Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta märtsiga võrreldes tõusnud 10,3% ja mittereguleeritavad hinnad langenud 0,9%.

Eelmise aasta märtsiga võrreldes mõjutasid indeksit kõige rohkem mootorikütuse hinnatõus ning värske köögivilja kallinemine, mille mõju indeksile oli siiski kolm korda väiksem kui mootorikütusel. Mullu sama ajaga võrreldes on enim kallinenud kütteõli (46,7%), millele järgnesid värske köögivili (35,3%) ja mootorikütus (32,7%). Kartul oli 22%, sai 21,9% ja õunad 20,9% odavamad.

Veebruariga võrreldes on kõige rohkem kallinenud värske köögivili (31%), mis oli ka indeksi suurim mõjutaja. Suuremat mõju avaldas veel elektri ja soojusenergia hinnatõus. Munad kallinesid kuuga 11,8%.

Kommenteerib Martin Lindpere, Eesti Panga ökonomist

Märtsis põhjustas hindade tõusu eelkõige toiduainete hooajaline
kallinemine, energia hinnatõus ning mitmete kampaaniahindade
lõppemine. Tarbija ostukorvi maksumus tõusis statistikaameti
andmeil veebruariga võrreldes 1,3 protsenti ja mullu märtsiga
võrreldes 1,7 protsenti.

Märtsis kujunes oluliseks hinnataset ajutiselt tõstvaks
komponendiks värske köögivilja hooajaline kallinemine, mis
andis ligikaudu veerandi kuisest ostukorvi kallinemisest.
Erandliku tegurina mängisid seejuures rolli
ilmastikutingimused.

Üllatusena tõusid mobiilsideteenuse hinnad peaaegu kümnendiku
võrra, moodustades märtsikuisest ostukorvi kallinemisest
ligikaudu viiendiku.

Eelmise aasta teisel poolel aset leidnud kiire energiakandjate
kallinemine maailmaturul kandus Eestis müüdava soojusenergia
hinda märtsis. Selle tulemusel tõusis ostukorvi maksumus 0,2
protsenti. Aprilli alguses kerkis majapidamistele müüdava gaasi
hind. Viimase paari kuu jooksul on ka mootorikütuse jaemüüjad
hindasid korduvalt ülespoole korrigeerinud.

Energia ja toidu maailmaturu hinnad on administratiivsete
sammude kõrval sel aastal olulised hinnataseme edasist
muutumist mõjutavad tegurid.

Märtsi oodatust ulatuslikum hinnatõus peegeldab väikesele
avatud majandusele iseloomulikku hindade heitlikkust.
Arvestades majanduse suurt langust, on vajalik jätkuv hindade
kohandumine.

Rahandusministeerium: Hinnad tõusid välistegurite tõttu

Statistikaameti andmetel tõusid märtsis tarbijahinnad veebruariga võrreldes 1,3 protsenti ning eelmise aasta märtsiga võrreldes 1,7 protsenti. Euroalal kiirenes esialgsel hinnangul inflatsioon aastases võrdluses 1,5 protsendini.

Toorainete kallinemine rahvusvahelistel turgudel on tõstnud tarbijahindu nii meil kui euroalal. Maailmamajanduse oodatust kiirem taastumine on kaasa toonud naftahindade tõusu, mis omakorda avaldub mootorikütuste ja soojuse kõrgemates hindades. Samuti on välisturgudel kallinenud osad toiduained, mis läbi kokkuostuhindade tõusu kajastub ka jaehindades. Lisaks on toiduainete hindu mõjutanud tänavuse aasta külm talv, mis on põhjustanud aiasaaduste märgatava kallinemise viimastel kuudel. Seejuures on aiasaaduste kallinemine ajutine, suvel valmivad värsked puu- ja köögiviljad jõuavad müügilettidele eeldatavalt madalamate hindadega.

Samas pole teenuste ja tööstuskaupade puhul hinnatõususurveid oodata, kuna sisenõudlus on nõrk ja inimeste sissetulekud vähenenud. Need kaubad ja teenused moodustavad üle poole igapäevasest tarbijakorvist. Erandina tõusid märtsis sideteenuste hinnad, mis on tõenäoliselt seotud uute kallimate pakettide turuletulekuga.

Veebruariga võrreldes mõjutas tarbijahindu enim toiduainete, soojusenergia ja sideteenuste kallinemine. Seejuures kallines köögivili kuuga ligi viiendiku võrra. Märtsis kallines mõnevõrra ka elekter aktsiisimäära tõstmise läbi. Kuigi kinnisvaraturul on näha elavnemise märke, on eluasemete üürihinnad jätkuvalt langustrendil.

Tarbijahindade kiire tõus veebruariga võrreldes oli ühekordne ning edaspidi jäävad hinnatõusud märksa tagasihoidlikumaks. Aiasaaduste hindades on külma talve mõju avaldunud, soojuse hindu korrigeeritakse lähikuudel väiksemas ulatuses ning teenuste hindu hoiab madalana nõrk sisemajanduslik olukord.

Maastrichti inflatsioonikriteeriumi hindamise aluseks olev 12 kuu keskmine harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) ulatus märtsis hinnanguliselt -0,7 protsendini, mis on oluliselt madalam kriteeriumi referentsväärtusest.