Mikk Pärnits : Pedofiilia-paranoiast
R-Kioskist bussitalongi ostes pidin seisma ühe väga paksu mammi ja tema lapse taga järjekorras. Kõik oleks möödunud tavapäraselt, kui laps poleks tahtnud ühte kahekroonist nätsu. Täiesti mõistetav lapse reaktsioon suhkrule kirevas pakendis. Mõistetamatuks jäi aga tema ema reaktsioon, kes lapsele vastuseks karjus, et too ostku endale nätsu siis, kui ta tööl hakkab käima. Laps oli silma järgi vaadates kolm või neli aastat vana. Korraks tuli tahtmine see kuradi näts ise ära osta ja siis lapsele anda, kuid tänapäeval enam nii ei tohi. Oleksin saanud sõimu osaliseks lapse emalt ning huvitavaid arupärimisi politseinikelt.
Euroopas on suureks tabuks saanud igasugune laste vastu lahke olemine. Olukord võtab kafkaliku pöörde kergelt skisofreenilise seadusega laste vastu ka mitte liialt karm olla (vältides kehalisi karistusi). Nii on tekkinud olukord, kus võõras inimene ei tohi last kallistada, pai teha või isegi pildistada. Inglismaal oli alles juhtum, kus oma lapsi vannis pildistanud isa viis filmi ilmutusse. Poe töötaja kutsus fotosid nähes politsei, pereisa arvuti konfiskeeriti ja üldse keerati ta elu p..se. Kuna lapsed olid alasti, siis oli see seksuaalse alatooniga või vähemalt nägi selles seksuaalseid alatoone kriminaalinspektor.
Huvitav on teoritiseerida (mitte fantaseerida, mis oleks vale ja keelatud) mõjude kohta, mida avaldab lapsele üles kasvamine sellises ühiskonnas. Ühelt poolt jahitakse koletisi inimese nahas, kes lapsi oma seksuaalsete ihade rahuldamiseks ära kasutavad. Last peab ju kaitsma. Aga kelle eest? Laste pargis mängimine filmile kas vanemate või võõraste poolt on kahtlane ainult hüsteerikutele. Hirmul on suured silmad. Peale spordiga tegeleva huviringi või kehalise tunni lõppu koos lastega ühes duširuumis treener on haavatav igasugustele süüdistusele, näiteid võib tuua muidki.
Last enam kehaliselt karistada ka ei tohi. Pedofiilia läbi "hoolivuse ja armastuse" näitamine ning raske kehaline karistamine keelatud? Katolikul kirikul saab vist raske olema uute liikmete värbamisel. Tühja nendest preestritest, kes kabeli taga kaubikutest pakse väikseid poisse müüvad - lapsevanemad ise on hakanud looma õhustikku, kus laps tuleb mässida arulageduse kookonisse. Varsti peab igaüks hakkama oma lapsega väljas nagu Michael Jackson, rätik üle tite pea ja veel parem oleks, kui beebi oleks pruunis paberkotis nagu pudel alkohoolse joogiga. Siis ei saa potentsiaalsetel pedofiilidel tekkida haigeid mõtteid. Laps kotti ja parki mängima!
Sellises õhustikus pole kehalist karistust vajagi, ümbritsev peedistab ajusid palju tõhusamalt. Kui hakata last maast madalast kollitama müütilise onu või tädiga, kes teda "spetskohast" katsuda tahab, tekib lapsel tõenäoliselt paranoia. Muidugi peaks lapsi hoiatama täiskasvanute maailma ohtude eest, kuid kui see võtab laiaskaalalise paranoia mõõtmed nagu lapse jäädvustamise keelamise või tema kiitmisegi võõra poolt (katse lapse poolehoidu võita?), siis on tegemist puhtakujulise nõiajahiga. Sellist pahategija kujutist, kes ajab taga lapsi, on minevikus mänginud nii juudid kui nõiad ja muud paharetid.
Ühiskond, mis on pidevalt hirmul, tekitab igasuguseid tonte. Selle ema asemel oleksin lapsele nätsu ära ostnud - kui laps nätsutab, siis ei kisa. Selle asemel hakkas mutt ise kisama. Kumb siin laps on ja keda mille eest kaitsta tarvis? Kunagise täieliku pedofiiliaprobleemi eitamise asemele on tulnud ülereageerimine, kus tekitavad paanikat enamasti ilmselt vanemad, kel pole oma lastega erilist kontakti ja ei ka eriti huvitatud nendega koos aja viitmisest. Midagi on ka valesti nende täiskasvanute peas, kes pedofiilide kartuses ise fantaseerima hakkavad, et miks mõni nende lapse vastu sõbralik on.
Armeenia Apostliku Eesti Püha Gregoriuse koguduse endine abiõpetaja Armen Andranikyan jäi vahele sellega, et käperdas duširuumis 11-aastast poissi. Selle eest sai Kristuse jünger naeruväärse karistuse. Ajuvaba süsteem tekitab reaalsusega mittevastavaid nähtuseid, nagu Pedofiili, kes kõikjalt lapsevanematele vastu vaatab ning "karistuse", mis ei vasta kuriteo tõelisele raskusastmele. Kogu selle jura tulemusena on varsti meie keskel ringi jalutamas TÕESTATUD pedofiil, selle sündmuse hirmus tekib juurde kümme korda rohkem KAHLUSTATAVAID pedofiile, kelle olemasolu rahvastik hirmsasti kardab. Hundid söödud, lambad ikka näljas.
