Nad on ühed kümneist tuhandeist. Tüüpiline juhtum Mustamäe paneelmajast.  

Siiani on noored kuidagi kahe peale hakkama saanud, käinud Lasnamäe turul 34kroonist hakkliha ostmas, tasapisi oma asju maha müünud… Sugulased, ekskaasad ja head sõbrad aitavad, kuidas saavad. Aeg-ajalt palub mõni vana klient Tiinal juukseid lõigata. Mart käis suvel kuu aega Soomes tööl. Ent see kõik on vaid ajutine leevendus püsivale puudusele. 

Jaanuaris on nende sissetulek olnud kahe peale 700 krooni: Tiinale maksti üks vana võlg tagasi. 

Kahekesi selle eest söönuks ei saa, rääkimata üüri maksmisest. Ja kaua sa sõpradeltki laenad.  

Tiina ja Mart läksid möödunud nädala lõpul viimases hädas Mustamäe linnaosa sotsiaalhoolekande osakonda toimetulekutoetust taotlema. Nad ei saanud seda. 

Miks?

Arveldage sularahas

“Teenindaja viskas meile paberid näkku!” alustab Mart pingega hääles, emotsioonid värskelt laes. Ta istub, kohvitass käes, oma üürikorteri elutoa tugitoolis, elukaaslane nõjatub käetoele.

“Minu konto on miinustes, kuna mul on eelmisest aastast peal inkassonõuded,” jätkab Mart. “Tiinal oli aga detsembris laekumisi 8000 krooni eest ja sotsiaaltöötaja hakkas kõiki plussmärgiga kandeid kontoväljavõttest järjest üles lugema. Tiina õde, kes elab Järvamaal, kandis talle 35 krooni, et ta ostaks Tallinnast aastasele lapsele body – see loeti sissetulekuks. Kui ta saatis Tiinale raha, et ta linnast teisele lapsele jõulukingituseks telefoni ostaks, loeti see sissetulekuks. Tiina vend saatis talle raha, et ta läheks ostaks Laki tänava autopoest tema autole varuosasid. Ka see loeti sissetulekuks.” 

Veel. Mardi Pärnus elav sõber käis detsembris Tallinnas. Ta unustas oma pangakaardi koju ning sõbra abikaasa tegi Tiina arvele ülekande, et mees saaks Tallinnas raha välja võtta.     

“See raha sai talle muidugi siis edasi antud. Aga kuna see ülekanne on Tiina kontole plussina laekunud, luges sotsiaalametnik selle jälle sissetulekuks. Kõik sellised absurdsed asjad loeti kohe sissetulekuks! Oleks see tõesti meie sissetulek, oleks teine asi!” 

Mart on pettunud, ta on hädas ja kuri küüniliselt järjest “plussikesi” lugevate ametnike peale.  

Toimetulekutoetuse saamiseks võib taotlemisele eelneval kuul pärast eluasemekulude tasumist jääda kahele koos elavale inimesele kätte vaid 1800 krooni. Mardi ja Tiina korteriüür on 2500 krooni, sellele lisanduvad kommunaalmaksed (ka nende maksmiseks võtsid noored sõpradelt laenu).  

“Ametnik luges Tiina arvele laekunud summad kokku ja ütles, et oh jumal, sellest jagub teile üüri maksmiseks, elamiseks ja kõigeks!” 

Aga ei jagu. Need “plussidega” summad pole kunagi olnud Tiina ja Mardi raha.  

Tiinale tehtud ülekannete selgituses oli kirjas, mis otstarbel need ülekanded tehtud on. Ka see ei muutnud ametniku meelt. 

“Neid ei huvita, et see oli ajutine raha. Nad olid siin plussina kirjas ja kõik!” Teenindaja andis Tiinale ja Mardile paberid tagasi ja ütles, et tulge veebruarikuus tagasi uue kontoväljavõttega. 

Kodust helistas Mart Harju maavalitsusse, kust öeldi, et isegi kui nad paluvad oma vanematelt abi, siis ei tasu seda teha panga kaudu. Et Tartus elavalt sõbralt 200 krooni laenata, peaksid noored ise kohale sõitma, et sularaha kätte saada. 

Ja isegi kui nad toidu ostmiseks midagi maha müüvad, ei tasu selle eest saadud summat kanda arvele. 

Ka laenude maksmiseks võetud pangalaen on sissetulek

Tiina juhtumi juures on veel üks huvitav nüanss. Tal on kaelas väikelaen ning krediitkaardivõlg. Pank tegi naisele ettepaneku, et intresside ja maksete vähendamiseks asendaks Tiina need kaks laenu ühega. Selleks aga peaks pank tegema tema kontole uue laenu ülekande, mille sotsiaalhooleosakond loeks taas kord sissetulekuks. 

See tähendab, et reaalse sissetulekuta inimesed peavad toimetulekutoetusest suu puhtaks pühkima, sest ametnikud loevad rida-realt seadust ja seal on kirjas, et sissetulekuks ei loeta riigipoolset ühekordset toetust, puuetega laste toetust, õppelaenu, tööturuameti stipendiumi. Kõik muu on sissetulek.  

“Issand jumal, oleks seda teadnud…” ütleb Mart ja viitab tuhandetele teistele sama suguses olukorras olevatele inimestele – ka nemad peavad varem või hiljem oma panga väljavõtetega sotsiaalhoolekandeosakonda aru andma minema, kui töötuabiraha lõpeb ja toimetulekutoetus on ainus väljapääs. 

“Tekibki selline tunne, et miks ma maksan riigile makse, kui siis, kui mul abi vaja on, riik mind ei aita!“ ütleb Mart lõpuks jõuetult. “Praegu on mul 14 krooni. Me mõtlesime, et saame toetust, elame kuidagi ära. Aga nüüd ma ei tea, mis saab.” Tiina teeb hädise nalja, et peaks vist lapsi tegema hakkama, saaks vähemalt emapalka, ent siis lisab tõsinedes, “aga lapsi raha eest teha, seda ma ka ei poolda”. 

Mart ja Tiina tegid möödunud nädala lõpul oma elukoha sotsiaalhoolekandeametisse avalduse ühekordse toetuse saamiseks. Homme selgub, kas see rahuldatakse või mitte. 

Mardi ja Tiina nimed on muudetud. 

Seadus pole õiglane

Selgitab Tiiu Meriväli, Mustamäe 

linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja:

  • Sotsiaalhoolekande seadus § 222 loetleb tulud, mida ei arvestata toimetulekutoetuse määramisel perekonna sissetulekute hulka. 
  • Tulude loetelu on lõplik ja kõik muu loetakse sissetulekuks, sh ka kõik sularaha sissemaksed ja muud kanded pangakontole.
  • Kui isik teeb pidevalt sularaha sissemakseid pangakontole, on tal selgelt tulusid, mida me ei suuda kontrollida.
  • Isik peab ise tegema kõik, et tagada oma igapäevane toimetulek. 
  • Kui tema võrgustik (sugulased, tuttavad) on nõus teda abistama ja kannavad talle raha panka, siis on ka isiku toimetulek tagatud. 
  • Kindlasti on siin oht, et hakatakse arveldusi tegema sularahas, kuid täna seadus sätestab sellised tingimused ja korra.
  • Muidugi vaatame me kõiki sissetulnud summasid eraldi ja vajaduse korral küsime täiendavaid dokumente. Kui tõesti on tegemist laenu refinantseerimisega, siis seda ei saa sissetulekuks pidada, kuid samas tekib küsimus, millistest vahenditest tasub toimetulekutoetuse taotleja laenu(sid).
  • Ülaltoodud vastus väljendab lühidalt ka sotsiaalministeeriumi meile edastatud seisukohti.