Valgus tunneli lõpus või lähenev rong?
Minu esimene kontakt slaavi maailmaga toimus lapsepõlves vanaisa kaudu. Pärast aastatepikkusi põnevaid mõtisklusi sain lõpuks aru, et tema nimi on vene taustaga. Portugalis pole kellegi nimi "Estanislau" - see kohandati loomulikult "Stanislavist".
Ta pärines tagasihoidlikust perekonnast Portugali mägisest kolkapiirkonnast, kus pole venelastest haisugi. Lisaks oli ta sündinud 1915. aastal, mis välistab võimaluse, et mu vana-vanaisa oli bolševik, kes oleks tahtnud sellisel peenel kombel oma ideoloogilisi veendumusi austada.
(Tolstoi ei olnud Portugali maapiirkondades samuti kuigi populaarne. Me pole kunagi aru saanud, miks.)
Eelmisel nädalal mõtlesin kolm kord Estanislaule (või lihtsalt "Laule", nagu teda Lissabonis hüüti). Kui Estanislau elus oleks, tähistanuks ta 3. veebruaril 94. sünnipäeva.
Mis on kolmas põhjus? Ah, need pikad monoloogid, mis Lau pidas oma nooruspõlves 1920.-30.ndatel aastatel:
"Parim investeering on alati - osta maad. Pane osa sääste panka, sest väheke likviidsust peab olema. Ja ära kunagi unusta hoida osa rahast madratsi all - juhuks, kui kõik kokku kukub ja sa pead üleöö põgenema."
Kui ma nägin Obamat televisioonis rääkimas "katastroofist", tegi see asja ainult hullemaks. Tundub, et kõik on hakanud eufemisme kuritarvitama: "Asjad lähevad hullemaks enne, kui asjad lähevad paremaks". Davosi kohtumine tegi selgeks, et keegi ei tea, millal põhi käes on.
Need, kes arvavad, et George W. Bush on nüüd ajalugu, eksivad. Nagu üks USA teadlane ütles kolm aastat tagasi: "Panna Bush majandust juhtima on sama, mis panna Nero vastutavaks kergestisüttivate materjalide eest." Imperaatori püromaanlike kalduvuste tõttu võttis Roomal taastumine omal ajal aastakümneid aega.
Mulle meeldis analoogia Roomaga, kuid samas tuli mulle jälle meelde Estanislau:
"Need olid ajad, kui meil kõigil oli autos peidus revolver."
"Me toppisime sahvrid kalakonserve täis."
"Võltsraha ei trükkinud ainult kurjategijad."
"Portugalis harjusime kuulma uudiseid Saksamaa hädadest."
"Musta Teisipäeva järel läks maailmal taastumiseks kolm aastakümmet."
"Võimule tulid populistlikud diktaatorid, sest rahvas tahtis korda."
Need sündmused toimusid 80 aastat tagasi ja maailm on pärast seda märkimisväärselt muutunud. Kuid sellegipoolest on minevikus peidus õppetunnid olevikuks.
Näiteks on uudistekanal CNN käivitanud kodanik-reporterite veebisaidi, mille sisuks on: "Milliseid õppetunde sai teie perekond Suurest Majandussurutisest?"
Veelgi enam - praegu, kui ma neid ridu kirjutan, näitavad nad live-show´d "pankurite grillimisest".
Hmm... Kui keegi ei tea täpselt, kuidas kriisist üle saada, valime rahvalikud tribunalid. Natsid tegid nõnda juudi pankuritega. Väga inimlik muidugi: ohverdamine ja primitiivne kättemaks mängivad inimühiskonnas olulist rolli juba kogukondlikust korrast saati.
Kuid vaevalt lahendab see fundamentaalset probleemi - mis saab edasi? See on hetkel veel liiga abstraktne. Teadagi, inimesed kipuvad probleemide lahendamist edasi lükkama, kui neid palutakse abstraktselt mõelda. Kui me ei suuda probleemi diagnoosida, siis kuidas suudaksime seda ravida?
Sarnasus minevikus toimunuga on häiriv. Kaks asja veel: tõhusa rahvusvahelise koostöö puudulikkus ja majandusliku natsionalismi taastulek, "meie" globaliseerumise suurimad vaenlased.
Loogiliselt võttes on meie tänasel kahtlemisel homme tagajärjed. ETV teatab, et viimaste uuringute kohaselt on nii Eesti peaministri kui presidendi populaarsus langusteel, samas kui kiriku oma tõuseb.
"Mis saab edasi?"
Tänane olukord meenutab mulle nalja, mida üks mu eesti sõber rääkis: ole ettevaatlik, kui näed tunneli lõpus valgust - see võib olla rong.
On möödapääsmatu, et poliitikud taipaksid probleemi eitamise mõttetust. See ei ole kõige hullem, kui ebakindlusest ametlikult tunnistataks. Mida varem me oleme võimalikuks hullumajaks valmis, seda parem.
Tarbetud hoiatused? Ei usu. Pigem nimetaks seda vastutustundlikuks realismiks.
Jah, kahju et ma ei saa küsida oma vanaisa Estanislau käest, mis saab edasi. Mingis mõttes ongi parem. Võimalik, et optimistlik suhtumine jääb mulle veel paariks aastaks alles.
