Kindral kahtlustab tipp-ametnikke reeturluses (TOIMETAMATA ver.)
Eelmisel nädalal ilmus Virumaa Teatajas (paralleelselt Postimehes) intervjuu brigaadikindral Urmas Roosimäega (51). Kindral kritiseerib teravalt presidendi julgeolekunõunikku Indrek Kannikut, kes blokeeris Roosimäe karjääri. Siiski pole asi isiklikus solvumistundes. Roosimägi on mures meie kaitsepoliitika pärast.
Ekspress tahab teada, milles on asi.
Lahkumise põhjuseks KV-st oli teenistusalase edenemise pidurdamine? Kuidagi liiga väiklane, et seda tõsiselt võtta.
KV juhataja peab läbi viima omaenda personalipoliitikat. Nagu iga ülemus. Tal peab olema piits ja präänik. Õigus premeerida, autasustada, ülendada... KV juhatajal seda hooba praegu ei ole, sest Kannik on suurem kui tema. KV juhataja võib ükskõik mis esildisi teha. Ja see viskaski mul üle. Ega ta ei kriipsutanud ainult mind maha.
(läheb vihaseks)
Scoutspataljoni poiss tuli minu juurde, et hr kolonel, ma olen kolm korda olnud missioonil, toonud oma mehed elusalt-tervelt tagasi, kas järgmine kord pean Kotkaristi saamiseks miini otsa astuma?
Vaata, sa võid sellel tasandil ükskõik kui hästi tööd teha, võid ükskõik kui hästi reservväelaste õppusi ette valmistada, see ei loe. Loeb see, kas ma saan Kannikuga läbi või ei saa.
Väidetavasti on ta kaitseministeeriumis endiselt mõjuvõimas isik?
See mõju püsib asekantslerite kaudu.
(Roosimägi räägib nimesid nimetamata ühest Soomest õpingutelt naasnud ohvitserist, kes on olnud KM-s pikalt ebasoosingus; ohvitser rääkis KM uue kantsleri Terrasega võimalikust töötamisest KM-s ja seepeale esitanud asekantslerid nagu üks mees ultimaatumi " kui sa tema võtad, siis meie lahkume")
Selline survestamine. Asekantslerid olid kõik pandud ametisse Kanniku ajal.
Vaata, kui raskelt läks Aaviksool kantsler Allmannist vabanemine? Milliste skandaalidega see läks. Kui Kannik oli kantsler, koolitati Allmanni riigi raha eest, kui Allmann oli kantsler, siis koolitati nüüd juba Kannikut samamoodi suurte rahade eest NATO-s.
Kui Kannik blokeeris mind esimest korda maaväe ülemaks saamisel, siis ma tegin talle ettepaneku, et saame kokku, arutame. Ma olen proovinud kolm korda mehega kokku saada, et kõik sirgeks rääkida. Ta jookseb eest ära nagu kurat viiruki lõhna peale.
Minul pole midagi karta, võin ükskõik kellega rääkida ja oma positsiooni selgitada.
Kui see viimane auastme tants pihta hakkas, siis ma saatsin talle meili. Vastust ei tulnud. Saatsin veel ühe. Et ma lähen ära reservi, sest mul puudub perspektiiv teenida, aga arvesta ka sellega, et minu suu kinni ei jää.
Ta ei arvanud, et ma lähen reservi. Ta läks Laaneotsa juurde ja kaebas minu peale. Roosimägi ähvardab! Aga ma kunagi ei ähvarda, ma teen täpselt nii nagu ütlen.
Milles on intriig?
Hakkasin ka mõtlema, et mis on põhjus. Kui Kannik sattus Kadriorgu, siis järsku hakkas meie president tahtma seda, et öelda lahti riigikaitse kõrgema juhi kohast.
President on sõjaväest kaugel. Tahab tegelda rohkem tsiviilasjadega...
Aga selle muutuse juures oli veel üks pakk dokumente. Ja nendes dokumentides ei eksisteeri sellist inimest, nagu kaitseväe juhataja.
Põhiseadust võib muuta kolmel erineval moel. Rahvahääletus (lööb käega), no ei hakka keegi seda küsimust välja panema! Siis 2/3 riigikogu toetus või ettepanku esitamine kahes Riigikogu koosseisus. See tähendab, et 2011.aastal pannakse sama pakett uue Riigikogu ette. See on murranguline aasta. Vahetub Riigikogu, ka president vahetub ja siis vahetub ka kaitseväe juhataja. Siis lükatakse Riigikogu ette pakett, et KV juhatja põhiseadusest välja võtta. Edasi on see vaid tehniline küsimus, et kaotada KV juhata koht ära.
Ja edasi? Siis on otsustamisõigis KM-i ametnike käes?
Oota. Kui Riigikogu hääletab nii, siis see tähendab, et Laaneots on viimane KV juhataja. Kui Riigikogu ei hääleta, siis peab olema järgmine KV juhataja siidine. Pehme nagu süldikogu. Kas neil (kaitseministeeriumi tippametnikel, toim.) on vaja tugevat karismaatilist inimest KV ette? Ilmselt mitte.
Miks mind see hirmutab? KV-s peab kehtima kindel käsuliin. Kui juhtub nii, et lükatakse Peastaap ja KM kokku, siis kes hakkab juhtima? Aaviksoo, minu arvates, on üldse esimene minister, kes seda ministeeriumi juhib. Eelmiste ministrite ajal juhtisid seda ametnikud. Kujuta ette nõrka kaitseministrit, kellele allub kantsler ja peastaabi ülem. Ja kui väeliigid lükatakse ka peastaabi ülema alla... Kui nüüd minister on nõrk, siis kes seda kõike juhib?
Ilmselt kantsler
Ja ametnikud. Kantsler ja ametnikud hakkavad juhtima kaitseväge.
Märksõna "tsiviilkontroll". Mis on selles halba?
Hästi lihtsalt seletades. Kui mina kaitseväelasena saan poliitilise käsu, et punktist A tuleb minna homme punkti B, siis sellega mulle öeldakse aeg, sihtkoht ja ülesanne. Aga see, kuidas ma lähen A-st B-sse, kas roomates, ujudes või Karlssoni propelleri abil, ja mis varustusega, see ei torgi kedagi teist. Seda otsustan mina. Aga meil mis toimub? Ametnikud annava ette punkti A ja B, ja siis hakkavad dikteerima, millise varustusega, mis taktikaga sinna minna. Kaitseväe ekspertidel kaob igasugune sõnaõigus kaitseväe küsimustes.
KM-i ja peastaabi võimalikust liitmisest on olnud juttu pikalt. Just KM-i algatusel. Eelmisel aastal tehti konkreetne ettepanek ühendada ainult mõned valdkonnad, need, mis puutuvad infrastruktuuri ning varustushankeid. Aga seda ettepanekut torpedeeris üllatuslikult juba KM.
Meil on ühine raamatupidamine, ja selles on palkade ning arvete maksmine kõige väiksem probleem. Meil on vara miljardite eest ja see vara kogu aeg liigub, seda on vaja kontrollida. Kui nüüd ühendada, siis KM hakkab ka selle eest vastutama. Praegu on neil väga lihtne, sest KV vastutab.
Ei taheta vastutust?
Mida iga inimene, ja ametnik sealhulgas, tahab? Rohkem palka ja vähem vastutust.
Lükata peastaap ja KM täiesti kokku, see oleks nonsenss.
Me räägime kahest asjast. Üks on logistikakeskus, mis tagab igapäevase tegevuse. Hangib, ostab relvi, jagab välja. Teine asi on planeerimine. Seda teeb peastaabis J4 (Peastaabi logistikaosakond, toim.). Jutt oli sellest, et paneks kokku logistika. Avalikud suhted võiks kokku panna. Kokku võiks panna pikajalise planeerimise, mis käib 15-20 aasta peale. Nii pika aja peale on vaja poliitilist tasandit, selleta ei saa.
Ja mida ei tohiks kokku panna?
Operatiivset planeerimist. Peastaabi roll on tagada KV juhatajale operatiivne planeerimine.
Vaata sakslasi. Pärast Teist maailmasõda ehitati neil süsteem niimoodi üles, et kõik oli totaalselt tsiviilkontrolli all. (Roosimägi räägib Lääne-Saksa armeest, millel puudub kindralstaap, toim.). Nad ei saanud sõdida. Kui aga sakslased hakkasid käima välisoperatsioonidel, siis tuli ka peastaap moodustada. Sest muud moodi ei saa!
KM ei suuda läbi viia operatiivplaneerimist. Ükskõik millisele operatsioonile. Kannikul ja tema sõpradel, kel on mingi ühendamise idee fix, puudub ettekujutus, mida see töö tegelikult tähendab.
(lööb lauale, nii et tassid kõlisevad)
See idee oli õhus juba kusagilt 99.aastast, et peab kaitseväe kuidagi ära nullima!
Nullima?
Võtame Kanniku tegevuse. Nii kaua, kui ta oli kantsler, võeti kogu aeg vastu Eesti riigikaitse seisukohalt kahjulikke otsuseid. Näiteks, 155-ste palju odavam pakkumine lükati tagasi (155 mm haubitsate soetamine Saksamaalt, mida pakuti aastatel 2002-2003 sõbrahinnaga, toim.) ja see, mis meil praegu on, selle eest tuli palju rohkem maksta.
Edasi. Jägala linnak. See pandi kinni. Mina olin see, kes pani kinni. Sain käsu. Aga see oli loll otsus! Majanduslikult, operatiivselt..., mis otsast ka ei vaataks. Simm (reetur Hermann Simm, AH), kelle Kannik ametisse pani - minu meelest ta ei ole tark inimene, ta varastas ja müüs. Targad inimesed püüavad protsessi mõjutada.
Kannik nõrgestab sihilikult Eesti kaitsevõimet?
Ei, ei. Seda ütlete teie. Mina ei taha kohut käia. Vaat, mulle hirmsasti meeldib saade "targem kui 5.B". Ma küsiks hoopis nii: a) kas hr. Kannik arendab jõuliselt riigikaitset?, b) ta lammutab jõuliselt riigikaitset? või c) ta töötab mingi teise riigi huvides? Las lugeja ise valib vastuse.
Halli kardinali kuju. On seal veel kedagi?
Me elame demokraatlikus riigis, kus kõik on seaduse ees võrdsed. Ma kunagi küsisin Luige käest (Jüri Luik, Eesti suursaadik NATO juures, toim.), kes on suurepärane diplomaat ning oli nulli-lähedane minister, et kui sa võtad vastu teatud otsused ja need lähevad untsu ja riigile miljoneid maksma, siis kes vastutab? Tema ütles, et tal on poliitiline vastutus.
No vaata nüüd Kanniku tegevust: inimene on miljoneid kahju tootnud, ja ta toodab ka edasi!
Võta Kolga (Margus Kolga, välisministeeriumi julgeolekupoliitika osakonna juhataja, endine KM kaitsepoliitika asekantlser, kes oli kaitsepolitsei uuritud kriminaalasjas kohtu all süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises, võltsimises ja riigisaladuse avalikustamises - toim. ). Inimene on korruptsiooni eest kohtulikult karistatud, ta ei tohi riigiametis töötada. Seadus ütleb nii. Ta, kurat, on peadirektor (prõmmib lauale, nii et tassid klirisevad) ja kapo annab talle veel riigisaladuse loa. Karistatud inimene ja töötab julgeoleku peadirektorina. Kuidas on see võimalik?! Seadus ütleb, et ta ei saa töötada riigiametis.
Jägala linnakust. See pandi kinni. 2004.aastal pidi algama uue linnaku ehitamine, kuhu mahtunuks kõik Tallina väeosad ja Paldiski omad. Praegu on kalendris 2009. Midagi ei toimu. Aaviksoo on ka öelnud, et ei saa väeteenistusse mehi võtta, sest pole kasarmukohti.
No oli selline suund, ajateenistuse lõpetamine. Pandi kinni Tartu ja...
Suundumus oli KM-i ametnike peades. Aga poliitilisel tasandil, Riigikogu otsusena seda polnud.
Jah, aga ametnikud toimetavad omasoodu. Sa võid ju öelda, et sa ei joo, teha sellist ametlikku propagandat, et oled karsklane, aga siis lähed koju ja vaikselt tinutad. Sama siin. Rääkida võib mis iganes, aga vaata mis praktikas toimub. Infrastruktuur lammutati. Jägala sulgemise otsus - see oli Eesti riigile vaenulik otsus. Jägalasse pidi tulema ka Scoutspataljon.
(ägestub) Panna Eesti kiirreageerimisüksus, vabandust, kusagile urkasse...
Urgas...?
Sa võta kaart ja vaata, kus on Paldiski. Kui räägime üllatusrünnakust Eesti vastu, siis see on Tallinna kaitsmise küsimus - lennujaam, Toompea. Kust on kõige parem reageerida? Kas Jägalast või Paldiskist?
Jägalast on otsetee. Hüppad masinasse ja paned otse... Aga Scouts viidi kuhu?! Võta kaart ja vaata. Paldiskit saab kergelt blokeerida, kõri kinni tõmmata. Või see, et Jägala taga hakkab kohe KV keskpolügoon, aga Paldiskist annab sinna sõita. Scouts käib muudkui edasi-tagasi. Palju see maksma läheb?! Majanduslikult on see lollus. Operatiivselt ka lollus.
Ma räägin veel kord peastaabi ja ministeeriumi ühendamisest. Kui see juhtub, siis kaob sõjaväelastel igasugune võimalus jaotada oma ressurssi. Rahalised vahendid võetakse ju ära. Käsuõigus samuti.
Kas praegu on sõjaväelastel võimalik oma ressurssi jagada?
Muidugi. KV juhataja jagab. Ta saab oma eelarve ning jagab seda.
Praegu on siis nii, et osa eelarvest on KM kasutada ja osa KV-l?
Jah. Meil on suurem tükk. Vaata proportsiooni kollasest raamatust, ma praegu peast ei tea. Meil on midagi 2-3 miljardi kanti. Enne KV korralduse seadust polnud KM-l õigust seda raha puutadagi.
Mis on juhtimine? (loetleb püstiaetud näppudel) Sa juhid personali ning jagad ressurssi. Mind ajab alati naerma see tsiviilkontrolli asi. Kas KV täidab seadusi? Täidab! Kas KV-le eraldatud ressurss on kasutatud sihipäraselt? On! Ja see ongi kogu tsiviilkontroll. Meil aga mõeldakse, et see on see, kui tsivilistid hakkavad sõjaväelastele dikteerima, milline on taktika ja milline relvatus.
(Näitan Roosimäele kaitseministri kirja 12.veebruarist 2009, mis on saadetud KV juhatajale. Seal seisab lause "Käesoleval hetkel on käimas projekti "Investeeringute ja (suur)hangete projektipõhine planeerimise" elluviimine, mille teostamiseks moodustatud töörühma on kaastatud ka kaitseväe esindajad)
Kas see on esimene kord, kui sõjaväelasi kaasatakse?
Jah, esimene. Meie käest pole varem küsitud.
Meil on alati probleem relvastusega. Sõjaväelased ütlevad, et meil on nende ja nende ülesannete täitmiseks vaja sellist relvastust. Aga ametnikud ütlevad, et ei, teil pole vaja! Selles ongi point. Lõpuks muutub KV liivakastiarmeeks, kus otsustatakse nagu väikese lapse eest, mis ta mängib ja mis vahendid talle antakse. See on selle reformi lõppfaas.
Reformi?
Ma sain sellest plaanist teada esmakordselt 2000. aastal. Esimene kaitseväe teenistuse seadus, mille Luik mulle lauale pani, arvates, et ma kiidan selle heaks... (näitab ninal olevatele prillidele) Kust ma endale need sain? Ma panin end kabinetti luku taha ja lugesin terve öö. Pärast küsisin Luigelt, et kas sa ise oled seda vaadanud?! Seal oli näiteks, et ohvitseridel ei pea olema haridust. Võta tänavalt suvaline tegelane ja pane pagunid peale. Ja juba tookord pakutud seaduse loogikast nähtus, et KV juhataja koht kaob. Seesama tiim ajab seda jonni aina edasi.
Võitlus ressursside pärast?
See on nagu..., ütleme nagu on pükstel kaks haru. Üks haru on esmane kaitsevõime, teine on osalemine missioonidel. Vaata, kuidas missioonide osa kogu aeg tõuseb. Kes pressib kõige rohkem? Kolga välisministeeriumist. Hüva, Eesti lipp peab maailmas igal pool lehvima. Aga kes maksab selle eest?! Ühest püksiäärest suunatakse teise, ja see tähendab, et esmase kaitsevõime juures jääb midagi tegemata. Aga need kohustused, mis me välismaal võtame, neist ühe päevaga ära öelda ei saa. Esmane kaitsevõimekus aga kannatab.
Kasvõi see kopteriost. (Kaitseministeeriumi plaan soetada pooleteise miljardi eest transpordikoptereid, toim.) Kurat, meil saab autoga ka igale poole kiiremini. Mis on eesmärk? Saata see kopter pärast Afganistani või kus iganes. Aga see on ju meeletu raha. Või veel üks näide. Ämari lennuväli. Noh, ehitatakse valmis. Et seda käivitada, on vaja kusagil 300-400 inimest personali. Kust raha võetakase? Selge kustkohast, maaväest.
Ehk tahtetakse Ämarisse tekitada NATO baas? See 300-400 personal on sakslased või...
Ei-ei. Kõik õppused näitasid seda, et kui hakkab mingisugune national support operation, siis seda baasi ei vajata. Nad maanduvad igal pool. Oled sa oma elus näinud teisaldatavat lennuvälja? Ameeriklastel on need olemas. Ja meil on maandumisrada täpselt Jägala juures, pikkus 3200 meetrit. Teise kategooria lennuväli. Selleks pole vaja Ämarit.
Kas sõjaväelased märkavad midagi positiivset selles, mida KM teeb? Ei saa olla, et tehakse ainult halba.
Ütlen ausalt, et pärast seda, kui Aaviksoo tuli, läksid paljud protsessid käima. Aaviksoo on tugev isiksus. Vaatamata sellele, et ta väljendub reljeefselt - noh, mina väljendun ka kui vaja, aga mingite ühiste ülesannete täitmine on läinud ikkagi palju paremaks. Aga vaat mis mulle teeb muret.
On üks paradoks. Me oleme nüüd selline relvastatud keeleamet. Loe KV teenistuse seadust. Seal seisab, et me oleme üks liik avalikku teenistust. Mis see tähendab? Seda, et mina ohvitserina pean oma riiki kaitsma kaheksast viieni. Peale viit võin ka riiki kaitsta, aga siis juba lisatasu eest. See tähendab, et ohvitserikorpuse ehitamisel on alusvundament vale! Ohvitser peab oma riiki kaitsma iga päev ja iga tund. Aga praegu ainult kaheksast viieni! Mul on valus vaadata, kui tulevad noored ohvitserid ja küsivad peale kella viit iga liigutuse eest lisaraha. Kuidas hakkab riik neile maksma kriisi ajal? Pankrotti läheb! Peab kõik öötunnid kinni maksma.
Kunagi taheti meil käsukorras sisse viia, et me peame eetikat järgima. Mind ajas see naerma, sest eetika tugineb moraalile, see aga väärtustele. Võta selline ohvitser ja küsi, et mis on teie väärtused? Sellise poliitika tagajärjel ongi nii, et ühed ohvitseri ütlevad, et nemad tahavad riiki kaista ja riigikaitset arendada, aga teised ütlevad kurat teab mis põhjusi. Eetika pannakse algusest peale seadustega paika. KM on nende aastate jooksul produtseerinud seadusi, mis ei ole riigikaitsele mitte kasulikud vaid kahjulikud.
Vanasti kõlas, et NATO soovil ja käsul.
Ei. See on meie enda Brüsseli esindus, kes saadab meile pabereid, kust meilt lausa nõutakse, et tehke nüüd nii.
Eesti esindus NATO-s?
Jaa. Jüri Luik, Et peame, kurat, seda ja seda tegema.
Aga Luik saab NATO-st mingeid eeskirjasid või mis?
Ei. NATO on sõjalis-poliitiline organisatsioon, mis toimib konsensuse alusel. NATO kunagi midagi ei dikteeri. Sa pead ise valima, mida sa teed, kuidas sa teed, kui suures mahus sa teed. Ega NATO dikteeri, et teil peab Afganistanis nii ja nii palju mehi olema.
See on meie otsustajate algatus.
Mis on selle taga? Tahetakse meeldida?
Ma saan aru poliitilisest eesmärgist..., noh, kui sa naabrimehele ei lähe kakluse ajal appi, siis ära oota, et tema sind aitab. Asi on aga praegu selles, et maailm muutub. Ühepolaarset maailma pole.
Ma mõtlen vahel, et meie kaitsepoliitilised otsustajad elavad eilses päevas. Ameeriklased olid 90-tel maailma ainus jõud. Praegu on see minevik. Ainult neile panustada või brittidele...
Afganistanis peab osalema. Oled sa näinud autojuhti, kes on õppinud kodus diivanil lamades juhtima? Sõjaväelasena ütlen, et let´s go, allahu akbar või kuidas iganes! Vaatame, kuidas kuulid vilistavad ja kuidas asi reaalselt käib. Jumala pärast, see on teretulnud! Aga kas me peame sinna panustama nii palju ressurssi? Me oleme kogu aeg üle oma kriteeriumi pingutanud. Meie sõdurid on Afganistanis väga hästi varustatud, osalt paremingi kui mõned briti väeosad. Relvastus, individuaalvarustus, Pasid... Aga see ju neelab tohutult ressurssi. See kopterivärk. Sa kujutad ette, mis ühe kopteri pidamine kusagil Afganistanis maksma läheb? Eesti inimesel on selline tore arusaam, et kõik meie väed seal väljas, et selle taob NATO kinni. Me ise oma rahakotist teeme seda! Hoida ühte meest väljas terve aasta, sellele kulub miljon. Palk, toit, varustus, logistika...
Me ise maksame?
Loomulikult. Muidugi inglased aitavad ka. Näiteks laskemoonaga. Aga enamuse maksame me kõik ise.
Igal pool peab osalema... Võtame näiteks Kosovo. KFOR. Tahtsime see aasta lõpetada. Öeldi ei. Ma olen Kosovos käinud, ma tean, et sõjaväel pole seal enam midagi teha. See on rohkem politseioperatsioon. Salakaubandus... Meie mehed ei saa sekkuda. Võib kedagi kinni võtta, kes parasjagu relvaga ringi jookseb. Nad ei jookse. Ega nad lollid ole! Seal pole relvastatud kokkupõrkeid serblaste ja albaanlaste vahel. Aga meie hoiame oma mehi seal.
Ütlen veel kord, et ressursside jaotus välisoperatsioonide ja enesekaitse vahel on paigast ära. Aga küsimus on, et kas me oleme selle pingutamisega saavutanud oma poliitilised eesmärgid?
Seda küsingi. Laaneots ütles paraadil, et NATO-l on plaan meie kaitsmiseks. Kustkohast see nii äkki tuli?
(Naerab kõva häälega) Ma ei vasta sellele küsimusele! (vehib käega) See käib riigisaladuse alla. Ametlikult ei saa ma midagi öelda. Pärast käi, tead, kapos seletamas ja allkirju andmas. Ükskord juba käisin...
Öelge siis spetsialistina, kui palju võtab NATO-l aega, et siia mingi arvestatav kontingent transportida?
(raputab pead) Pole see küsimus. On midagi tähtsamat. Asi on usus. Usk. Kas me usume, et saame Eestit teatud perioodi jooksul kaitsta, või... me ei usu seda. Väga paljud tipp-poliitikud, kellelt ma küsisin seda, vaatasid mulle silma ja ütlesid, et nad ei usu. Siit hakkabki kõik pihta. Need, kes ei usu, neil on seal loodud juba tingimused.
Emigratsioonis?
Majad, korterid..., kui algab kriis, siis nad on siit kohe läinud. Nad ei usu. Kunagi kindral Kert tegi sellist nalja, et mobilisatsioonipunktid teeme sadamasse ja lennuväljale.
Julm nali.
Jah, on. Aga võtame ajas tagasi. Esimene Eesti vabariik. Kui me oleks kasvõi kümme päeva vastu pannud, siis, kurat küll, kas siis saaks Venemaa öelda, et me vabatahtlikult tahtsime kusagile astuda?! Meie andsime alla. Ja millest me pääsesime? Ei millestki. Küüditamine... Iga eestlase perekonnas on oma lugu. Minu onu suri Krasnojarskis. Ohvitseride ladvik ja haritlaskonna ladvik hävitati. Millest me pääsesime alla andes? Millestki. Ja kui see nüüd kordub..., ajalugu liigub mööda spiraali, kordub. Esmalt tragöödia, siis farss. Jälle kõik sama, jälle poliitikud ei usu! Ükskord keegi neist, kellest ma siin räägin, ütles mulle..., kurat, ta ütles, et me takistame nende relvade saamist välismaalt, sest te ju, hullud, hakkate sõdima...
See oli Margus Kolga.
Nojah... Te hullud hakkate sõdima! See ongi suhtumine. Mina sõjaväelasena ei saa sellega leppida. Ma olen reservis, aga kui algab kriis või sõda, siis mina siit ära ei jookse. See on minu isamaa, siin on minu esivanemad. Kuhu ma jooksen? Kuhu? Aga need jooksevad. Ja paljud jooksevad. Praegu on siin hea elada, elame siin. Läheb siin halvasti, lähme ära, ja elame kusagil mujal edasi. Aga lihtsal eesti inimesel pole põgeneda kuskile.
Üks inimene, kes kirjutab diplomitööd, tuli minu juurde ja küsis, et kas poliitiku ja ohvitseri eetika ühilduvad. Mina vastasin, et ohvitseridel on see olemas, aga poliitikutel tundub tihtipeale üldse puuduvat. Ja paljud riigiametnikud tahavad, et ohvitser oleks pehme ja siidine. Süldikogu pagunitega. Aga see ohvitser kaotab lahinguväljal. Ja mul on valus vaadata, kui meie süsteem praegu toodab selliseid ohvitsere, kellega pole väljal midagi teha. No võta Mõistlik. Presidendi käsundusohvitser. (Vanemkäsundusohvitser major Endrik Mõistlik, maaväelane, kes riietati president Rüütli ajal mereväelase mundrisse, sest nii oli presidendikantselei arvates ilusam - toim) Ta pole kunagi vägedes teeninud. Mis major ta on?!
Mille eest mulle maksumaksja maksab? Et ma võtan ohu korral brigaadi ja hakkan seda adekvaatselt juhtima. Aga kui ma olen mingi parketikindral - või kolonel? Mis ma siis sõja ajal tegema hakkan, ja mille eest maksumaksja mulle siis maksab? Aga see teine pool ongi huvitatud selliste ohvitseride tootmisest, sest sõdima me ju nagunii ei hakka... Ja siis mõni suur naaber ütleb jälle, et te võtsite meid lilledega vastu! Aga mitte kuulipildujatega.
Mis edasi tegema hakkate?
Praegu lähen trenni. Hakkasin mängima tennist. Mul on kolm last, noorim on praegu nelja poole aastane. Tegelikult on elu ilus! Aga kui nüüd eelmiste mõtetega jätkata - ohvitser reservis on tsivilist. Mul on sõnavabadus ja ma kasutan seda.
Võtate kaitsepoliitilistes küsimustes sõna?
Kindlasti. Ma jälgin, mida see teine pool ette võtab ja ma luban, et minu suu kinni ei seisa.
Urmas Roosimägi
- Sündinud 18. aprillil 1958 Tallinnas.
- Lõpetanud 1980. aastal Kiievi Kõrgema Õhutõrje-Raketiinseneride Sõjakooli.
- 1991-1995 Hiiumaa riigikaitseosakonna ülem.
- 1995-1998 Üksiku Raadiotehnilise Õhukaitsepataljoni (hilisema Õhutõrjedivisjoni) ülem.
- 1999-2000 kaitseväe juhataja kohusetäitja.
- 2000-2003 Kaitsejõudude Peastaabi õhutõrjeinspektor.
- 2004-2008 LtVÕK Tapa VÕKi ülem ja Kirde kaitseringkonna ülem.
- 2008. aasta juunist kuni 2009. aasta 1. aprillini oli Maaväe staabi ülem.
