September 2010
Harju maakohus mõistis süüdi valmisfirmade müügiga tegelenud grupi ärimehi ja nendega seotud ettevõtted, kes süüdistuse järgi kujundasid kartellileppega teenuse hinda.

Kartellisüüdistuse protsessil tunnistas osalist süüd vaid üks ettevõte.
Riigiprokuratuur süüdistas firmade juhatuse liikmeid Paap Suurmaad (63), Hannes Rosinat (31), Hardi Reiterit (39), Ivo Valvet (70) ja Mari-Liis Väljakut (29) 2009. aasta suvel konkurentsi kahjustava tegevusega kokkulepetest ja kooskõlastatud tegevusest osalemises.

OÜ Liivikas Varad sai 150.000-kroonise rahalise karistuse, millest kohe tuleb tasuda 50.000 krooni, ülejäänud karistusosa kanda aga tingimisi kolmeaastase katseajaga. OÜ Wasp Project sai 100.000-kroonise rahalise karistuse, millest kohe tuleb tasuda 50.000 krooni, ülejäänud summat aga maksta ei tule, kui firma ei soorita kolmeaastase katseaja jooksul uut kuritegu. Knudsen OÜ, OÜ Volbeko Consult ning OÜ Amador LC said kõik 50.000-kroonise karistuse, millest pool tuleb reaalselt tasuda, ülejäänud karistusosa mõistis aga kohus firmadele tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Eraisikutena mõistis kohus süüdi Paap Suurmaa, kellel tuleb tasuda 20.000 krooni suurune rahaline karistus. Hannes Rosin sai 19.500-kroonise, Hardi Reiter 10.000-kroonise ja Ivo Valvet 15.000-kroonise rahalise karistuse.

Ainsana mõistis kohus õigeks Alphaline Consult OÜ ning firma esindaja Mari-Liis Väljaku.

August 2010 Riigiprokuratuur ja konkurentsiamet alustasid kriminaalmenetlust, et selgitada välja, kas Eesti Leivaliidu liikmed on sõlminud konkurentsi kahjustava kokkuleppe. Leivaliidu teadet peatse leiva hinnatõusu kohta kritiseeris ajakirjanduses majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kelle sõnul viitab selline avaldus ühemõtteliselt kartellile.

Teravilja hinda arvesse võttes polnud põllumeeste liidu nõukogu esimehe Jaan Sõrra hinnangul leivatootjatel erilist alust 20-protsendiseks hinnatõusuks. Eesti Leivaliidu tegevdirektor Arnold Kimber on öelnud, et hinnakokkuleppe kahtlused on alusetud.

Juuni 2010 Riigiprokuratuur alustas maanteeametiga seotud kartellikokkuleppe uurimist. Kaitsepolitsei kuulas üle Põhja regionaalse maanteeameti direktori kohalt lahkunud Erkki Mikenbergi, kes lahkus töölt pärast kuriteokahtlustuse ilmsiks tulekut.

Mikenbergi kahtlustati karistusseadustiku selle paragrahvi rikkumist, mis käsitleb konkurentsi kahjustava kokkuleppe, otsuse ja kooskõlastatud tegevuse tegemist ehk kartellikuritegu.

Mai 2010 Harju maakohus mõistis Liviko kartellileppe süüasja osalised süüdi ning määras neile erineva suurusega rahalised karistused. Juriidiliste isikutena kohtu all olevad OÜ Forgola Group ja AS Liviko pidid kohtu otsusel tasuma vastavalt 750.000 ja 1,5 miljonit krooni. Süüdistuse järgi oli ebaseadusliku kokkuleppe sisuks, et Liviko toodetud või imporditud ning jaekaubanduses müüdava pooleliitrise viina hinna alampiiriks on 59,90 krooni.

Aprill 2010 Saksa ettevõtja Michael Stahlhut ning praegu Tartu Milli nime kandev endine Tartu Veski allkirjastasid 2006. aastal lepingu; mille sisuks on väidetava kartellilepe.

Aprill 2010 Harju maakohus mõistis süüdi MTÜ Eesti Rehviliidu kartellileppe sõlmimises. Riigiprokuratuur süüdistas MTÜ-d Eesti Rehviliit ja selle tegevjuhti Kaur Kuurmet suuremahulises kartellikokkuleppes rehvide turustamisel. Kohus määras Rehviliidule kokkuleppemenetluse korras 200.000-kroonise rahalise karistuse, millest tuleb reaalselt tasuda 80.000 krooni. Ülejäänud summa sissenõdumist ei pööra kohus täitmisele, kui MTÜ ei soorita kolmeaastase katseaja jooksul uut kuritegu.

Aprill 2010 Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) peaspetsialist Rainer Laigu pääses süüdistusest kartellileppele kaasaaitamises kriminaaluurimise abistamise eest. Süüdistuse said üheksa metsaveofirmat ja kuus eraisikut.
Süüdistuse järgi jagasid firmad hanke 38 osahankest kümme omavahel nii, et võtsid tehtud odavamad pakkumused tagasi ja RMK-l tuli sõlmida leping firmaga, mis oli teinud kõrgema hinnaga pakkumuse. Kõik lepingud on jõus tänini.

Jaanuar 2010 Riigiprokuratuur saatis kohtusse süüasja, mille raames süüdistab AS-i Cleanaway ning Tänavapuhastuse AS-i juhte kartellikokkuleppe sõlmimises Tartu tänavate hooldustööde hankel. Eeluurimisel kogutud andmetel leppis Tänavapuhastuse AS-i juhatuse liige Vello Kink 2008. aasta septembris Cleanaway esindaja Argo Luudega suuliselt kokku, millised pakkumised firmad teevad Tartu linnavalitsuse poolt välja kuulutatud riigihankel Tartu ida- ja läänepiirkonnas tänavate hooldaja leidmiseks.

September 2009 Konkurentsiamet vabastas kindlusseltsid kartellikahtlusest.
Eesti Kindlustusseltside Liit jõudis ühisele arvamusele, et kindlustusmaakleritele peaks kindlustusseltsi asemel vahendustasu maksma hoopis klient ning et kindlustusseltside tegevus meenutas kartellikokkulepet.
Kindlustusseltside liidu juhatuse esimees Kristjan Niinemaa nentis Eesti Liikluskindlustuse fondi ning liidu ühises teates, et konkurentsiamet lõpetas menetluse liidu ja mõnede turuosaliste suhtes, kuna ei sõlmitud mingeid konkurentsiseaduses keelatud kokkuleppeid.

Jaanuar 2009 Harju maakohus hakkas uurima Koger&Partnerite gruppi kuuluva tee-ehitusfirma võimalikku kartellikuritegu, mille teine osaline pääses süüdistusest puhtsüdamliku ülestunnistuse tõttu. Süüdistuse järgi leppisid KPK Teedeehitus ja väidetava kuriteo sooritamise ajal soomlase Jarkko Puhkala juhitud AS Turgel Grupp kokku turu jagamises.
Tee-ehitusfirmad arutasid, milline hinnapakkumine teha, osalemaks Kagu teedevalitsuse poolt umbes 10 kilomeetri Tartu-Räpina-Värska maantee rekostrueerimiseks 2007. aasta novembri lõpus välja kuulutatud riigihankel.

Mai 2008 Transiidiärimees Oleg Ossinovski ja tema firma Spacecom jäid lõplikult süüdi kartellikokkuleppe sõlmimise katses AS-iga Eesti Raudtee. Kohus pidas tõendatuks, et Ossinovski üritas Spacecomi esindajana sõlmida kartellilepet AS Eesti Raudtee esindajatega turu jagamiseks.
Kaitsepolitsei pidas 48 tunniks kinni AS-i Spacecom juhatuse esimehe Oleg Ossinovski 2005. aasta aprillis, süüdistus hõlmas kokkulepet Eesti Raudtee infrastruktuuri kasutamise tariifides.

Aprill 2008 Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetlust, et selgitada kahe prügivedaja võimalikku kartellilepet Tallinnas. Riigiprokuratuuri pöördus avaldusega konkurentsiamet, et selgitada Cleanaway ja Ragn-Sellsi võimalik koostegevust Tallinnas Mustamäe piirkonna prügiveokonkurssidel pakkumiste esitamisel. Peale kahtluse avalikustamist tühistas Tallinn Lasnamäe ja Mustamäe prügiveo konkursid.

Mai 2007 Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ütles pressikonverentsil, et valitsus peaks uurima, kas Eesti kütuseturul eksisteerib varjatud kartellikokkuleppeid. Konkurentsiamet uurimist ei alustanud, põhjendades seda faktide ja asitõendite puudumisega.

November 2005 piimatööstusi süüdistati ühel ajal kokkuostuhinna langetamises ja kartellikokkuleppes.

Oktoober 2005 Taarafirmade kartellikokkuleppe uurimine kukkus kokku, sest prokuratuur ei leidnud alust süüdistuseks.

November 2001 Konkurentsiamet tunnistas kartellikokkuleppeks Viljandi kaupmeeste seltsi otsuse, millega nad keelasid mullu turul leiva ja saia müümise. Konkurentsiamet jättis kaupmeeste seltsile kartellikokkuleppe eest haldusprotokolli tegemata, sest olukord paranes juba enne ameti tehtud otsust.

1995. aasta lõpul hoiatas Leivaliit avalikkust leiva ja saia hinnatõusust, mis tõi liidu liikmetele ettekirjutuse lõpetada keelatud tegevus. "Näen leivaliidu otsuses tõsta leiva hinda omamoodi kartellikokkuleppe võimalust," ütles tollane peaminister Tiit Vähi ajakirjanikele. Asja uuris ka põllumajandusminister Ilmar Mändmets, kelle hinnangul võis teravilja hinna tõus tingida leiva hinna tõusu vaid kuni 10 protsendi võrra. Tema sõnul moodustas teravilja hind pagaritoodete lõplikust maksumusest vaid 14 – 15 protsenti. "Seetõttu ei saa selle tõus mõjutada toodete hinna tõusu 40-protsendilises ulatuses," ütles Mändmets.


Allikad: BNS, Eesti Ekspress