Valge triiksärgi ja sinise siidilipsuga noorema põlvkonna ärihai tõuseb läptopi tagant ning sikutab halli ribikardinat, sest kevadiselt ere päike paistab otse silma.

Ettevõtja silmad välguvad lõbusalt, kui ta kuuleb, et Ekspressi huvitavad šaakalid ehk ettevõtjad, kes valmistuvad majanduskriisist haavatud ettevõtete ja odavneva kinnisvara ülevõtmiseks. "Eks ma püüan ise ka nende šaakalite seas olla!"

Kriisi puhkedes lõhkes ärimudel, kus ettevõtjad maksid laene tagasi üha uute laenude võtmisega, sest nende firmad laienesid hoogsalt ja vajasid pidevalt värsket raha juurde. Praegu kukub müük kokku ning pangad nõuavad laene tagasi.

Hädas on eeskätt ettevõtjad:
• kelle varade seas laiutab mõni hiiglaslik, kuid tühi büroohoone või pooleliolev ehitus;
• kelle laohooned on täis kaupu, mida tööpuudusest hirmunud rahvas enam ei vaja;
• kes on teinud mõttetult kalli ostu, millest pole kasu töötajatele palga maksmisel.

Üha olulisemaks muutub sularaha, mida ärimehed on hakanud kutsuma isekeskis "vedelaks".

Ärimees lonksab klaasist vett, suunab pilgu unistavalt kontori seinale ja ütleb pärast hetkelist pausi laia naeratusega, et tema pundil on kõrvale pandud piisavalt sularaha ehk "vedelat", sada miljonit ja rohkemgi veel. 
Ta kavatseb majanduskriisist tulu lõigata, nagu veel vähemalt 20-30 punti ettevõtjaid. Laias laastus jagunevad nad neljaks.

Kõigepealt jõukad endised firmaomanikud. Nad müüsid oma ettevõtted viimase paari aasta jooksul ega investeerinud saadud raha aktsiatesse või matnud kinnisvarasse.

Teiseks püstirikkad Skandinaavia fondid, mis otsivad tulusaid investeerimisobjekte.

Kolmas rühm ei oma märkimisväärset isiklikku vara, kuid kompenseerib seda agressiivsusega. Need on keskeltläbi 30aastased finantstegelased ja advokaadid, kel ahnust, teadmisi ja sidemeid.

Neljandaks ettevõtete tegevjuhid, aga ka hakkajad spetsialistid. Kui omanik kõigele käega lööb, tekib neil võimalus firma ülevõtmiseks (management buy-out). Ka pangale on kasulikum ettevõtte jätkamine kui selle lihtsalt pankrotti laskmine.

Arvatavasti juba tänavu sügisel hakkavad šaakalid Eestis vara ümber jaotama. "Omanikku võib vahetada isegi iga neljas firma, sealhulgas väga suured ettevõtted," usub üks tegija.

Praegu eelistavad šaakalid kannatlikult oodata, sest peavad hindu liiga kõrgeks. "Kui osta tänavu 30 miljoni kroonine firma, võib selle hea õnne korral viie aasta pärast 300 miljoni krooniga edasi müüa."

1 000 000 000 ehk miljard krooni hinnati buumi ajal teise karastunud ettevõtja "väärtuseks". Ta töötas üles tuntud firma, kuid siis puhkes terav tüli äripartneriga.

"Tahab mulle porgandit perse pista!" kirub mees selja taga oma kompanjoni. Ta tunnistab, et tahab kõige ehedama röövkapitalisti kombel firma üle võtta. Praegu käib ta mööda linna rahakaid kambajõmme otsimas. Hetk on soodne, sest äripartner on finantsiliselt väga nõrgas seisus, "kohe täitsa külili".

Raha hankimine on tänapäeva Eestis üha keerulisem. Pankiirid on kitsid ja ajavad normatiivides näpuga rida. Varem laenasid sõbrad, nagu Oliver ­Kruuda ja Märt Vooglaid, üksteisele miljoneid ausõna peale.

Uue trendina nõutakse ka ammustelt tuttavatelt tagatist. Selliste tänavalaenude intress on räige, 3-5 protsenti kuus.
Uue tegijana annab laenu 64aastane endine köögiviljakasvataja Johannes Valk. Aasta tagasi müüs ta Laheotsa talu maha ja on nüüd väga "vedelas". Muide, juba nõukogude ajal oli Valgul nii palju sularaha, et peitis rublasid kolmeliitriste purkidega peenardesse.

"Laenu andmine pole muidugi suur kunst," ütleb üks ärimees. "Küsimus on, kas sellise laenu ka tagasi saab."
Näiteks Toomas Tool nõuab enne laenu andmist, et rahasoovija kirjutaks oma vara tema nimele. Maksad laenu ära, saad ka oma vara tagasi.

Toolilt võtnud laenu Alta Capitali omanik Indrek Rahumaa. 2007. aastal lubas Rahumaa osta Kalevi kommivabriku ja Tere piimatööstuse ning sai selle plaani eest Äripäevalt aasta ärimehe tiitli.

Erinevalt paljudest teistest ei paista Toolil rahast puudust olevat. Enne augustikuist Vene-Gruusia sõda olevat ta investeerinud Thbilisisse üle saja miljoni krooni. Kust ja kuidas Tool ise raha hangib, on suur mõistatus.

2 800 000 000 ehk 2,8 miljardit krooni seisab Ida-Euroopasse investeeriva Rootsi börsifirma East Capital Explorer arvel. Ettevõtet kamandab Tallinna börsi kunagine tegevjuht Gert Tiivas.

On reede ehk Tiivase Tallinnas töötamise päev. Ta on just tulnud ärilõunalt, võtab peene triibuga pintsaku seljast, ristab käed mõnuga pea kohal ja naerab rahulolevalt: "See on mõnevõrra unikaalne situatsioon siin piirkonnas, et meil on nii palju sularaha. Möödunud aastal oli küll palju kiusatusi. Vedas, et me ei hakanud tormama."

East Capital ei kuulu enda väitel šaakalite sekka. "Me otsime tugevaid ettevõtteid, kuhu investeerida. Me oleme finantsinvestorid. Me ei hakka ise kedagi üle võtma ega kuskilt kedagi ära ajama," ütleb Tiivas.

Nii Tiivas kui ka temasugused välisraha vahendajad saavad alalõpmata appihüüdeid. Jänni jäänud arendajad püüavad müüa üleliigset kinnisvara või muud "kola". Tiivas viskab nalja, et "peaks tegema spämmiaadressi, et nende käest pääseda".

Ühtki mõistlikku ettepanekut Tiivas tagasi ei lükka, kuid temagi ootab. Täna veel ei õnnestu tal oma Stockholmi ülemustele Eesti projekte "maha müüa". Meie hinnad on kukkunud vaid paar­kümmend protsenti. Seda on kõvasti vähem kui Ukrainas, Poolas, Venemaal ja isegi Rootsis, kus on lisaks varade hinna langusele ka rahvusvaluutade väärtus kõvasti kukkunud.

"Reaalne võimalus, et me midagi lähiajal Baltikumis ostame, on kaduvväike," ütleb Tiivas. "Väljastpoolt vaadates ei ole hinnad Eestis üldse alla läinud. Baltikumi vaadatakse mõnikord isegi skeptilisemalt kui Ukrainat või Venemaad. Tundub, et seal on halvim juba juhtunud. Meil aga alles oodatakse, mis edasi saab."

Juba sügisel 2007 Ameerikas ja mujal maailmas East Capital Exploreri esmaemissiooni müües tunnetas Tiivas teravalt umbusku Baltikumi suhtes. Investorid pärisid muudkui meie olukorra ja tuleviku kohta. Lõpuks tõmbas Tiivas Baltikumi puudutava lehekülje oma firma tutvustusest lihtsalt välja.

36 000 000 000 ehk 36 miljardi kroonini võib ulatuda Eesti pankade kogukaotus lähiaastatel. Seda juhul, kui meil läheb olukord sama hulluks nagu Rootsis üheksakümnendate alguses.

Sellist slaidi näitas möödunud kuul konverentsil "Majandusmajakas" seinal Eesti üks nutikamaid analüütikuid, investeerimispankur ­Veikko Maripuu.

"Oluline on, et saaksime teada, kui palju on finantsasutustel veel toksilist vara. Keegi ei tea, millised probleemid pankades veel eksisteerivad," kuulutas Maripuu kõnepuldist ja hoiatas: "Ma arvan, et meil seisavad ees veel raskemad ajad."

Riikliku ekspordiagentuuri Kredex juhataja Andrus Treier rääkis, et Eesti ühe suurema ja olulisema ettevõtte Tallink uued kruiisilaevad on ostetud Soome ja Itaalia riigi garantiidega, sest "ostja bilanss on nõrk".

Hansapanga endine pealik Indrek Neivelt ennustas suuremat sorti varade ümberjaotamist. Müüki ei lähe mitte ainult eestlastele kuuluvad ettevõtted, vaid ka rahvusvaheliste firmade Eesti tütred. "Miks peaks Postimees kuuluma norrakatele?" küsis Neivelt. "Kuni pankadeni välja. Ei maksa välistada, et keegi müüb isegi panga tagasi."

1 000 000 ehk miljoni krooni osutumine äris suureks rahaks võib tulla paljudele eestlastele üllatusena. Veel aasta tagasi ei saanud selle eest Tallinnas korteritki osta. Mida saaks täna vaba miljoni krooniga peale hakata?

"Kui sa viitsid ise palju tööd teha, saad sa miljoni krooniga võtta üle sajamiljonilise käibega ettevõtte," selgitab üks šaakal.

Tõsi, miljoni krooni eest pole võimalik omandada õitsvat firmat. Küll võib selle eest saada raskustes ettevõtte aktsiate kontrollpaki ehk vähemalt 51protsendilise osaluse.

Uus suuraktsionär peab hakkama laenude tagasimaksmisega hätta jäänud ettevõtte tööd ise ümber korraldama. Tuleb päästa see osa ärist, mis reaalset raha sisse toob. Ülejäänu tuleb külmavereliselt korstnasse kirjutada.

Uustulnukal on seda hulga lihtsam teha kui ettevõtte senisel omanikul. Teda ei seo staažikate töötajatega emotsionaalsed suhted. See muudab nii palkade vähendamise kui ka vallandamise lihtsamaks.

Järgnevatel kuudel algav Suur Omandi Ümberjagamine loob eestlastele enneolematuid võimalusi. Kas tasub oodata enda koondamist või järjekordset palgakärbet, kui on võimalus ise proovida kätt ettevõtjana?

Kellel on käsi kullas?
Valik võimalikke ­šaakaleid

  • Toonart Rääsk
    Sama salapärane ­kinnisvarahai nagu Toomas Tool.
  • Mati Polli jt Sylvesteri endised omanikud
    Loodavad saada riigilt tagasi kümneid miljoneid kroone tulumaksuna kinni peetud raha.
  • Toomas Peek
    Eelmise ­kriisi ajal võtsid ­pangad tal Levicomi ­tasuta käest, teab, kuidas tegutseda.
  • Tiina Mõis
    Hansapanga endine ­pearaamatupidaja, kes müüs ­suure ­kasuga panga ­aktsiad.
  • Carmen Kass
    Endine super­modell, kel olevat 100 ­miljonit krooni vaba raha.  
  • Urmas Sõõrumaa
    Mattis raha kvaliteetkinnisvarasse. Kas Väo elektrijaama müük osutub tema rahalaevaks?
  • Toivo Annus ja teised Skype'i-poisid
    Neli programmeerijat teenisid Skype'i müügi­ga 1,6 miljardit krooni, mis pole veel otsas.  
  • Marcel Vichmann
    Teenis kobedalt ­osaluse müügist naftafirmas E.O.S, aga maksis üle ­Rävala 8 maja eest. 
  • Arti Arakas
    Suutis müüa osaluse Arco Varas, kui see veel midagi väärt oli. Valmistub majade osturalliks.

Kellel on perse mullas?
Valik võimalikke ohvreid

  • Guido Sammelselg ja Norby Telecom
    Traadita interneti Wimax endine pakkuja müüb jupikaupa maha oma kunstikogu. Raivo Vare nõuab tema kui eraisiku pankrotti.
  • Andres Järving ja ­Süda Maja
    Lubas ehitada Rae valda 85hektarise äripargi. Veebruaris ei suutnud tagasi ­maksta ligi 80 miljoni krooni eest võlakirju.
  • Alo Lillepea ja Q-Vara
    Külvas ­Swedpanki, Carmen Kassi ja ­GILDi raha maatükkidesse ja ­majadesse Eestist Bulgaariani. Pankrotiohus.
  • Indrek Rahumaa ja ­Alta Capital
    Enneaegne šaakal. ­Ostis üle Euroopa kokku suurfirmasid, aga võõra rahaga ja liiga kallilt. Raskustes laenude pikendamisel.
  • Rain Tamm ja GILD
  • Pani Balti ­rikaste ­raha ­projektidesse, mis tõid algul suurt tulu. Praegu saaks neist lahti vaid võileiva­hinnaga.

X-faktor
Valik ­tegelasi, kes hoiavad ­raha välismaal

  • Toomas Tool
    TV ilmatüdruku Mari Uusõue kosinud ­Tooli äridest pole suurt teada, kuid teda peetakse väga rikkaks.
  • Hillar Teder
    Ukrainasse kaubanduskeskuste rajaja ­levitab juttu, et talle on jäänud vaid mõni miljon krooni. Tuttavad seda ei usu.