Postsovetlik suhtumine "lääne pahedesse" on raske kaduma isegi faktide kiuste. Irooniline on ka see, et riigiasutuste väidete (mitte tõendite) ja demagoogia ümberlükkamine muudab inimesi paranoilisemaks, kui kanep seda ealeski teha suudaks. Üks vanemaid ja naeruväärsemaid kaitseteooriaid näiteks just kanepi mahasurumiseks on "lävepaku teooria". 

Eelmainitud teooria seisneb väga lihtsas arvamuses: kanep, olles esimeseks ebaseaduslikuks proovitud aineks, kergendab ja soodustab pärast sellega tutvumist edasi liikumist järgmiste keelatud ainete poole, nagu amfetamiin, heroiin, kokaiin jne. Silmakirjalikkus on äärmiselt rabav, küünilisuse tase aga lausa professionaalne. Siinkohal võiks ära tuua tosinaid viiteid meditsiinilistest uuringutest, anda linke või tsitaate reaalsetelt teadlastelt ja oma ala asjatundjatelt. Kahjuks on selliste faktide avalikkuseni jõudmine pärsitud poliitikute ja ühiskonna vahikoerte poolt. 

Paar aastat tagasi panid Briti teadlased kokku uurimuse, milles järjestati psühhotroopsed ained kahjulikkuse järgi. Esimeseks aineks oli pandud heroiin, alkohol omas uhket viiendat kohta, tubakas üheksandat ning kanep üheteistkümnendat. Kui riik oleks tõesti mures oma kodanike tervise pärast, oleksid alkohol ning tubakas lettidelt kadunud. 

Valdav enamik lastest hakkavad tubaka ja alkoholiga tutvust tegema vähemalt kolmeteistkümnendast eluaastast. Miskipärast ei tekita see kelleski paanikat - kuna nende vanemad joovad ja suitsetavad tõenäoliselt juba ise. Kasuks ei tule ka ühiskonda sissesöönud ained kofeiin ja suhkur, mis samuti avaldavad psühhotroopset mõju. Sealt ka lastele kerge näide ja eeskuju sellest, kuidas teatud ained su enesetunnet keemiliselt muuta suudavad ning kuidas selliseid asju veel proovida tahaks. Eriti tahaks proovida keelatud asju. Inimloomus ja noorus. 

Sellest tekkiv kahju seisneb selles, et pärast kanepi proovimist ja avastamist, et selle mõjud ei vasta valitsuse propagandale, kaheldakse võib-olla liiga kergekäeliselt ka teiste keelatud ainete mõju loomuses. Kui nad meile selle kohta valetasid, siis kuidas me saame neid üldse milleski usaldada? Psühhedeelikumide, depressantide, opiaatide ja ergutite (ja muude) ühte lahtrisse loopimine tekitab rohkem probleeme kui vaja. 

Loodan, et lävepakuteooria on selle põlvkonna jaoks juba lõplikult ümber lükatud kui kõigest teooria, mida tõendid ning katsed ei ole toetanud.