Ent elu ei kulge alati mööda ideaalmaastikke ning kõigil võib vähem või rohkem ette tulla ootamatuid seksuaalvahekordi. Arukas oleks sel puhul kasutada kondoomi, mis on tänapäeval peaaegu alati kindel kaitse nii haiguste kui ka soovimatu raseduse vastu, ent sellelgi teemal ei olda alati ühtviisi mõistlikud.

„Purjuspäi ja ilma kondoomita” on vaiksel häälel öeldud põhjendus, mida suguhaigusi testivad arstid aeg-ajalt paratamatult kuulevad. Kui selline olukord on juba esinenud, pole enam aega moraali ega kommete üle mõtiskleda, ennast süüdistada või õigustada – nüüd on aeg minna ja kontrollida, ega tervis pole kahjustada saanud.

Arstipraktika näitab, et mehed ja naised valivad kaitsmata juhuvahekorra järel tihti erineva tee. Naised eelistavad käia kontrollis günekoloogi juures, mehed aga mõnes anonüümses kabinetis.

Levinud väärarusaamad

Sugulisel teel levivate haiguste kohta ringleb mitmeid müüte, mil paraku tegelikkusega üsna vähe pistmist.

Üks neist on see, et nakatumine peaks enesest kuidagi märku andma, olgu siis tilkumise, sügelemise või muul viisil halva enesetundega. Vale puha – mitte kõik suguhaigused ei anna endast kõigil nakatunutel teada. Seega, kuni puudub arstlik kinnitus, et organism on terve, on olukord ohtlik nii korraks kaitsmata vahekorras olnule kui ka tema võimalikele teistele partneritele.

Teiseks – tekkinud suguhaigus ei lähe ise üle. Isegi kui esmased vaevused leevenevad, ei ole haigus ise kuhugi kadunud. Üks drastilisemaid ülestunnistusi pärineb noormehelt, kes andis testimisel käies teada, et „oli süüfilisehaavand, aga see sai ise terveks, ja ma siis rohkem ei muretsenud”. Haavand paraneb, süüfilis aga jääb organismi ja teeb seal oma laastamistööd.

Mõned sugulisel teel levivad haigused võivad kahjustada inimese suguorganeid. Teised, nagu HIV-nakkus, B-hepatiit ja süüfilis, võivad põhjustada muutusi terves organismis.

Üks levinud väärarusaam on ka see, et suguhaigused tekivad ükshaaval. Suure ja ebameeldiva jahmatusena võib aga selguda, et ühe kaitsmata vahekorraga on kaasa saadud terve „kokteil” haigusi.

Ravitavad ja ravimatud

Paljud inimesed teavad ainult kolme tuntumat sugulisel teel levivat haigust: aidsi, süüfilist ja gonorröad (tripperit). Neid on aga rohkem.

Suguhaigusi võivad põhjustada bakterid, parasiidid ja viirused. Bakteriaalsed ja parasitaarsed haigused on ravitavad. Viiruslikud ei ole. Põhjustajate ja ravimise järgi saabki sugulisel teel levivaid haigusi jaotada kahte rühma: ravitavad ja ravimatud.

Ravitavad haigused on parasitaarsed haigused, nagu trihhomonoos, sügelised ja kubemetäid, ning bakteriaalsed haigused, nagu klamüdioos, gonorröa ehk tripper ja süüfilis.

Ravimatud haigused on viiruslikul teel levivad, näiteks herpes ehk lihtohatis, kondüloomid ehk suguelundite näsad, B-hepatiit, C-hepatiit ning HIV-nakkus. B-hepatiidi vastu saab ennast ka vaktsineerida, viimastel aastatel tehakse seda alates 12. eluaastast.

Suguhaiguste ravisse tuleb suhtuda täie tõsidusega, sest nende mõjud ulatuvad seksuaalsest ebamugavusest märksa kaugemale. Enamik sugulisel teel levivaid haigusi võivad teha viljatuks, ohustada organismi reproduktiivorganeid, põhjustada vähki, südame- ja ajukahjustusi ning ka võimalikku surma.

Veidi levinumatest suguhaigustest

Maailmas ja ka Eestis on kõige levinum suguhaigus klamüdioos. Klamüdioos võib kulgeda ägedalt, alaägedalt ja varjatult.

Ägeda juhtumi korral paljunevad haigust tekitavad bakterid kiiresti. Esimesed haigustunnused ilmnevad 3–20 päeva jooksul pärast nakatumist – nendeks on eritus kusitist ja valulikkus urineerimisel. Alaägedal juhtumil bakterid paljunevad, kuid ei põhjusta erilisi nähtusi. Pooltel nakatunutest on haigustunnused vaevumärgatavad ja nad ei pöördu arsti poole. Klamüdioosi võib edasi anda ka siis, kui nähtusi pole.

Varjatud klamüdioosi korral paljunevad bakterid aeglaselt ega põhjusta mingeid haigustunnuseid. Sageli ei ole võimalik baktereid leida ka laboratoorsete analüüsidega. Haigus võib sellises „uinuvas” olekus kulgeda aastaid. Erinevatel põhjustel võib see siiski teatud momendil ägeneda ja kaebusi põhjustada.

Klamüdioosi korral on ohtlikud ka tema tüsistused. Naistel võib väljaravimata klamüdioos põhjustada emakamanuste põletikku, mis halvimal juhul võib tingida munajuhade muutumise. See võib omakorda olla lastetuse või emakavälise raseduse põhjuseks. Rase klamüdioosihaige naine võib sünnituse käigus nakatada oma vastsündinut. Meestel on sagedasemateks tüsistusteks munandimanuste ja eesnäärmepõletik.

Levikult teisel kohal on Eestis trihhomonoos. Enamikul trihhomonoosihaigetel naistel esineb lehkav vahutav tupevoolus, mis võib mõnikord olla veresegune. Esineda võib ka suguelundite turset ja valulikkust. Umbes 1/3 nakatunutest haigustunnused puuduvad.

Nakatunud meestel haigustunnused tavaliselt puuduvad, aga nad võivad nakatada teisi. Vahel võib trihhomonoos põhjustada meestel eritust ja valu kusitist või valulikkust urineerimisel.

Gonorröa ehk tripper on Eestis sugulisel teel levivatest haigustest sageduselt kolmandal kohal. Haigustunnused võivad tavaliselt ilmuda 3.–5. päeval pärast nakatumist. Vahel võivad tunnused tekkida ka hiljem (kuni 20 päeva jooksul).

Tripperi ravile lisandub kohustuslik klamüdioosiravi, sest need haigused esinevad sageli koos.

Ülilihtsad reeglid

Ära ole seksuaalselt liiga aktiivne.

Partneri puhul, kellega sa ei ole püsisuhtes, kasuta kondoomi.

Pärast kaitsmata vahekorda tee testid.

Suguhaiguse korral teavita inimest või inimesi, kellega jagad (oled hiljuti jaganud) intiimset lähedust.

Järgi ravi või haiguse vaoshoidmise suhtes täpselt arsti juhiseid.