Matišovi sõnul on Venemaa selles valdkonnas USAst maha jäänud. Tema sõnul võivad USA teadlased oma loomi helikopteritelt vaenlase vetesse visata, kus nood paigaldavad miine, filmivad videosse selle, mis nad vaenlase rannikul näevad või mõõdavad radiatsiooni taset.

USAs hakati mereimetajaid sõjalisteks operatsioonideks treenima 1950ndatel ning praegu on Californias baseeruvas keskuses 80 delfiini, 82 merilõvi ja üks valgevaal. 2003. aastal kasutas USA delfiine Iraagi sõjas merest miinide otsimisel.

Nõukogude ajal oli imetajate treenimine sõjalisteks operatsioonideks aktiivsem ning räägiti, et näiteks Musta mere asuvas Sevastoopoli uurimiskeskuses treeniti „kamikaze"-delfiine. Loomade külge arvati olevat kinnitatud odad, millega vaenlasi surnuks torgata, ning nad olevat treenitud kandma miine, mis oleks laevaga kokku puutudes õhku lennanud.

Programm lõpetati 2000. aastal. Venemaa Teaduste Akadeemia finantseeritud Matišovi töö on praegu selles vallas Venemaal ainuke.

Mereimetajate treenimine on pikk protsess. Miinide tuvastamise õpetamine kestab näiteks 4-6 aastat.

Delfiinide biosonar on inimese valmistatud sonaritest märksa efektiivsem ja võimaldab loomadel ülimalt kiiresti miine tuvastada. Merilõvidel on suurepärane vee-alune nägemine ja oskus kitsastes tingimustes osavalt manööverdada. Kombineerituna võimega sukelduda sügavale ja korduvalt, ilma inimsukeldujate dekompressiooniilminguteta, tähendab see, et need mereimetajad võivad olla täiuslikud relvad.

Loomakaitseorganisatsioonid protestivad selle vastu aga otsustavalt. PETA (Ethical Treatment of Animals Foundation) nimetab seda õelaks tegevuseks, mis võib pigem nõuda elusid kui säästa neid.

Izvestija artikkel oli vastuseks uudisele, et Pentagon kavatseb 2010. aastast kasutada delfiine Washingotni Kitsap-Bangori mereväebaasi kaitseks.