08.09.2011, 11:09
“Tra kus me jääme Sind igatsema raisk!!!!”. Revo lugu
Liiga hilja avastatud
LIIGA HILJA AVASTATUD Arstid rakendasid Toe Tagi laulja
Revo Jõgisalu vähihaiguse raviks kõiki võimalikke võtteid.
30.augusti õhtul kell 21.42 kirjutas Genka Toe Tagi kodulehele: „Tra kus me jääme Sind igatsema raisk!!!!“ Selle päeva varahommikul suri tema hea kamraad, Toe Tagi räppar Revo Jõgisalu. Tänases lehes kirjeldame Revo teekonda päevast, mil tema kaenlaalune sünnimärk otsustas võtta endale uue nime – C43, kehatüve melanoom. Revo tõi oma haiguse avalikkuse ette, et inimesed jälgiksid oma nahka ja teadvustaksid endale sünnimärgi muutusi. Revo missioon õnnestus - onkoloog Marianne Niin kinnitab, et nahaarstid töötavad tihendatud graafikus… Muretu algus Revo armastas hullupööra päikest. Lapsena läks ta igal kevadel esimeste seas katusele ja „praadis“ end kaks tundi ühte-, kaks teistpidi. „Mis siis, et kaks päeva ei saa liikudagi, peaasi, et olen ilus,“ tavatses ta öelda. Egiptuses kõrvetas ta end kohe punaseks ning pidi ülejäänud aja basseinis veetma. Ta polnud tegelikult suur päevitaja, lihtsalt nahk läks ruttu kõrbema. Melanoomile sobib see ideaalselt. 2007. aastal käis Revo sukeldumiskursustel. Kalipsot selga tõmmates vigastas ta sünnimärki paremas kaenlaaluses. Igaks juhuks näitas ta seda perearstile. Too suunas Revo edasi nahaarsti juurde, kes sünnimärgi laseriga, ilma uuringuteta eemaldas. Tegelikult peab nahaarst saatma eemaldatud sünnimärgi histoloogilisele uurimisele ja teatama tulemustest ka patsiendile. Revo sünnimärk lihtsalt kõrbes ära. Arsti sõnul oli aga kõik korras. Mõnda aega oligi kõik korras, kuid siis hakkas sünnimärk tagasi tekkima. Revo ei pööranud sellele tähelepanu, sest valu sünnimärk ei tekitanud. Kui see aga hakkas värvust muutma, otsustas Revo elukaaslane Merle, et "nüüd aitab“. Sügisel 2009 pani ta mehe onkoloogiahaiglasse vastuvõtule kirja. Revo ise oli väga rahulik: „Mis siis ikka, tuleb väike lõikus ja kõik saab jälle korda“. Valu Revo ei kartnud, seda näitasid tätoveeringud tema kehal. 24. novembril võttis arst proovid - skalpelliga sünnimärgist ning süstlaga kaenla alt lümfisõlmedest. „See on melanoom,“ teatas nahaarst paar päeva hiljem. „Kas see on nagu vähk?“ uuris Revo. “Ei, pigem pahaloomuline kasvaja.“ Laias laastus on melanoom samuti nahavähk, kuid ravi seisukohalt on nende eristamine ülivajalik. Piltlikult öeldes on nahavähiskaala ühes servas vähid, mis arenevad aeglaselt, ei anna siirdeid ja millega saab elada, ning teises otsas melanoom. Melanoomi puhul on kõige tähtsam õigel ajal jaole saada. Lisaks sai Revo kuulda, et melanoom on juba levinud lümfisõlmedesse. Nahaarst pani talle diagnoosi C43.5 ehk kehatüve melanoom. See on paljuski elustiili – ja noorte inimeste haigus. Revo oli 33aastane. Ravi algus Siis hakkas kiire, Revole määrati operatsioon 11. detsembriks. Melanoomihaigeid opereeritakse alati esimesel võimalusel, tavaliselt kahe-kolme nädala jooksul. Revo hakkas täpsemalt uurima, mida melanoom õieti kujutab. Esimese asjana leidis ta, et „melanoom on kõige hullem nahahaigus ehk nahavähk.“ Vähifoorumist luges ta inimestest, „kellel oli kasvaja levinud edasi lümfidest verre, sealt edasi kopsu.“ Ta luges juhtumitest, kus inimesed on viie aastaga surnud…