30.09.2010, 00:06
Zombid on tulnud, et jääda
Mingi värk meil, inimestel, nende ebasurnutega on. Alles see oli, kui vampiirid trampisid algul üle kinolina, kolisid siis arvutiekraanile (pean silmas megahiti staatusesse tõusnud ning omaenese subkultuuri tekitanud mängu Vampire: The Masquerade – Bloodlines) ning otsustasid seejärel vallutada kõik moodsatest meediumidest puutumata jäänud inimesed, tungides parvede kaupa raamatutesse.
Sel sügisel ei räägi me enam vampiirilugude uputusest, vaid hoopis zombide pealetungist. Moodsa zombi-diskursuse isa, tänaseni kõbus filmilavastaja George A. Romero, kelle käe alt on tulnud sellised žanri kullaprooviga filmid nagu „Elavate surnute öö”, „Surnute koidik”, „Surnute päev” jpt, teab, et zombifilmide tegelik mõte on siiski midagi väga tähtsat ja olulist inimeste endi kohta ära öelda. Tema enda 1978. aasta „Surnute koidik”, mille sündmused hargnevad supermarketis, näitas näpuga hingetu konsumerismi vohamisele, „Surnute maa” tõmbab paralleele Ameerika 9/11 järgse isolatsionismi ja paranoiadega jne. Tema viimane, mitte just kõige soojemat vastuvõttu leidnud „Surnute päevik” aga üritas tähelepanu juhtida sellele, kui haavatavad on inimesed digiajastul, mil me kõik oleme üksteisega ühenduses, vähemasti paari nupulevajutuse või hiirekliki kaugusel. Romero aeglased mörisevad ebasurnud on tänaseks küll asendumas üliväledate ja mõne hirmsa salajasest laborist välja pääsenud viiruse tõttu zombistund hirmutistega („28 päeva hiljem”, „28 nädalat hiljem”, „Resident Evil” ekraniseeringud, „Planet Terror”), kuid Romero arvates üks enesest lugupidav zombi ikka jooksma ei hakka: „Nad ei saa joosta! Nad murraksid oma kondid ära! Mis te mõtlete, et nad ärkasid surnust üles ja läksid kohe trenni või?” ironiseeris Romero BBC uudistele antud intervjuus mõni aasta tagasi. Ameerika koomiksikirjanik Robert Kirkman on tõeline Romero fänn ja jäänud oma suurele eeskujule truuks. Noorel autoril läheb masuajal hästi – koomiksite tiraažid pole kahanenud, kuid oma vaimusilmas sooviks Robert näha aega, mil ka vanaemade voodikappidel ootaks lugemist mõni illustreeritud lugu. Robert pole kunagi kirjutanud midagi raha pärast – ta kirjutab, sest teistmoodi ta ei saa. Tema seni tuntuimast koomiksiseeriast „The Walking Dead / Kõndivad surnud”, mida tänaseks on väljas juba 75 osa, väntas „Rohelise miili” lavastaja Frank Darabont 6osalise seriaali, mida 4. novembrist ka Eestis, FoxCrime’i kanalil näha saab. Kui esimene hooaeg läheb edukalt, on Robertil edaspidi käed-jalad tööd täis. „Kõndivad surnud”, räägitakse, tegevat zombi-žanris sama, mida “True Blood” tegi vampiiridega – toob zombid nišitarbija laua pealt massitarbija ette. Mis värk meil nende ebasurnutega on, üritavad Areeni kaaneloos välja selgitada Margit Tõnson ja Peeter Helme.