Stastistika aastatest 2000-2007 näitab, et meditsiiniteenuste arv kasvas kõvasti. Alates kardiogrammist-mammograafiast kuni mudaravini-nõelravini välja. Olid head aastad. Ometi ei saanud me ka siis Euroopa keskmisele ligilähedalegi.

Nüüd oleme tervishoiureformidega jõudnud punkti, kus Haigekassa kelneri esitatud arve arstidel silme eest mustaks võtab. Kui kitsendused peaksid jõustuma 15. novembrist, siis leiavad haiglad end olukorrast, kus praad ja magustoit söödud, kuid raha arve tasumiseks pole.

"Eilne päev oli nagu külm dušš," ütleb radioloog Peeter Ross. Pole arsti, kes Haigekassa ühepoolselt ja jõuliselt esitatud  eelarvekärpe peale rahulikuks jääb. Kui see toob kaasa meedikute palga ligi kümneprotsendilise kahenemise, siis mida see kaotus patsientidele tähendab?

Ida-Tallinna Keskhaigla juht Ralf ­Allikvee: "Osast analüüsidest tuleb loobuda. Annaks nüüd vanakurat normaalset temperatuuri kõrvade vahele, et olukorraga toime tulla: tegijaid hoida ja patsiente ravida. Ma loodan väga, et me kvaliteedis tagasi ei lange."

Rakvere haigla juhataja Rain Sepping rõõmustas hiljuti kahe värskelt tööle võetud eriarsti üle: "Põud oli suur. Seni oli nii, et luukillu opereerimiseks pidi Tallinna või Tartusse sõitma. Kuidas arstidele palga vähendamist serveerida, ei tea."

Suurimad kaotajad tunduvad olevat radioloogid. Radioloog Peeter Ross: "Kompuutertomograafi ja magnetresonantstomograafi hinnakiri väheneb 20-40 protsenti. Kuna kulutused liisingumaksetele, elektrile ja igapäeva-tarvikutele väheneda ei saa, siis võime kokku hoida ainult tehnika hoolduse pealt. Ent hooldamata suure kiirguskoormusega seadmega töötada ei tohi - nagu ei tohi ka taksojuht sõita ülevaatuseta autoga. Ma pean tagama, et uuring oleks inimestele ohutu, s.t ma hakkan väga valima, uurides ainult äärmise vajadusega patsiente."

Ühes on arstid üksmeelel: kui viimastel aastatel arstide lahkumine välismaale oli vähenenud, siis nüüd saab "jalgade­ga hääletamine" jälle hoo sisse. Miks lasta end kallil kodumaal lolliks, laisaks ja ahneks sõimata, kui Norra, Saksamaa jt riigid võtavad Tartu ülikooli ­kasvandikke avasüli vastu. Dr Ross lisab, et on ­viimase kuu jooksul kahele kolleegile Inglismaale minekuks iseloomustuse kirjutanud. Eesti on niigi kõige kehvema arstide ­pealekasvuga riik Euroopas. Kolmandik raviosa­kon­na lõpetanuist lahkub.

Loodus tühja kohta ei salli. Juba on käinud meie suure­mate haiglate personaliosakondade uksele koputamas ­Türgi, Iraagi ja Iraani ja Rumeenia diplomiga arste. Ida-Virumaal töötab meedikuid Venemaalt ja Ukrainast. Nüüd on Eesti kord neid paluda. 

Raviteenuste meeletu kasv
protseduuride arv 2000 2007 kasv
 Funktsionaaldiagnostilised uuringud (koormustestid, EKG, hingamistest,
lihasuuringud jt)
 723 117  881 232 22%
 Radioisotoopsed uuringud (kopsud, süda, aju, kilpnääre, maks, neerud jt)  3449  6940 101%
 Ultraheli (kõhukoopaelundid, naissuguelundid, looteuuringud, rinnanäärme­uuringud jt)  440 750  607 890 38%
 Taastusravi (elektri-, valgus-, laser-, parafiin-, osokeriit-, vesi- ja mudaravi, massaaž, manuaalteraapia, akupunktuur, ravikehakultuur jt)  2 299 539
 3 809 889 66%
 Laboriuuringuid (veri, uriin, allergeenide määramine jne)  10 205 546  13 866 460 36%
 Ambulatoorne kirurgia (silma-, nina-kõrva-kurgu-, abordid jt)  79 067  167 604 112%
 Operatsioonid haiglates (südamelõikused, neerusiirdamised jpt)  92 268  96 877 5%
Allikas: Tervise Arengu Instituut

Mis muutub pärast kärpeid?

1. Vähem analüüse.
Perearstidele muutub küll analüüside sisseostmine odavamaks, kuid samas väheneb pearaha. Perearstid peavad ravima ka ravikindlustuse kaotanud töötuid, lapsi ja vanureid.
2. Ravijärjekorrad pikenevad.
Kuna uuringute tegemine läheb odavamaks, siis tehakse neid vähem. Kui Haigekassa maksab välja vähem operatsioone kui seni, siis jäävad voodid tühjaks. Järelikult pole vaja voodikohtade teenindamiseks nii palju personali. Aga haigete hulk haiglauste taga ei vähene.
3. Arst teeb süsti ja õde diagnoosib.
Koondamise alla satuvad eelkõige keskastme meditsiinitöötajad – õed, hooldajad –, aga ka abipersonal, nagu garderoobitädid jne. Seetõttu peavad arstid tegema rohkem seda tööd, mida on delegeerinud õdedele: näiteks haavade sidumine või haiguslugude täitmine. Mõnes tervishoiuasutuses võib minna vastupidi: jääb ainult meditsiiniõde, kes hakkab diagnoosima ja ravima. 
4. Haiglasse tule oma süstlaga.
Patsient hakkab uuringutel käima oma tarvikutega – näiteks Valgevenes tullakse haiglasse oma süstaldega ning juurutada võib ka Läti eeskuju, kus kompuutertomograafi uuringule saadetud patsient ostab apteegist ise kontrastaine kaasa.
5. Tagasi tulevad odavamad ravimid.
Tuleb tagasi pöörduda odavamate ja vanamoodsamate ravimite juurde. Viimastel aastatel said arstid kasutada tipptasemel abivahendeid, nüüd tuleb näiteks radioloogidel naasta odavama ja kahjulikuma kontrastaine juurde. Kes paremat tahab, ostab ise!
6. Arstid loobuvad riskist.
Keerulisemate ja haruldasemate diagnooside puhul ei hakka arst riskeerima loominguliste lahendustega à la dr House, vaid laseb n-ö loodusel otsustada.
7. Tulevad telefonidia­gnoosid.
Perearst ei kutsu inimesi tagasi ega tee kordusuuringuid, vaid suhtleb-diagnoosib üha rohkem telefoni teel. Koduvisiite tehakse veel vähem kui seni.
8. Haiged ei jõua eriarstini.
Perearstid on sunnitud tegema üha rohkem eriarsti tööd. Näiteks krooniliste haigustega patsiendid, kes vajaksid haiglaravi, kuid kellele ei leita voodikohta, jäävad käima perearsti vahet.
9. Haigla-arstidel lõpeb ületunnitöö.
Maakonnahaiglates said arstid põhipalka pluss tulemuspalka. Nüüd tuleb tulemuspalk otsustavalt kokku tõmmata, s.t ületundideks pole mingit motivatsiooni.
10.  Kiirabiarsti asemel parameedik.
Maakonnahaiglad võivad jätta traumapunkti või erakorralise meditsiini osakonda ainult parameediku ja autojuhi. Kriitilises olukorras patsiendiga kihutatakse Tallinna või Tartu haiglasse.
11. Arst mandub erialaselt.
 Esimese asjana tõmmatakse haiglates kokku koolitus- ja konverentsikulud, sest haigekassa hinnakirjades ei sisaldu lisaväljaõpe jms. Erialaste ajakirjade ja raamatute tellimine on valdavalt lõpetatud.
12. Rahva tervise üldine halvenemine.
Kuna töövõimetuspäevi makstakse alates 1. juulist vähem, siis inimesed käivad haigena tööl, mille tulemusena nakatavad teisi.

Mõtleme positiivselt

  • Arstide erialaliidud korraldavad rootsi ja norra ja soome keele kursusi. Pakkumisi spetsialistidele sajab Soomest, Rootsist, Norrast, Inglismaalt jne.
  • Arstiharidusega inimene ei pea kartma töötuks jäämist: Euroopa Liidu riigid anuvad põlvili meie arste. Rovaniemis pakutakse perearstile 8000 eurot (120 000 krooni) kuupalka.
  • Paljud eriarstide poole pöördumistest on põhjendamata – siit saab nüüd kokku hoida
  • 10% vastuvõtule registreerunutest jätab tulemata – neile võiks hakata trahvikviitungeid väljastama.
  • Ühena esimestest läks tasulisele vastuvõtule üle staar-perearst Anneli Kalle-Talvik. Nii mõnigi tema kolleeg kaalub sama sammu astumist.
  • Uuringute järjekorrad on lühikesed, sest arstid ei saada uuringutele!