Ain Seppiku sõnul on meil see hirm geneetiliselt sees. „Hirm on üldse üks asi, mis pärsib normaalset mõtlemist, ei ole mõtet ennast hirmutada lasta. Hirmust tuleb üle saada,“ ütles Seppik. Tema sõnul on meie julgeolekupoliitiline situatsioon siiski selline, et ei maksa väga karta.

Mart Helme sõnul ei näe ta süstemaatilist Venemaaga hirmutamist. Kuid kas see oht on olemas? Vastuseid võib Helme sõnul näha Gruusia sõja taustal. „Ta võib olla ohtlik, aga ei pruugi olla ohtlik. Kuid käesoleval aastal on Venemaa valitsus eraldanud 1,4 miljardit dollarit propaganda tarbeks. See ei ole väike summa,“ märkis Helme.

Ta nentis, et mullu toimusid Eesti piiri lähedal sõjaväeõppused, kus muuhulgas harjutati ei midagi muud kui Baltikumi ründamist. Siinkohal pidi Seppik Helmega nõustuma: „Õppused ei olnud tavalised õppused, sinna oli kaasatud ka Balti laevastik. Aga isiklikult arvan ja loodan, et Vene tanke me siin ei näe,“ ütles ta.

Vastates saatejuhi küsimusele Eesti „savisarezatsijast“ ütles Helme, et see seisneb endiste liiduvabariikide sisemises ülevõtmises. „Termin ei ole minu välja mõeldud, vaid Vene diplomaadi Dmitri Jermolajevi poolt lendu lastud. Ta on veelgi radikaalsem, ja ütleb, et Vene võimud on liiga pehmed Eesti suhtes. Et isegi finlandiseerimine ega savisariseerimine pole lahendus, sest Eesti jääb ikka USA emalaevaks,“ ütles Helme. Too Jermolajev on töötanud Riia saatkonnas ja sealt skaneerimise eest välja saadetud.

Seppik ütles „savisarezatsijast“ rääkides, et nimetab patoloogiaks igal hetkel Savisaare sõimamist. „Ma ei tea Jermolevit. Tegu ilmse väljamõeldisega,“ arvas Seppik. Hiljem lisas ta, et Keskerakond on Eesti partei: „See on täiesti selge.“.

Raud oma tuntud teravas mahlasuses küsis Seppikult seepeale, et kas Keskerakonnal on peale Ühtse Venemaa ka näiteks Põhja-Korea valitsusega koostööprotokoll. Seppiku vastusest selgus, et ei ole ega tule.

Nii Helme kui Seppik nentisid, et suhteid Venemaaga parandab aeg.