Swedbanki grupi uus juht: “Me ei lahku Baltikumist!”
Seni võlgadega tegelevat rahvusvahelist kontserni Intrum Justitia juhtinud Michael Wolf töötab märtsi algusest Swedbanki grupi tegevjuhina.
Ta alustas tööd ajal, mil pangandusele ennustatakse süsimusta tulevikku, eriti just Baltimaades. Jaanuaris lõpetas Swedbank Balti laenukahjumite prognoosi avaldamise.
Investeerimispankur Veiko Maripuu rääkis veebruaris konverentsil "Majandusmajakas", et Eesti laenuturu areng sarnaneb Rootsi omaga 90. aastate alguses. Kui aga pangakriis korduks Eestis sama suures mahus nagu tookord Rootsis, kaotaksid siinsed pangad lähiaastatel 36 miljardit krooni.
See tähendaks, et Eesti pankade omanikud kaotaksid kogu oma raha ning peaksid tegevuse jätkamiseks siia miljardeid kroone juurde investeerima.
Seetõttu on hakatud üha rohkem küsima, kas Rootsi pangad üldse tahavad Baltimaades tegevust jätkata.
Michael Wolf kinnitab, et Baltimaad on Swedbankile koduturu osa ning eestlaste raha on kindlates kätes.
Viimase aja sammud näitavad, et pank valmistub mustadeks päevadeks väga tõsiselt. Mõni kuu tagasi kogus Swedbank lisaraha uute aktsiate väljaandmise teel. Sel esmaspäeval tuli teade, et tänavu jääb ära dividendide maksmine.
Palju õnne! Alustasite tööd Swedbanki tegevjuhina.
Tänan. On au töötada sellisel kohal.
Selle koha saamiseks pidi teil olema värskeid ideid panganduse kohta. Mida tahate Swedbankis muuta?
Ma arvan, et Swedbankil on ainulaadne DNA: üle 190 aasta vana, kaasatud jätkusuutliku ühiskonna loomisse, väga kohaliku lähenemisega, lähedane oma kliendile.
Pärast kümmet aastat tõusufaasis - ma usun, et me ei näe seda lähitulevikus enam uuesti - naaseb pangan dus oma alustele, rohkema tasakaalustatuse juurde.
Meil on ainulaadne võimalus selles osaleda.
Mida mõtlete panganduse aluste all?
Viimase kümne aastaga muutus maailma tarbijate ja ettevõtete kasv liiga sõltuvaks rahavoogudest, mitte säästmisest.
Kas Swedbank on klientide jaoks turvaline?
Usun, et on küll. Valitsused üle ilma on näidanud, kui tähtsad on pangad ühiskondadele. Valitsused ja keskpangad teevad ülimalt suuri jõupingutusi, et leida teid, kuidas majandus taas tööle panna.
Lugesin IMFi tööpaberitest, et Rootsi pangad kaotavad Lätis tõenäoliselt nii palju raha, et peavad täiendavalt kapitali sisse maksma. Kas olete selleks valmis?
Me toetame oma Balti tütarpanku täielikult. Meil on pikaajalised kohustused Baltimaade ees.
See tähendab, et Swedbank ei lahku Baltimaadest?
Baltikum on meie koduturg koos Rootsiga.
Kas töötate siin endiselt kasumiga?
Me ei anna välja arveandmeid sagedamini kui [ametlikes] kvartaliaruannetes. Aga seni on meil olnud Baltimaades head kasumid.
Miks kaotate Eestis turuosa? Seda nii hoiuste kui laenude vallas.
Meie suundumus on kasumlikkus. Turuosa ja mahud on endiselt tähtsad, kuid kasumlikkus on tähtsam.
Lihtsad inimesed ja ettevõtjad kurdavad, et ei saa uusi laene. Nad vajavad laene nagu värsket õhku, aga pangad hoopis kägistavad neid. Miks pangad ei usalda enam kliente?
Ma arvan, et see on väär väide. Meil on kahanev majandus, kahanevad sisemajanduse kogutoodangud ja vajadus laenude järele tõmbub samuti kokku.
Kahanev majandus toob kaasa suurema riski ja seetõttu peame krediiti andes vaatama uut riskiolukorda. Meie eesmärk on abistada kliente. Mõnikord tähendab see ümberstruktureerimist, mõnikord laenude kustutamist. See kõik sõltub iga ettevõtte või kliendi puhul eraldi sellest, missugune on just tema olukord.
Varasematel aastatel voolasid Rootsist Balti riikidesse miljardid eurod. Nüüd enam mitte. Miks?
Viimasel kümnel aastal olid meil üle ilma majanduses väga toredad ajad. Teie kulud kasvasid aga kõvasti ja konkurentsivõime kahanes.
Kas tunnetate survet Baltimaade rahvusvaluutadele? Et Eesti krooni või Läti latti peaks devalveerima?
See on lõpuks valitsuse ja keskpanga otsus, kuid minu arusaamist mööda on nad devalveerimise vastu.
Kui kaua majanduslangus kestab?
Seda on väga keeruline ennustada. See ei ole ikka veel lõpul, kuid valitsused ja keskpangad on teinud väga palju samme kriisi leevendamiseks.
Kas kõige hullem on veel tulemas?
Ma ei taha tuleviku üle spekuleerida. See on väga väljakutsuv aeg, mida me praegu kogeme, ja igaüks vajab abi, kuid eri viisil.
Baltikumis levib hirm, et koos töötuse kasvuga suurenevad sotsiaalsed pinged ning võivad puhkeda uued konfliktid eestlaste ja venelaste või lätlaste ja venelaste vahel. Mida teie arvate?
Ma mõtlen, et rasketel aegadel inimesed kohkuvad ja hakkavad kartma. Ja on väga tähtis, et kõik ühiskonnaliikmed püüaksid leida ühiseid lahendusi.
On väga ohtlik, kui inimesed hakkavad süüdistama ühiskonna eri osasid, et nemad on vastutavad. Praegu on aeg ühineda ja tegutseda koos.
Ma just tahtsin küsida, et kes vastutab kriisi eest.
Me kõik. Meil oli ju kümme väga toredat aastat. Kõigil olid head ajad. Kuid see pidu oli tehtud laenatud rahaga.
Ühiskond peab sellest õppima, kaasa arvatud pangad.
Tulite panka firmast Intrum Justitia, mis tegeleb võlgade kogumisega. See on vintske äri.
See ei olnud vintske äri. Intrum Justitia kogub andmeid, mida meie kliendid kasutasid laenude andmisel, et vastu võtta paremaid otsuseid. Samuti aitasime inimestel, kes olid juba võlgades, võlgadest välja saada. Meie hüüdlause oli "Vastutustundlik laenamine, mõistlik kulutamine" (Responsible lending, sensible spending). Intrum Justitia püüab leida paremat tasakaalu laenamise ja kulutamise vahel.
Erkki Raasuke läheb tööle Rootsi
Eestlasest saab Swedbanki grupi finantsjuht.
Eesti rahvusliku kapitalismi kunagine lipulaev Hansapank kirjutatakse tuleva nädala teisipäeval säravate tähtedega siinse ettevõtluse ajalukku, kui tema ametlik ärinimi muutub lõplikult Swedbankiks. Samuti asendatakse Hansapanga nimi Swedbankiga panga tütarettevõtetes.
Sellega muutused ei piirdu. Viimased kümme aastat on rootslaste Balti-ärid käinud Tallinna kaudu ning nende eest on vastutanud eestlasest peadirektor - aastatel 1999-2005 Indrek Neivelt ja sealt edasi Erkki Raasuke.
Nüüd võtab Swedbanki Balti operatsioonid enda juhtimise alla rootslane Håkan Berg, kellel on 25 aasta pikkune pangatöötaja kogemus nii Rootsis kui rahvusvahelistel ametikohtadel.
Raasuke läheb aga tööle panga peakontorisse Stockholmis. Seal on tal oma tuba juba mitu aastat, sest eestlane kuulub panga tegevjuhtkonda.
Mullu ennustati, et temast võiks saada koguni terve Swedbanki grupi tegevjuht, sest aktsia hinna langusest masendunud investorid nõudsid üha valjemalt senise tegevjuhi Jan Lideni minemasaatmist.
Liden polnud eriti särav peadirektor, kuid ta suutis aeg-ajalt üllatada. Kord rääkis ta Ekspressile, et varem FöreningSparbankeni nime kandnud pank kaalus enne Swedbanki kaubamärgi kasutusele võtmist nimena ka lühendit FSB, "aga siis saime me teada, mida see Venemaal tähendab".
Kiire taipamisega Raasuke paistis Swedbanki juhtkonna seast hästi silma nii oma nooruse, ärksa meele kui ka sütitava jutuga.
1300 juhikandidaadi seast valisid aga rootslased välja oma mehe Michael Wolfi.
Raasukesest saab lähitulevikus Wolfi parem käsi. Finantsjuhi amet on Raasukesele hästi tuttav: ta oli samal kohal ka Hansapangas aastatel 1998-2001.
