Ei saa läbi "säutsuta"


Maitsemasinad

Sa paned netikaupluses oma ostukorvi mõne plaadi, raamatu, filmi, ning järgmisel hetkel ütleb seesama netikauplus, milline plaat, raamat, film võiks sulle tõenäoliselt samuti huvi pakkuda või meeldida. Veel see päris nii ei ole, ent peagi võib laisem tarbija maitse üle otsustamise täies mahus masina kätte usaldada. Milleks viita aega võrdlusi ning viiteid täis arvustuste lugemisega ajalehes, eks?

"Säutsumine"
Ehk tviitide (teadete) jätmine parasjagu käsil oleva tegevuse kohta ehk kiirblogimine keskkonnas http://www.twitter.com / ja ka "säutsude" tarbimine. Tuntumad "säutsujad" on Barack Obama, Nick Cave, Kanye West. Loe ka Argo Ideoni aritklit ""Säuts" kui sotsiaalmeedia ehituskivi" (Areen 16.1.2009)

Sõltumatu ajakirjandus / TÕEajakirjandus

Pärast 9/11 ei olnud maailm enam endine - õhk sai vandenõuteooriatest nii paks, et käivitas enneolematu hooga vandenõuteooriate raamatuteks trükkimise ning tekitas hulganisti suurtest meediafirmadest sõltumatuid ja alternatiivseid tõelist tõde kuulutavaid meediaväljaandeid. Peamiselt internetis, kus seda on odavam teha. Eestis sai ära-usu-kedagi-peale-minu meedia tuule alla Lihula sambatralli ja ELiga liitumise paiku, tõde teadsid Terve Mõistuse Sündikaat, Tammejuure Mõttekoda, uuesti aktiveerus Sõltumatu Infokeskus, senisest häälekamalt lärmas Nõmme Raadio ning Oliver Kruuda rajas heade uudiste meediaimpeeriumi.

Kommentaaridebiilikud

Delfi arvamuslugude rubriigi ja uudse kommenteerimiskeskkonna lansseerimisel kõneldi "kollektiivse aju" ja "quick-thinkerite" pealetungist ning kommentaari jätmise võimalus levis kulutulena igasse netilehte. Täna räägitakse ühisest peldikuseinast, oodatakse leimivaba internetti, toimuvad kohtuistungid kommentaaride sisu pärast.

Klikiajakirjandus

Ehk kollane ajakirjandus netis, mille ainus eesmärk on provotseerida inimest pealkirjadele klikkima.

VJ

Video-jockey'd, visuaalikunstnikud, kes kuvavad klubiseinale liikuvaid pilte muusika rütmide tiksumisele vastavalt. Kas mingi osa publikust läheb klubiüritusele just seepärast, et programmis on ka suurepärased VJd? Nii mõnedki arvavad, et lähevad küll.

Wikipedia

Netientsüklopeedia, mida võib täiendada igaüks ja mis on seetõttu nii ebausaldusväärne, et plaanitakse vaid teadlaste ja õpetlaste koostatud netientsüklopeedia loomist. Aga kuidas jõuavad siis digitaalsesse teatmeteosesse olulised terminid tänavalt, need, mida teadlased veel ei tea?

Digitelevisioon

Salvestab ja broneerib, telekavad on puldivajutuse kaugusel ja pilt on ka ikka märksa parem.

Track'ide kuulamine

Ehk lugude kuulamine ehk albumiformaadi surm. Tarbija ei pruugi osta (või varastada) tervet heliplaati, muusiku terviklikku kunstiteost, vaid üksnes enim meeldivad muusikapalad selt heliplaadilt. Hoiab kokku raha ja kõvakettaruumi, album kui teos pudeneb tükkideks.  

Arvuti- ja videomängud

Totaalselt läbipõimunud filmi- ja helikunstiga.

e-meeleavaldused
Internet on mugavaks teinud ka kõikvõimalikud poolt- ja vastuhääletamised. Kas keegi viitsinuks koguda tänavanurgal paberile sedavõrd palju allkirju Sakala keskuse, Vabadussamba, SLÕhtulehe, Linnateatri vs Kultuurikatla, Hiiumaa tuulepargi jpt teravate küsimuste poolt ja vastu, kui nutikas itimees ei pakuks lahendust, kuidas koguda allkirju tubases netis?

* mis on puudu? Anna olulistest kultuuri ja käitumist mõjutavatest liigutustest teada kommentaarinurgas www.ekspress.ee .