Noh, võib ju olla, et mõni tegelane on pärit samalt maalt kust ka sina. Ja siis sel puhul võidakse ütelda, et sinu maa võitis. Mis on muidugi liialdus. Aga, nojah, võib ju tõesti ka selle pärast rõõmu tunda, et sinu kaasmaalane millegagi hakkama sai.

Või siis see variant, et sulle on mõni tegelane või meeskond millegipärast eriti meeldima hakanud ja sa soovid talle head. Ning siis jälgidki mängu ja tahad, et ta võidaks.

Aga kas tõesti sellepärast siis kogunevadki rahvamassid kümnete tuhandete kaupa staadionitele, istuvad sadade miljonite kaupa telekate ees, möirgavad, räuskavad, möllavad, märatsevad?

Kaua polnud ma sellest aru saanud.

Aga siis juhtusin lugema uudist siin Tai maal. Et on paljastatud grupeering, kes oli hakanud korraldama kihlvedude vahendamist seoses jalgpalli maailmameistrivõistlustega. Toimusid koguni vihased meeleavaldused seesugute vahendajate vastu.

Sest Tai maal on igasugused hasartmängud keelatud peale ühe ja ainsa riikliku loterii. Ei ole siin kasiinosid ega saa siin mänguautomaatidega raha võita, ega tohi siin üldse mingeid mänge raha peale mängida. Ja ammugi mitte mingite spordimängude tulemuste peale panustada. Ja õige ka, vähemalt minu arvates.

Ei pea ju. Kiusatus võib ju olla, aga hea, kui keegi on selle targu ära keelanud.

Aga mis toimub mujal maailmas? Tegin väikese uuringu ja olin jahmunud.

Kogu see spordi-hasart ju põhinebki tulemuste peale panustamises, kihlvedudel, ennustustel, rahalise võidu saavutamise nimel. Spordi-kihlvedude vahendamisega tegelevad tuhanded firmad, sinna panustavad sajad miljonid inimesed üle kogu maailma.

See kütab hasarti. Ja hasart on nakkav.

Tõesti veider, et ma sellest varem polnud aru saanud. Pisut vabandab muidugi ehk see, et Eestis polnud seesugune tegevus ju kaua aega nagunii võimalik mujal kui Tallinna Hipodroomil. Jah, olid vist mingid "Spordilehe" ennustusvõistlused, isegi rahaliste preemiatega, aga seal osalemiseks ei pidanud ise midagi panustama. Ja siis oli veel Spordiloto, kus sai ennustada juhuslikke numbreid. Nüüd aga, jah, märkan, et need päris kihlveokontorid on hakanud ka juba Eestisse jõudma.

Huvitav muidugi, kuidas see meil kodunema hakkab. Pole meil ju kunagi olnud seesugust traditsiooni ega kultuuri. Kogu see valdkond on ju üsnagi komplitseeritud ja väljakujunenud reeglite ja kombestikuga. Puudub isegi eestikeelne terminoloogia ja korralik seadusandlus meil. Kusjuures, hasartmängusõltuvus on meil ometi juba probleemiks muutunud. Aga, noh, saab näha.

Kogu maailmas on see äri koos oma legaalse ja illegaalse poolega, ametliku ja mitteametliku osaga muidugi hiiglaslik. Panuseid tehakse telefoni teel või internetis; kodudes või sadades tuhandetes baarides telekat vaadates või kohapeal võistlust jälgides; tuttavate, sõpradega või suvaliste kaaslastega omavahel kihla vedades. Kusjuures, ammu enam ei tehta panuseid ainult võidu peale. Mängitakse vigastuste, karistuste, trahvide ja väga paljude muude sündmuste peale. Uusim trend on "live betting" - võistluse toimumise ajal, olles on-line ühenduses oma kihlveokorraldajaga, tehakse panuseid jooksvate sündmuste peale ja kasseeritakse kohe ka sisse võitusid.

Omavahelistel kihlvedudel ei pruugi panused olla suured, kuid kui sa üldse pole panustanud, siis mis huvi sul seal ikka nii väga on kaasa elada, eks ole. Seevastu mõne bookmakeri kaudu saab telefoni teel teha panuseid kuni 20 tuhat dollarit ning võita vägagi märkimisväärseid summasid.

Paljudes riikides on see kõik ühel või teisel viisil keelatud. Ja ometi reklaamitakse vastavaid interneti saite kasvõi jalgpallistaadionite poortidel teleülekanne kaudu sadadele miljonitele inimestele üle maailma.

Aga just see hoiabki spordi populaarsust üleval. Just see toobki miljoneid telekate ette, sunnib neid lendama tuhandete kilomeetrite kaugusele, et panustada ja kaasa elada... Sest kellegi võit või kaotus on samaaegselt ka ju sinu enda isiklik võit või kaotus.

Kui vaadata kogu seda spordi-karusselli, siis seal toimub, koos kõigi reklaami- ja sponsorirahadega, koos kõigi sellega seotud äride ja organisatsioonide ja ettevõetega, meeletu äri. Täiesti omaette majandussektor. Aga kui ei oleks panuseid, kui ei oleks kihlvedusid, siis kukuks see maailm lihtsalt kokku.

Suurem osa spordikihlvedude korraldajaid on soliidsed börsifirmad, kes sageli sponsoreerivad sporti suurte summadega. See on see kütus, mis hoiab, soojendab ja kütab jalgpalli, korvpalli, pesapalli, kriketit, golfi, ragbit, tennist, jäähokit, poksi, vormelit, rallisõitusid ja üldse kõikvõimalikke spordialasid ja MM-e ja olümpiamänge ning kogu seda tööstust. See kogub vaatajaid telekate ette ning toob reklaamitulusid. Sellepärast jälgitakse spordiuudiseid, mängude ja võistluste statistikat, loetakse spordiväljaandeid, hoitakse ennast kursis spordisündmustega. Kuidas siis muidu saaks edukalt panustada.

2005. aastal moodustasid kihlveod 19 protsenti kõigist spordiga seotud käivetest Inglismaal. Spordivõistluste piletitite müük andis sellest samal ajal vaid 4%. Ühe päeva panuste kogusumma on mõne rahvusvahelise kriketisündmuse puhul olnud korduvalt üle miljardi dollari. (Allikas: Centre for the Study of Gambling, University of Salford.)

Kusjuures, kõige suuremaks paheks ei peetagi selle tegevuse massilist ebaseaduslikkust ega ka mitte hasardisõltuvust või maksuvaba tulu saamist. Suurimaks mureks on hoopis korruptsioon - et kuskil lihtsalt lepitakse tulemustes varem kokku ja teenitakse lühikese ajaga meeletuid summasid. Pulp Fictionit mäletate? Aga taolisi juhtumeid on olnud väga oluliste võistluste puhul ka tegelikkuses. Ja kardetakse, et see on vaid jäämäe veepealne osa.

Hirm on täiesti mõistetav, sest seesugused paljastused on palju hullemad mingitest tühistest dopingu-skandaalidest. Kuskil ju peaks ikkagi säilima usaldus ja lootus ausale mängule. Seesuguse korruptsiooni levik aga õõnestaks ja mürgitaks juba kogu selle tööstuse alustalasid.

Jah, spordisündmustele panustamist peetakse paheks väga paljudes maades ja piirkondades. Jah, see on keelatud laialdaselt. Kuid ka lubatud või vähemalt sallitud samuti väga laialdaselt. See on spordiga koos käinud kogu aeg. Teisiti ei kujuta keegi spordielu ette.

Panustamine kuulub spordi juurde sama endastmõistetavalt nagu alkohol kokteili sisse või seks armastuse juurde.

Kõik teavad. Aga sellest ei räägita.