Kristina Šmigun-Vähi mehel kõrbeb Kaspia mere ääres 60 miljonit krooni [Täispikk lugu]
Möödunud nädalavahetusel suusatas Kristina šmigun-Vähi Šveitsis maailmakarikaetapil välja kolmanda koha, pannes sellega aluse oma edukale naasmisele tippsporti – kuulsusesära ja auhinnaraha juurde.
Täiesti juhuslikult on tema abikaasa Kristjan Thor Vähi hetkel rahadega sõna otses mõttes Kaspia mere ääres mudas.
Kaks aastat tagasi, kui Eesti majandus oli tipus, paigutas Vähi Aserbaidžaani kinnisvaraärisse üle poolesaja miljoni krooni. Selle raha eest omandas ta osaluse paaris paljutõotavas arendusprojektis. Kaspia mere äärde pidid kerkima villad ja residentsid jõukatele aseritele.
See pidi olema lollikindel äri. Tänu maa sees peituvale naftale oli Aserbaidžaanis kujunemas väiksearvuline, aga see-eest suure ostujõuga kõrgem keskklass.
Vähi valik langes Pirshagi külale, mis asub Bakuu lähedal ja on tuntud suvitusrajoonina. Sobiv krunt oli parajalt suur – 40 hektarit. See tähendas ka kopsakat hinda – üle 50 miljoni krooni.
Vähi ise nii palju raha mängu ei pannud. Koos temaga osales krundi ostmisel käputäis jõukaid eestlasi. Neist tuntuim on modell Carmen Kass ja vanim 87aastane Kanada eestlane Erich Rannu. Vanahärra investeering oli soliidne – üle kümne miljoni krooni.
Tänaseks päevaks on selgunud ehmatav tõsiasi. Vähil ja tema kompanjonidel pole Pirshagis ei krunti ega selle ostmiseks läinud raha.
Mitu usaldusväärset allikat väidavad Ekspressile, et Vähile müüdud maatükk asub suures osas vee all. See muudaks sinna luksuskodude rajamiseks kui mitte just võimatuks, siis väga kalliks.
Pealekauba ei kuulu kinnistu üldsegi eestlastele, vaid Aserbaidžaani riigile. Väidetavalt toimus tehing võltsitud dokumentide alusel, millest Vähil polnud aimugi.
Asja muudab veelgi segasemaks tõsiasi, et üks maaäriga seotud kohalik ametnik lõpetas oma elu enesetapuga. Tema tegevuse kohta olevat algatatud kriminaaluurimine.
Vähi ei istu käed rüpes, vaid võitleb sportlaslikult oma õiguste eest. Ta on üritanud saada Aserbaidžaani majandusministri jutule. Seni pole see õnnestunud.
Vähi on palunud endale appi endise politseikomissari Veiko Kulla. Viimane on paistnud juba aastaid silma Eesti ärieliidi delikaatsete probleemide lahendajana.
Kulla on käinud Vähi ülesandel korduvalt aserite maal. Mida või keda ta sealt otsib ja kellega koostööd teeb, sellest mees vaikib. “Töö käib. Loodame, et asjad saavad korda,” ütleb ta napilt.
Kulla kinnitab, et umbes viiendik Pirshagi liivarannal asuvast krundist on tõepoolest vee all. Nimelt olevat kohalikud elanikud sealt liiva lihtsalt oma tarbeks ära vedanud. Tulevast ehitustegevust see aga kuigivõrd ei takistavat.
Vähil on veel natuke aega oodata. Tema osalusega Baltic Property Fund peab maksma Pirshagi arenduseks laenatud 40 miljonit krooni tagasi 2011. aastal.
Kuna Kass ja Rannu investeerisid omal käel, siis neil pole Vähilt midagi saada. Kuid kellelgi on, ja nende isikute nimedest Vähi Ekspressile ei räägi. Tegemist võiks olla tema sõprade ja tuttavatega nii Eestist kui laiast maailmast.
Mis saab siis, kui 2011. aastal pole Pirshagist rõõmsaid uudiseid tulnud? Maa on endiselt vee all ning kuulub Aserbaidžaani riigile? Kuidas mõjutab pereäri päästmiseks peetav võitlus suusakuninganna Kristina tiimi valmistumist Vancouveri olümpiaks?
“Suusatiimi asjad on minu äridest kogu aeg lahus olnud,” kinnitab Vähi Ekspressile. Tema hääl kõlab telefonis optimistlikuna.
Vähi räägib uutest, Venemaalt pärinevatest äripartneritest. Venelased tunnevad aserbaidžaane eestlastest juba ajalooliselt rohkem ning oskavad tänu sellele oma õiguste eest paremini seista. Abi võiks tõusta ka Aserbaidžaani uuest majandusministrist.
Vähi suurimaks mureks on see, et krundi omandipaberid pole ikka veel korras. “Azerbaidžaan on riskantne maa ja investeeringud sinna keerulised. Lootsime projektiga kiiremini edasi liikuda, kuid asjade venimises pole midagi väga kriitilist.”
Vanahärra Erich Rannu noore mehe optimismi ei jaga. Ta on osa Aserbaidžaani läinud rahast oma investeeringute plaanist juba lootusetult maha kandnud.
Paraku pole Pirshagi krunt Vähi ainus peavalu naftatornide maal.
Ekspress kirjutas 18. septembril, kuidas eesti suurärimehed eesotsas Hans H. Luige ning Marcel Vichmanniga paigutasid GILDi vahendusel 260 miljonit krooni kinnisvaraprojekti samuti Bakuu lähistele. See raha läks segastel asjaoludel suures osas kaotsi ning ärimehed võitlevad tänaseni oma õiguste eest.
Vähi firma oli ka selle projekti suuremate osanike hulgas, paigutades sinna kakskümmend miljonit krooni. Seega kuivab Aserbaidžaanis kokku üle poolesaja miljoni krooni Baltic Property Fundi investorite raha!
Nurjunud Bakuu äride puhul on üks ühine nimetaja – arendusfirma Delta Investment Group ning sellega seotud trio Harles Liiv, Erki Piirsalu ja Tõnis Haavel.
See seltskond moosis paar aastat tagasi Eesti eliiti, sealhulgas Vähit, et nad oma rahakotirauad avaksid. Usaldusgarantiiks pidi olema GILDi partner Haavel, kes lubas omagi raha riskantsesse mängu kaasata.
Vähi räägib, et Pirshagi projekti tuvustas talle nimetatud trio.
“Käisime enne mitu korda kohapeal nii üksi kui ka koos investoritega maad vaatamas. Hindasime siis ja hindame ka täna maa asukohta ja maad ennast väga heaks,” ütleb ta.
Üks asjaga kursis olev ärimees usub, et ettevõtmisse oli pettus algusest peale sisse “projekteeritud”. Delta tegelased üritasid näidata oma isiklikku panust võimalikult suurena ning seeläbi tüssata investoreid. Kui aserid selle ära taipasid, otsustasid nad omakorda Deltal tagumiku lohku tõmmata.
Vähi ei taha kolmiku kohta avalikult sõna võtta. “Kaitsta me neid ei kavatse, kuid päris maa põhja kiruda ka esialgu ei taha,” ütleb Vähi.
Pirshagi projekti vedanud Piirsalu annab Ekspressile teada, et teda pole küll põhjust süüdistada. Vähi kui professionaalne investor oleks pidanud ise teadma, kuhu ta oma raha viib.
Õnnetuseks Vähi mured sellega ei lõpe. Tema firma Baltic Property Fundi rahad on kinni ka Ukrainas, Horvaatias ja Bulgaarias. Õnneks pole seal tegemist pettusega, vaid tavalise kinnisvarakrahhiga.
Näiteks ei toimu midagi Odessas Musta mere ääres, kuhu Vähi pani koos partneritega ligi 60 miljonit krooni eksklusiivse kortermaja ehitusse. Maja pidi juba tuleval aastal valmis saama, kuid seni pole seda ehitama hakatud. Ei tasu ära.
Siiski, siiski. Mõne investeeringuga võib Vähi rahule jääda. Araabia Ühendemiraatides elava ja äri tegeva Eesti mitmekordse squash’i-meistri Philip Verzuni kaudu pani Vähi raha Dubaisse ja Abu Dhabisse.
Ja ennäe imet! Enne kui majanduskriis Pärsia lahe kaldale saabus, kerkisid seal hinnad paari aastaga sada protsenti. Vähi kinnitab, et väljus sealsetest projektidest mõõduka kasumiga.
Nii kulgeb elu Eesti kuulsaimas suusaperes lähematel aastatel lakkamatu kullajahi tähe all. Kristjan Thor püüab tuua koju tagasi kaugele maale investeeritud miljoneid, Kristina aga üritab Vancouveris olümpiavõitjaks tulla.
| Probleemid olümpiamängude eel | ||
| Kristina Šmigun-Vähi | Kristjan Thor Vähi | |
| 1997 | Tuleb Albertas kahekordseks juunioride maailmameistriks | |
| 1998 | Murrab Otepääl mootorsaaniõnnetuses rangluu, mille nahka läheb Nagano olümpia | Saab tuntuks Kristina Šmiguni tiimipealiku, määrdemeistri ja lähima abimehena |
| 2002 | valeteade dopingu võtmise kohta, mistõttu nurjuvad Salt Lake City olümpiasõidud | |
| 2003 | Tuleb Val di Fiemmes maailmameistriks | |
| 2005 | Asub kinnisvaraäri tegema, asutades squash’i-kaaslase Marek Pärteliga Baltic Property Fundi (BPF) | |
| 2006 | Tuleb Torinos kahekordseks olümpiavõitjaks | Palub Kristiina endale naiseks |
| BPF teeb esimesed investeeringud Araabia Ühendemiraatidesse ja Bulgaariasse | ||
| 2007 | Abiellub Kristjan Thor Vähiga | BPF paigutab kümneid miljoneid kroone Aserbaidžaani ja Ukrainasse, kuid projektid jäävad toppama |
| 2008 | Sünnib tütar Victoria Kris | |
| 2009 | Alustab uuesti võistlemist | Meeleheitlik võitlus suurte investeeringute säilimise nimel |
| 2010 | Vancouveri olümpia | |
| 2011-2012 | BPFi investorid ootavad raha tagasi | |
