Fukushima tuumaõnnetuse taustal on Euroopa riikides erinevad meeleolud. Prantsusmaal, kus tegutseb juhtiv tuumajaamade projekteerija Areva, räägitakse, et on hea aeg hakata uue põlvkonna tuumaelektrijaamasid ehitama (loe: Arevalt tellima). Kuid Saksamaa sulges kiirelt mitmed tuumajaamad ja jätkab seda tegevust lähipäevadel, kavatsedes need tulevikus asendada alternatiivset energiat tootvate tehnoloogiatega.

Tänases Ekspressis tegime intervjuu Austria tuumaeksperdi Helmut Hirschiga, kes ütleb: “Kui tahame kasutada tuumaenergiat, peame elama suurõnnetuste riskiga.” See risk ei pea olema maavärin, vaid näiteks inimlik eksitus, terrorism… mis tahes. Turvalisusgarantiid ei ole lihtsalt olemas.

Väikese Eesti jaoks tähendab võimalik suurõnnetus meie maale, loodusele ja rahvastikule hävitavat hoopi. Seda ohtu ei hoia ära ükski särasilmne akadeemik, kes paneb riskid meie laste ja lastelaste õlgadele ning kinnitab, et tuumajaam tuleb Eestisse nagunii.

Majandusministeeriumis on valminud tuumaenergeetika seadus, mille kooskõlastusringile saatmine ootab uue valitsuse ametisseastumist. See on teema, mida ei saa jätta era- ja ametkondade, koalitsiooni, Eesti Energia, ärimeeste, isegi mitte Riigikogu hooleks. Kui asi puudutab tuumajaama rajamist Eestisse, siis vajab see üldrahvalikku arutelu ning tingimata ka rahvahääletust. Hea hetk on alustada juba praegu ja avalikustada seaduseelnõu nüüd ja kohe, et kõik huvilised saaksid hakata asjasse süvenema ning avalik diskussioon võiks alata.