Tõnn Sarv : Parkimise jama
Mis "leping" see peaks olema, mis nagu oleks miski sildi alt läbi sõitmisega sõlmitud? Mis "parkimiskontrolörid" need on, kes peidust välja hiilides trahviteateid panevad kohe neile, kes pole parkimise alustamise aega nähtavale kohale paigutanud? Kas tõesti peab kartma mingeid jubedaid trahve ja kohtuasju isegi hädalist traumapunkti viies? Ja kas nüüd tulebki autoaknale panna miskeid omapoolseid ähvardusi neile trahviteadete panejatele? Juba räägitakse hädavajalikest seadusemuudatustest. Mis teil seal toimub, armas rahvas?
Kui tõesti on probleem, et mõne kaubanduskeskuse või haigla juurde jätab keegi oma auto terveks päevaks, siis selle asja saab ju väga lihtsalt ka teistmoodi ära korraldada. Toosama hämarast nurgatagusest välja sööstev trahvitegija võiks ju hoopis platsil avalikult silma peal hoida ja kui mõni auto seal tõesti juba mitu tundi seisab, siis vastav tasu selle eest sisse kasseerida. Mis seal nii keerulist on?
Lõpuks, ega ega auto seisma jätmine parkimisplatsile, olgu ta tasuline või mitte, ei saa olla ometi mingi kuritegu või seaduserikkumine, mille eest tuleks karistada. Parkimistasu võtmine on teine asi. Aga trahvimine, koos ilgete menetlemistasude, viiviste ja veel ei tea millega - mille eest?
Mida see seisev auto seal kurja tegi? Keda ta kahjustas? Või noh, kuidagi saab ju ehk selle kahju ka välja mõtelda. Et võttis võõral maal mingi ruumi enda alla või kuidagi. Aga, vabandage, parkimiskella puudumine ei saa küll kellelegi kahju teha.
Kas nüüd hakkabki nii olema, et võid osutuda seaduserikkujaks, kui kogemata mõnda silti ei märganud, polnud millestki kuulnud või olid valesti aru saanud? - Tõesti, varsti ei julge tõesti enam sellises riigis olla. Nagu nõuka aeg tuleks meelde juba, kus millegi peale ei saanud kindel olla ja igaühele võidi suvaliselt keerata, nii et vähe ei olnud.
Või ongi vastastikune kiusamine ka tänapäeval normaalne ja teistmoodi ei saagi?
No aga saab ju. Igal pool mujal on kõik need asjad korraldatud inimlikult ja arusaadavalt. Keegi ei sea kellelegi mingit lõksu või komistuskivi, keegi ei tunne rõõmu kellegi pikalikukkumisest. Kui ongi näha, et mõni ei ole millestki aru saanud, siis püütakse paremini teavitada, pannakse rohkem ja suuremaid silte välja, tullakse appi. Mitte ei oodata kahjurõõmsalt eksimusi.
Veelgi enam. Parkimise korraldaja juhatab sind sinnapoole, kus on vabu kohti. Ta aitab sind tagurdamisel kui vaja, juhib liiklust jne. Parkimise korraldaja peaks ju, vähemalt terve mõistuse kohaselt, seda parkimist siis ka korraldama, mitte takistama või piirama ja karistama.
Ja kui miski uus lahendus või korraldus ei peaks hakkama normaalselt toimima, siis loobutakse sellest. Nagu see parkimiskella nõue praegusel juhul. On ju palju teisigi võimalusi neid asju korraldada.
Kumb on siis ikkagi suurem kurjategija, kas see, kes kogemata midagi unustab või tähele panemata jätab - või see, kes teadlikult ja jõhkralt seda unustamist oma kasuks ära kasutab? Kas hajameelsus on tõesti ohtlikum kui pahatahtlikkus?
Sest trahviteate väljakirjutamine äsjasaabunud autole ainult sellepärast, et sel puudus parkimise alustamist näitav kellaaeg - see on ilmselge pahatahtlikkkus. Ja, vähemalt minu meelest, on see palju ohtlikum. Rikub tuju, tekitab pahameelt ja pingeid, ärgitab vastumeetmetele. Viha ja vimm levib. Vastastikune tigetsemine võtab võimust. Kõigil on paha olla.
Aga mida selliste asjade vastu ette võtta? - Võiks ju kuskil olla miski Terve Mõistuse Komisjon...
