Jõulu kasatšokk
Vanaisa räägib jõululauas perele, kui odav oli elu esimese Eesti Vabariigi ajal.
“Kui ma väike poiss olin, saatis ema mind poodi ja ma sain sealt piima, leiba, šokolaadi, martsipani ja mitu eri pakki kommi – ning seda kõike vähem kui krooni eest!”
Pere ahhetab kohusetundlikult. Vanaisa lisab kurvalt: “Teie enam nii ei saa, teil on praegu ju igas poes need neetud videokaamerad!”
Küsimus: “Miks lapsed usuvad Jõuluvana, aga täiskasvanud mitte?”
Vastus: “Sest täiskasvanud usuvad Ansipit.”
Kaitseväe kasarmusse siseneb suure kotiga Jõuluvana. “Poisid, ma tõin teile jõulukingitusi. Sulle, Jaan, tõin saapad. Toomas – sina saad karvamütsi, sinule, Meelis tõin pagunitega jope, varsti saad lipnikuks!”
Mõne aja pärast tormab kasarmusse lipnik Tamm, vaid aluspüksid jalas: “Mehed, kas Jõuluvana käis teie juures? Kui selle raisa kätte saan, löön maha!”
Pensionär saadab Jumalale kirja: “Saada mulle palun sada krooni, et ma saaksin endale jõuludeks süüa osta.”
Postkontori ülem ei oska kirjaga midagi muud teha, kui saadab selle rahandusminister Jürgen Ligile.
Ligil hakkab vanainimesest kahju, ta paneb ümbrikusse 50 krooni ja saadab pensionärile. Järgmisel aastal pöördub pensionär enne jõule jälle Jumala poole: “Aitäh eelmisel aastal saadetud raha eest. Palun aita mind ka sel aastal, kuid ära saada raha enam Ligi kaudu. Eelmisel aastal võttis ta poole rahast endale.”
Välisuudis: Kolumbia kooliõpilased valmistasid jõuludeks lumememme, mille väärtus on 3 miljonit dollarit.
Luukas Ilves: “Kuule, paps, kingi mulle õige jõuludeks sihuke äge masin, et nagu parema jalaga vajutad, nii hüppab osuti kolme sekundiga nullist sajani...”
“Kas kaal sobib, pojake?” küsib Toomas Hendrik Ilves.
“Kuidas sulle jõulukink meeldib?” küsivad rahvaliitlased Arnold Rüütlilt. “Laiekraaniga telekas on ju lahe?”
“Väga uhke kingitus!” kiidab Rüütel. “Viskad diivanile pikali, suled silmad ja kohe tekib selline tunne, nagu kuulaksid raadiot!”
“Panin sel aastal meie keskkonnaministri jõulukingi kuuse alla,” räägib Ansip.
“Ja mis Jaanus ütles?” küsib Rein Lang.
“Ei midagi, otsib alles. Metsad on meil ju suured...”
Riigikogusse siseneb mulgi Jõuluvana: “Tere! Noh, kas hakkame kinke kah ostma või vahime niisama...?”
Küsimus: “Mida soovitakse Eestis jõululaupäeval kõige rohkem?”
Vastus: “Politseid.”
Keskerakonna peasekretär Priit Toobal otsib kohta partei jõulupeoks: “Halloo, kas me võime uue aasta teie juures vastu võtta?”
“Tulge, kui soovite.”
“Aga palju see maksma läheb? Meid on palju ja raha vähe.”
“Meil on teenindus tasuta.”
“On see ikka turismitalu?”
“Ei, see on surnukuur.”
Tallinna linnavalitsuse jõulupeol räägib Edgar Savisaar: “Tulin täna tööle, tahtsin arvuti sisse lülitada – ei midagi. Kutsun siis IT-mehe. Tema tuleb, tõstab käed taeva poole, pomiseb midagi, pöörab mu tooli umbes viis korda, lööb arvutit jalaga – ja arvuti hakkab tööle! Vapustav!”
Samal ajal räägib IT-mees ruumi teises otsas: “Tulen tööle, kutsutakse Savisaare kabinetti. Lähen ja näen, et see naljavend on tooliga keerelnud, juhe on ümber tooli keerdunud ja pistikuots kontaktist välja tulnud… Vannun omaette, tõstan meeleheites käed, lükkan arvuti jalaga pistikule lähemale ja panen jälle tööle…”
Laine Jänes tahab jõulukingituseks mobiiltelefoni osta ja kõnetab EMT esinduses teenindajat:
“Palun öelge, mis vahe neil kahel moblal on?”
“Neil on see vahe,” seletab müüja lahkelt,” et parempoolne on MP3-mängija, aga vasakpoolne – digifotokas...”
