Lea Larin: Kellakeeramine on mõttetu (VANA KULD)
Pühapäeva, 26. oktoobri öösel kell kolm tuleb kellad nn talveajale üleminekuks tund aega tagasi keerata. Taastub Eesti normaalne vööndiaeg. Kahjuks mitte kauaks - juba märtsis hakkame jälle elama suveaja järgi.
Tänu valitsuse määrusele tuleb meil kõigil pool aastat elada vales ajas. Mingit majanduslikku kasu Euroopast mehhaaniliselt üle võetud suveaeg nii kaugel põhjas ei tõota.
Geograaf Andres Tarand nimetab suveaega mõttetuks. "Mida saavutatakse põhjalaiustel (Tallinn asub laiuskraadil 59º N, Tartu 58º N) suveajaga?" küsib ta, "suvel tõuseb päike hommikul kell neli. Tegelikult ei mängi suvine kellaaja nihutamine mingit rolli - päike on hommikuse töölemineku ajal niikuinii kõrgel. Mingit efekti ei saavutata ei ruumide valgustamise ega tööstusliku energia tarbimise puhul."
Kuna Tarand võitles tuliselt Eestis kehtinud Moskva aja äramuutmise eest, on ta ennast aegade probleemiga põhjalikult kurssi viinud. Seetõttu teab ta täpselt, kus suveaeg välja mõeldi ja miks. "Efekti annab suvine kellakeeramine ainult 45 laiuskraadil ja selle lähistel. Kesk-Euroopast ongi see toiming pärit - suveaeg võeti kasutusele 1916. aastal Saksamaal. Oli sõja aeg, sakslastel olid ressursid läbi. Kui töölised hommikul välja läksid, tekkis korraga suur energiakadu. Energia säästlikumaks kasutamiseks oli neil mõttekas suvel, kui varem valgeks läks, ka varem tööd alustada."
Suveaeg on siiani kasutusel Saksamaal, Prantsusmaal ja mujal mandri-Euroopas. Inglismaa on suveajast loobunud ja elab vööndiajas.
Tarandi arvates on tänu infotehnoloogia võidukäigule tänapäeval juba ükstakama, kas meil on Brüsseliga ajavahe üks või kaks tundi - arvutil tuleb näiteks lennukite väljumisaegade ühtlustamiseks üks tehe juurde ja ongi kõik.
"Ma olen raudkindel, et keegi ei ole meil üldse viitsinud selle peale mõelda," ütleb mõõdukalt pahane Tarand, "tehti automaatselt ära, et teised lähevad suveajale, siis läheme meie ka!"
Siiski - möödunud aastal üritasid Pärnu kooliõpilased suveaja kehtestamise vastu protesteerida.
Kõiges on süüdi Euroopa Liidu Seitsmes direktiiv
Suveaja rakendamise otsustas valitsuse määrus möödunud aasta 24. septembrist. Määruses on kirjas: "Tulenevalt Euroopa Ühenduse ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa lepingu) ratifitseerimise seadusest ja kooskõlas Euroopa Liidu 30. mai 1994. a. Seitsmenda direktiiviga "Suveaja korralduse kohta" ning Eesti Vabariigi territooriumil suveaja rakendamise ühtlustamiseks naaberriikidega Vabariigi valitsus määrab:
1. Kehtestada Eesti Vabariigi territooriumil suveaeg järgmiselt:
algus kell 03.00 (01.00 GMT) märtsikuu viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra edasi;
lõpp kell 03.00 (01.00 GMT) oktoobrikuu viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra tagasi."
Prantsusmaa kavatseb suveajale üleminekust loobuda
Prantsusmaa läheb sel aastal tõenäoliselt viimast korda suveajalt talveajale, sest küsimust uurinud parlamendi erikomisjoni hinnangul ületavad kella edasi-tagasi keeramise negatiivsed küljed selle positiivse poole.
Energia kokkuhoid, mis moodustab 267 tonni naftat aastas, ja sportimist ning turismi soosiv ööpäeva valge osa pikenemine jäävad ekspertide arvates alla inimeste bioloogilise rütmi häiretele ning keskkonna saastumisele. Viimane tuleneb valgel ajal asetleidvast päikesekiirte ja heitgaaside vahelisest fotokeemilisest reaktsioonist, mis halvendab õhu kvaliteeti.
