USA suursaadiku Michael Polti poolt „salajaseks” märgitud, kuid Wikileaksi poolt äsja avalikustatud 2009. aasta detsembrist pärit saatkonna memo kohaselt ütles Harri Tiido, et Eesti tahab Venemaaga pragmaatilisi suhteid ning 2008. aastal on õnnestunud korraldada mitmeid produktiivseid töökohtumisi. Kuid suhted poliitilisel tasandil on Tiido sõnul keerulised Putin tõttu, kes määrab üksinda Venemaa välispoliitikat Eesti suhtes isegi pärast presidendi kohalt peaministri kohale taandumist.

„Putinil on Eesti vastu isiklik vimm,” ütles Tiido Wikileaksi memo andmeil.

Nimelt saadeti Punaarmees võidelnud Putini isa, kelle eesnimi oli samuti Vladimir, II Maailmasõja päevil partisanide rühma koosseisus Eestisse. Nad toodi kohale lennukiga ja laskusid langevarjuga Eesti pinnale, kus talupojad nad kinni võtsid. Kuna eestlased olid venelaste peale 1940. aasta okupatsiooni tõttu vihased, andsid nad venelased natsidele välja. Putini isal õnnestus põgeneda, kuid ta sai selle käigus haavata.

Alles eelmisel kuul kiitis Putin Kremli-juugendi suvepäevadel Seligeris oma isa kangelaslikke tegusid Suures Isamaasõjas. Ta meenutas, kuidas ta isa oli üks neljast, kel õnnestus 28-mehelisest partisanirühmast ellu jääda. Ta ei maininud Eestit.

Ei Putin ega tema pressiesindajad ei ole Vene meediale Wikileaksi memot kommenteerinud. Memo tekitas Venemaal kohaselt internetis elavat jutuainet, kui ajaleht Kommersant selle eile avaldas.

Praeguseks on Wikileaks avaldanud 251 287 memot.