Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta septembriga võrreldes tõusnud 8,1% ja mittereguleeritavad hinnad 2,7%.

Eelmise aasta septembriga võrreldes mõjutas indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 6,6%-line kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust kaks viiendikku, samuti elektri, soojusenergia ja kütte 10,2%-line kallinemine, mis andis kogumuutusest neljandiku. Suuremat mõju avaldas veel alkohoolsete jookide ja tubakatoodete 8,2%-line hinnatõus. Mullu sama ajaga võrreldes on enim kallinenud köögivili (35%), kütteõli (29,5%) ja kohv (29,1%), odavnenud aga näiteks fotokaubad (16,7%) ja televiisorid (11,3%).

Augustiga võrreldes mõjutasid septembris tarbijahinnaindeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus, rõivaste ja jalatsite soodusmüükide lõppemine, alkohoolsete jookide ja tubakatoodete kallinemine ning eluasemekulutuste suurenemine. Värske köögivili kallines kuuga 8,3%, kohv 13,1%, tubakatooted 4,4%, õlu 4,5% ja gaas 12,1%. Võrreldes eelmise kuuga kallines enim tomat (39,8%) ning odavnes viinamari (22,3%).

Kuu lõpul aset leidnud hinnamuutused (sealhulgas piimatoodete hinnatõus), septembri indeksis ei kajastu.

Inflatsioon kiireneb lähikuudel, kuid jääb pikaajaliselt madalaks
Ülo Kaasik, Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja

Statistikaameti andmetel tõusis tarbija ostukorvi maksumus septembris 0,8 protsenti ning hinnatõus aastatagusega võrreldes kiirenes 4 protsendini.

Augustiga võrreldes oli kiire hinnatõusu taga toiduainete, jookide ja tubakatoodete kallinemine, mis põhjustasid ligi kaks kolmandikku hinnatõusust. Toiduainete hinnatõus oli septembris laiapõhjaline, kuigi suurima mõjuga olid üksikud kaubagrupid: tubakatooted, alkohoolsed joogid ja kohvi. Tubakatoodete kallinemine tulenes aktsiisimaksu määra tõstmise eel moodustatud varude ammendumisest. September on tavapäraselt kodumaise põllumajandustoodangu turule jõudmise tõttu aiasaaduste odavnemise kuu. Käesolev aasta oli selles osas erandlik, sest puu- ja köögiviljad kallinesid vastavalt 1,4 ja 3 protsenti.

Viimase kuu jooksul loodud hinnatõusu kuvandi tõttu on järgnevatel kuudel inflatsiooni kiirenemise risk suurenenud. Toiduainete kallinemise peamiseks teguriks on osaliselt kindlasti eksporditurud, sest hinnad on maailmaturul märkimisväärselt tõusnud, aga samas ei saa välistada ka juurdehindluste suurendamist kodumaise tootmisahela ja kaubanduse erinevates osades. Kodumaiste hinnasurvete tugevnemisest annab muuhulgas märku riiete ja jalatsite suur hinnahüpe, mis augustiga võrreldes ulatus 4,3 protsendini.

Kuigi lähikuudel on suurenenud inflatsiooni kiirenemise oht, ei ole põhjust arvata, et inflatsioon järgnevatel aastatel jääks kiireks. Eesti Panga prognoosi kohaselt peaks inflatsiooni kasvutempo hakkama järgmise aasta esimeses pooles alanema ning jääma vaid mõnevõrra kiiremaks euroala keskmisest.