KOLM MEEST, kes miljonikahju kunagi ei hüvita: Simm, Tinn ja Viiol
Veljo Tinn - 2892 aastat makseid!
2002. aasta aprillis tunnistas Liikluskindlustuse Fondi eksjuht Veljo Tinn end lihtmenetlusega süüdi ja Tallinna linnakohus mõistis temalt välja fondile tekitatud kahju 19,1 miljonit krooni. Seitsme aastaga on tal õnnestunud ära maksta kõigest 45 570 krooni. Arvestades seda tempot, võib välja arvutada, et pensionäril kulub võlasumma täielikuks kustutamiseks veel 2892 aastat.
Ligi 10 aastat Liikluskindlustuse Fondi juhtinud matemaatik Tinn tekitas fondile hiigelkahju, kui sõlmis 1999. aastal lepingu raskustes Nordika Kindlustuselt Rävala Büroohoone AS aktsiate ostmiseks 50 miljoni krooniga. Nagu Ekspress toona kirjutas (Paavo Kangur: Näidispoomine Veljo Tinni moodi), sõlmiti päev hiljem uus leping ja LKF omandas hoone 41,4 miljoni krooniga. 2002. aasta märtsis müüs LKF hoone enampakkumise korras vaid 22,3 miljoni krooniga...
Kohus mõistis talle ametiseisundi kuritarvitamise ja korruptsiooni eest lisaks rahatrahvile ka poolteise aasta pikkuse tingimisi vanglakaristuse kaheaastase katseajaga, mille jooksul ta pidi maksma 500 krooni kuus. Pärast seda saaks Tinnilt aga ära võtta nii palju, et tema arvelduskontole jääks alles 1800kroonine elatusmiinimum üheks kuuks. Täituril on õigus konfiskeerida ka mehe vara, kui seda talle tekkima peaks. Viimastel andmetel Tinnil mingeid varasid ei ole, täiturit samuti mitte ning ta maksab võlga otse fondile.
Aavo Viiol (8,5 mln kr) - 1820 aastat makseid!
Teine rekordimees on kurikuulus kasiinomängur, endine Kultuurkapitali juht Aavo Viiol, kes lasi 1999. aasta detsembrist 2002. aasta augustini tuulde üle 8,5 miljonit krooni rahva raha. Täpsemalt oli kahjusumma kokku 8 539 777 krooni. 2002. aasta 14. augustil arreteeritud Viiol pääses vanglast ennetähtaegselt 2004. aasta veebruari keskel ning pidi siis hakkama võlga hüvitama. Viie aastaga on mees suutnud tasuda naeruväärsed 23 382 krooni; maksta on jäänud 8 516 395 krooni. See tähendab, et keskeltläbi on ta maksnud 390 krooni kuus ja sellises tempos jätkates kulub võla tasumiseks 1820 aastat!
Kultuurkapital on oma aastaaruandes kirjutanud, et Viiolile esitatud nõue on konservatiivsuse põhimõttel hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeks.
Kultuurkapitali juhataja Raul Altmäe nentis Ekspressile, et viimati maksis Viiol Kulkale mullu 16. detsembril 3 470,25 krooni.
„Loomulikult loodame, et Viiol täidab oma kohustused Kultuurkapitali ees ja maksab ikkagi korralikult väljamõistetud summa tagasi. Kahjuks on rahade laekumine suhteliselt tagasihoidlik," ütles Altmäe.
Nagu Ekspress on kirjutanud, teeb Viiol äri, korraldades Ida-Virumaal riigihankeid ning avades Vaivara vallas Laagna karjääris lubjakivikaevanduse, ent ei maksa endale suurt palka. Samas kogunes tema ettevõttesse Viru Äriteenindus 2007. aastal 156 000 krooni jaotamata kasumit.
Hermann Simm (21,3 mln kr) - pankrot ja vangla
Riigireetmise eest 12 aasta ja 6 kuuks vangi mõistetud Herman Simmi (61) vastu algatati Harju maakohtu määrusega pankrotimenetlus ja tal keelati ajutise pankrotihalduri nõusolekuta kogu vara käsutamine.
Simmilt mõisteti kokkuleppemenetluse käigus riigi kasuks välja tsiviilhagi summas 20 miljonit krooni ning üle 1,3 miljoni kriminaaltulu.
Kuna mees läheb vangi, siis loogiliselt ta midagi maksta enam ei saa (välja arvatud juhul, kui ta 74-aastasena vanglast tulles leiaks ülitasuva töö) ning ainuke võimalus temalt midagi kätte saada on pankrotimenetlus. Simmi ajutiseks pankrotihalduriks määrati Ly Müürsoo ja pankrotiavaldus vaadatakse läbi 17. aprillil toimuval kohtuistungil.
