ühiskonnas: kogu meie õpetus meheks ja naiseks olemisest on vale."

Vanaküla teeb kiire ekskursi oma koolkonna põhitõdedesse: "Mida rohkem tahab mees naisele meeldida ja tubli olla, seda kehvem on ta energeetiliselt ja tulemuseks on, et seda vähem ta naisi saab." Naiste häda (viljatus näiteks) on aga see, et nad annavad oma energia ühiskonnale ära, lapsele ei jää midagi."

"Millega teie neid aitate?"

"Sunnin loobuma valedest tõekspidamistest, ma saan muuta suhtumist. Ma saan võõrad tahtmised inimesest välja pesta. Näiteks küsin, milleks talle on vaja nii uhket autot."

Ka Veeliks Jalakas kinnitab, et valdav osa inimesi tuleb abi saama eraeluliste küsimustega. Ta toob näite oma praktikast. Tuleb meesterahvas vastuvõtule. Kuidas pereeluga on, pärib Veeliks. Perega on kõik korras, aga ma ei saa aru, miks mu armuke nii turtsakaks on muutunud, vastab mees.

Veel peab 80aastane Veeliks Jalakas oluliseks noortele inimesele meenutada nn klassikalisi väärtusi - usku jumalasse ja armastuse eelistamist seksile. Sellistele elutarkustele ei saa küll soolapuhumise või posimise silti külge panna, see on ju puhtakujuline psühhoteraapia.

Pankrotid ja kinnisvaraga seotud teemad
Jalakas märgib, et tema töös on tõesti viimasel ajal majandusteemad rohkem esile kerkinud. Ja mehi on hakanud julgemalt käima. Ta on tegelnud nii töötuks jäänute kui ka pankroti serval kõõlunud firmaomanikega.

"Kuidas nõid saab ettevõtet pankrotist päästa?"

"Pankrot on ju millegi tagajärg - nagu ka haigus. Tavameditsiin ravib tagajärgi, mina leian põhjuse: kas inimene magab veesoonel või on seal surnute vaimudega tegemist vms. Põhjuseni tuleb jõuda. Kui teil näiteks vannitoas jookseb vesi põrandale, siis kuni te auku üles ei otsi, ta jääbki jooksma ja teie põrandat lapiga kuivatama."

Veeliks ütlebki, et ta ei pea end selgeltnägijaks, vaid ravitsejaks. Muu hulgas võtab ta ka telefoni teel needust maha.

"Tuleb mu juurde mees, kelle firma on suurte võlgades, aga aru ta ei saa, milles asi. Vaatan pendliga: kompanjon petab teda. Mees jagas minu nõuannete järgi firma osadeks, vahetas välja kolmandiku töötaid ja praeguseks on see päris tugev firma.

Või siis tuleb firmajuht küsima: mul on kolm osakonnajuhataja kandidaati, kelle ma võtan? Pendeldan: ühel kandidaadil on hea energia, teisel on energiat veel rohkem, aga kolmandal pole ollagi. Firmajuht ütleb, et "jah, ma ise mõtlesin ka, et seda kolmandat ma ei võtaks"."

Hannes Vanaküla on viimasel ajal töötutega kokku puutunud.

"Mina ei saa talle töökohta anda, aga ma saan muuta tema suhtumist endasse ja maailma, et ta saaks töökoha leida."

Mida maagilist on tavapärases nõustamis- ja konsultatsioonitöös? Et Veeliksi nõuannetest on kasu olnud, näitab kutsete arv firmade aastapäeva- ja jõulupidudele.

Telesaatest trummipõrinaga tuntuks saanud Inge Saar ütleb, et laias laastus on tal kolm valdkonda, mida viimastel aegadel ehk sagedamini ette tulnud. Need on lapsed, raha, ehitus.

Inge toob näite oma töömailt, kus lastetu naine tuli oma murele lahendust otsima.

"Vaatasin seal majas ringi ja ütlesin, et kui siia maja vesi tuua, siis saab ka uus elu siia tulla. Nii kui trass oli ära veetud, jäi naine käima peale."

Kui kinnisvaraga on midagi pahasti, siis Inge "läheb majja sisse ja tunneb kuklaga ära, kust on vaja energeetiliselt puhastada".

Inge meisterdab inimestele tellimisel šamaanitrumme. Ikka nii, et tunnetab enne, millist trummi see persoon vajab, ja siis teeb just sobiva suuruse ja kõminaga vahendi.

"Kas te õpetate neid trumme käsitlema ka?"

"Eriti ei õpeta. Tee ise ka midagi, mitte ära looda teistele," ütleb Saar.

Ta räägib, et vahel teeb ta korraga tööd saja või tuhande inimesega: "Näen asju seostatult, sest inimesed on seotud selle keskkonnaga ja nende inimestega, kus nad liiguvad. Kui muuta üht inimest, siis muutuvad ka teised."

Aga tal on ka hoopis suuremaid ettevõtmisi. Näiteks ühe taime istutamisega lõpetas ta sõja Gruusias.

"Te ju saate aru, et skeptikutele kõlab selline tunnistus pehmelt öeldes väheusutav?"

"Ma ei mõtle nende peale. Mina ei tea, milles skeptikute töö seisneb, mina neid ei kritiseeri."

Kust tuleb nende informatsioon?
Nõiasaate autorid püüdsid võistlevatelt nõidadelt uurida, kust ja kuidas liigub ülitundlike inimeste informatsioon. Praktikutena ei peagi nad oskama oma võimete-annete toimemehhanisme analüüsida.

"Ega nad ei oska selget vastust anda. Kõige tihedamini öeldakse, et ma lihtsalt tunnen või näen," ütleb Aivo Spitsonok.

Inge Saar: "Ma nagu tajun seda inimest, kellele ma trummi teen. Ma sisuliselt samastun selle inimesega, olen talle nagu peegel. Annan talle tagasi teda ennast, viin teda tema enda juurde."

Hannes Vanaküla: "Maailmas pole vaid üks reaalsus, vaid mitu. Kui saad ühiskonna eelarvamustest vabaks, siis hakkab sealt infot tulema - ja see tuleb piltidena."

Hannes, kelle kuueteistkümneruutmeetrises toas käivad koos tema koolkonda pooldavad jüngrid, on välja töötanud terve maailmavaatelise süsteemi: "Pead kasutama nelja sisemaailma: need on mõttemaailm, tundemaailm, fantaasia- ehk šamaanimaailm ja tahtemaailm. Põhiliselt tahab inimene, et tal oleks hea olla, ning ta tahab ka head teha. Aga ühiskond moonutab selle ära. Vaadake, mis välja kukub: inimesed laimavad, valetavad jne. See ongi võõrtahe, mis tuleb välja ajada. Selles seisnebki tervendamine. Väga palju saab loogikaga ära seletada."

Veeliks Jalakas: "Midagi on olemas, ilma kosmilise energiata ei toimu midagi. Kui inimesel on parajasti raskem aeg, siis otsitakse rohkem abi ja hakatakse rohkem elu üle järele mõtlema."

Kas nad on rikkad?
Nõidade hulgas on inimesi, kes on oma intuitiivsest talendist teinud pere sissetulekuallika, kuid suurem osa neist elab peost suhu. Enamik nõidasid usub, et raha küsimine on patt. Raha võtmine, kui inimene seda ise annab, ei ole.

Aga nüüdisaegsete meetoditega ­enamik neist end müüa ei oska ega taha. Enamasti on neil leivateenimiseks mingid teised sissetulekuallikad. Hannes Vanaküla on nahavärvija. Inge Saar võtab tasu vastu n-ö natuuras, toiduainetes, mida ta inimesele loetleb (tema kassid söövad valget šokolaadi).

Aga ka šamaan on inimene, ka tema peab elektri ja toasooja eest maksma, toitu ja rõivaid ostma, nagu ütleb Inge Saar. "Kui ma tunnen, et annan välja rohkem, kui tagasi saan, siis võin kokku joosta."

Veeliks Jalakas: "Üks firma, kelle ma pankrotist päästsin, tegi mulle Tuneesia reisi välja, teine aga andis poole Hiinasse sõidu rahast."
Miks on nii vähe inimesi, kel on sensitiivsed võimed?

"Kes on sündinud kingsepaks, kes sensitiiviks. Kui neid oleks liiga palju, siis oleksid jälle teistsugused probleemid," arvab Inge Saar.
Võib-olla polegi nii paha olla Euroopa kõige nõia-usklikum rahvas - kui nõiad meenutavad meile igihaljaid elutõdesid, mis me oma digitaalses argipäevas kaotsi oleme lasknud.

Ligi 30 protsenti Eesti elanikest usub paranähtustesse

  • 5 protsenti on ise paranähtusi kogenud
  • 58 protsenti usub kätega ravimisse
  • 53 protsenti horoskoope
  • 50 protsenti usub astroloogiasse
  • 46 protsenti ufode külaskäike
  • 38 protsenti selgeltnägemisse
  • 24 protsenti kummitustesse
  • 22 protsenti telepaatiasse ja reinkarnatsiooni
  • 21 protsenti vaimude olemasollu

allikas: EMORi uuringud 1992 ja 1998

Kuidas seletavad teadlased ekstrasensoorsete võimete esinemist?
Füüsikaprofessor akadeemik Peeter Saari:

"Teadlased olematute asjade seletamisega ei tegele. See on libateaduste pärusmaa. Kui me just ei võta seda terminit täht-tähelt - "meeltevälised võimed" - ega loe nende alla kuuluvaks näiteks füüsikaliselt võimalikku ajurakkude võimet muunduda vähirakkudeks mobiiltelefoni raadiolainete mõjul.
Kõik seni tehtud metoodiliselt usaldusväärsed katsed selgeltnägemise, ennustamise, mõtetelugemise jms kohta pole avastanud muud kui pettuse, statistiliselt puhtjuhusliku kokkulangevuse või kogenud "ekstrasensi" peene psühholoogivõime tabada ära inimeste kehakeelega, hääletooniga jms edastatavaid vaevumärgatavaid signaale, milles pole midagi üleloomulikku.
Tänapäevane loodusteaduslik maailmapilt ei jäta kohta mingisugustele bioväljadele, vaimudele jt sedasorti fantaasiasünnitistele.
Isegi kui tulevikus avastatakse senitundmatul moel signaale edastavaid uut tüüpi välju, mis on ülimalt ebatõenäoline, siis ikkagi on välistatud, et neid juba praegu kasutavad mõned bioloogilised olendid. Miks - sest kogu elava looduse ülesehituse ja toimimise alus on hästituntud elektromagnetväli.
Muidugi, filosoofilisel tasemel on libateaduse eristamine tõsiteadusest keeruline probleem (olen sellest pikemalt kirjutanud ajakirja Akadeemia oktoobrikuises numbris). Aga praktiliselt on vahetegemine lihtne ning kui me ei taha mõttetult oma aega, energiat, raha ja teinekord ka tervist kulutada, tuleks ignoreerida igasugust ektstrasensoorikat. Selle asemel võiksime end enam harida, eriti kui tahame oma väikese riigiga edukalt pinnal püsida.
Vanasti hakkas inimene, suutmata mõista loodusnähtusi, uskuma üleloomulikesse jõududesse ja neid kummardama. Tänapäeva inimest ümbritseb lisaks üha keerukam teaduse ja tehnoloogia sünnitatud tehismaailm, mille toimimisest on ilma erihariduseta üha raskem aru saada. See häirib ja hirmutab, kuid tänapäeva inimene on vaba inimene: aukartuse asemel ärkab temas pigem protest ning ta valib selle, mis on kergem. Ja siis ongi platsis libateadus, mis libedasti alla neelatav...
Lööva seletuse inimeste usule ekstrasensoorsetesse võimetesse annab akadeemik Gustav Naani kunagine küüniline ütlus: "Inimesed ei vaja mitte tõde, vaid lohutust!""