Savisaare nimega seostatud termin “mõjuagent” pole juhuslik. Venemaa on ikka püüdnud Eestist leida poliitikut, kes võimule pääsedes kaitseks siin nii Venemaa poliitilisi kui ka majanduslikke huve. Pärast pronksiööd polnud Vene luurel enam kahtlust, et panustada tuleb eestlastele.

Eesti vastuluure tegevus hoogustus nii Eesti kui ka Venemaa territooriumil alates mullu veebruarist. Pärast seda, kui Savisaar Venemaa Raudtee juhilt Vladimir Jakuninilt raha küsis. Kapo ei teinud illusioone, et peaminister Vladimir Putini lähikonda kuuluv Jakunin saab omal algatusel nii kirikule kui ka võlgades vaevlevale keskerakonnale miljoneid jagada. Asjal pidi olema Putini heakskiit.

Kuidas raha küsimine-andmine-tõkestamine toimus, on lühidalt kirjas kapo peadirektori Raivo Aegi käskkirjas. Novembriks oli operatsioon “Mõjuagent” põhiosas lõppenud. Vene eriteenistus oli seekord üle mängitud ja veel nende oma koduväljakul. Jäi vaid i-le punkt panna ja helistada Savisaarele.


Mis Väänas tegelikult juhtus?

3. novembri kohtumisest on vaid Savisaare kirjeldus. Kindlalt vastab selles tõele, et kapo peadirektor Raivo Aeg helistas Savisaarele ja kutsus ta kohtumisele kapo väljaõppekeskusse Väänas. Kui Savisaar kohale jõudis, ootasid teda seal ees Aeg ja vastuluure juht Aleksander Toots. Klapib ka Savisaare kirjeldus, kuidas talle räägiti tema ja Jakunini vestluste salvestamisest. Ülejäänusse tuleb aga suhtuda pehmelt öeldes kahtlevalt.

Suisa musta huumori valdkonda kuulub aga Savisaare kirjeldus endast kui “õhtujuhist”, kes lõõpis üleolevalt ja selgitas poistele, kuidas asjad päriselt on. Et midagi sellist tegelikult ei toimunud, kinnitab ka lapsik jutt kohtumise lindistamisest. Savisaare lindistamiseks, ja veel salajaseks, puudus igasugune vajadus. Tol õhtul oli aeg hoopis linte ette mängida. Ja kuidas see väidetav “lindistamine” toimus? “Sellest, et meie jutuajamist salvestatakse, oli mul lihtne aru saada. Ruumi nurgas põrandal oli magnetofon ja salvestamise nupu punane tuli põles.” Näib, et Savisaare ettekujutuse järgi käib Eesti vastuluure ringi, magnetoola sangapidi näpus, ja muudkui lindistab. Iga koolipoisski teab, et palju lihtsam on pista taskusse diktofon või salvestada mobiiltelefoniga. Mis puutub punase tule põlemisse, siis näitab see lihtsalt seda, et seade on lülitatud vooluvõrku.

Palju usutavam on kirjeldus kolmest mehest laua taga, kellest üks oli morn. Väga morn. Materjalid, mis tol õhtul lauale käidi ja mida me vaid katkendlikult teame, polnud üldsegi naljakad. Kindlasti püüdis Savisaar keerutada, ent see vaev oli asjatu. Tõendid kõnelesid teist keelt ja teda ei usutud. Pärast 2,5 tundi kestnud pingelist vestlust Savisaar väsis ja kippus haigutama. Selles pole midagi eriskummalist, pilte avalikel üritustel tukastavast Tallinna linnapeast on küll ja küll nähtud.

Aga Savisaar poleks Savisaar, kui ta poleks oma vestluskaaslasi kahtlustama hakanud - ega nad midagi kohvi sisse pole toppinud?

Järelmäng ehk kastanite tulest toomine

Savisaare rahaküsimise ilmsikstulek oli vaid aja küsimus. Ja detsembri keskel tilgutasidki poliitikud selle Postimehele. Savisaarel võib isegi õigus olla, kui ta nimetas lekitajana IRLi.

Et asi on nihu läinud ja neid üle mängitud, oli Vene eriteenistustele teada juba tükk aega enne meediskandaali lahvatamist. Kui 21. detsembril ilmus Aegi käskkiri, jäi üle vaid propagandakahurite kõmina saatel võimalikult väärikalt taanduda. Ja ennäe imet! Kaks päeva hiljem, 23. detsembril teatas Savisaar, et kapo raportis on “oletusi, mis meie arvates pärinevad mingitest kahtlastest ja tõenäoliselt Venemaa eriteenistuse materjalidest”.

Sedasama väidet Eesti ja Vene eriteenistuste koostööst kordas hiljem ka keskerakonna tõekomisjon. Selle taga võib näha tüngasaanud Vene eriteenistuste soovi näidata, et eestlased pole ise võimelised sel tasemel luureoperatsioone läbi viima ja sõltuvad armuandidest.

Siin oleks kahtlejaile paslik meenutada ajalugu. Juba enne II maailmasõda korraldas Eesti sõjaväeluure Nõukogude Liidus hulga edukaid operatsioone ja varustas infoga Euroopa tähtsamaid luureteenistusi.

Operatsiooni “Mõjuagent” kuulutas lõppenuks president Toomas Hendrik Ilves 27. detsembril: “Ma kardan, et Eesti president, kes iganes ta on, olgu see mina või järgmine president, leiab, et täites oma ametivannet ei saa sellist erakonda kaasata valitsusse seni, kuni sellist käitumist ei ole erakonna poolt taunitud, tagasi lükatud ja inimesed, kes on sellise tegutsemisviisiga, ei ole enam seotud selle erakonnaga.” See avaldus ei olnud mõeldud üksnes Eesti rahvale. See oli sõnum ka mänguritele piiri taga.

***

Nädal pärast Savisaare skandaali puhkemist tegi Riigikontroll avalduse Peterburi Jaani kiriku ehitamisel tehtud seaduserikkumistest. Teatati, et kaalutakse prokuratuuri pöördumist, kuni selleni välja, et ajakirjandusele anti "kogemata" materjal, mis oli salastatud 75 aastaks. Jaanuaris lämmataski uus kirikuskandaal vana täiesti. Nii jäi idarahaskandaal lõpuni käsitlemata.

Laupäeval saabub linnapea Savisaare kutsel Eestisse Jakunin ühes mõjuka delegatsiooniga. Rist Lasnamäe õigeusukiriku torni tippu sai kenasti enne valimisi paika ning see pühitsetakse nüüd Jakunini osalusel sisse. Päev hiljem, 20. veebruaril pühitsetakse sisse ka Peterburi Jaani kirik. Kuuldavasti ei väisa seda üritust mitte ükski mõjukas Vene ametiisik.