Beebi nahka paita ja kreemita
Naharakud on võimelised sünteesima kehaomaseid antibiootikume, mis aitavad kaitsta mikroobide eest. Naha välimine kiht, rakkudest ja rasvadest koosnev marrasknahk, on pidevas uuenemises olev süsteem. Marrasknaha all on veresoonterohke pärisnahk ehk dermis.
Lapse nahk erineb täiskasvanu omast, ja mida väiksem laps, seda suuremad on erinevused. Naha kaitsefunktsioon hakkab arenema küll juba üsas, selle põhimehhanismid arenevad välja 34. nädalaks, kuid küpsemine toimub kogu esimese eluaasta jooksul. Vastsündinu kehakaalu ühele kilogrammile vastab viis korda suurem nahapind kui täiskasvanul, mistõttu nahale sattuvad ained imenduvad suuremas koguses, nahakaudne veekadu on intensiivsem ning infektsioonid kulgevad raskemini.
Imiku naha iseärasused
Vastsündinu naha paksus on 40– 60 protsenti täiskasvanu omast. Esimesel elukuul on nahk üldjuhul kuiv ja ketendav. Marrasknaha ja pärisnaha ühendus on imikutel nõrgem, mis teeb naha ka kergemini vigastatavaks. Vastsündinu rasunäärmed on aktiivsed ema hormoonide mõjul, millest annavad märku ninale ja põskedele tekkivad mannatera meenutavad miiliumid. Esimese kolme kuu jooksul rasunäärmete aktiivsus vaibub ja miiliumid kaovad. Ka vastsündinu akne tekib rasunäärmete ületalitusest. Vastsündinul on higinäärmeid ühel nahapinnaühikul rohkemgi kui täiskasvanul, kuid higistamine ei ole füsioloogiliselt võimalik ja teeb nad tundlikuks nii ülekuumenemise kui ka külma suhtes. Imikueas hakkavad higinäärmed tööle alguses otsmiku piirkonnas, seejärel kehatüvel. Imikueas on immuunsüsteemi ebaküpsuse tõttu sagedased allergilised reaktsioonid.
Beebide vannitamine ja nahahooldus
Vannitada võib juba enne nabaköndi äralangemist, nii umbes 5–10 minutit korraga paaril-kolmel korral nädalas. Pesuvahenditena tuleks eelistada lõhnatuid vahendeid, mis on neutraalsed või nõrgalt happelised. Nahka kaitsvaid salve ja kreeme peaks kasutama ainult vajadusel, et mitte nahka kurnata. Beebi pesuvette võib lisada ka sobivat vanniõli. Peale vannitamist pane lapsele rätik ümber. Niiskus tuleb kehalt rätikuga ära patsutada, mitte hõõruda. Kui nahk on kuiv ja ketendav, kasuta seejärel pehmendavaid kreeme ehk emolliente. Iseäranis soovitatakse emolliente atoopilise dermatiidi riskiga imikutele (kui peres juba on allergilisi haigusi), sest sügelemisele ja põletikule eelneb sageli nahakuivus.
Õige pesuaine valik
Ideaalne pesuaine ei mõjuta naha pH-d, ei ärrita nahka ega kipita silmades. Hästi sobivad ka õli või kreemi sisaldavad pesuvahendid ning duši- ja vanniõlid. Loputada tuleb alati puhta veega. Nahka ohtralt seebiga pestes võib epidermis kaotada 70–80 protsenti lipiididest. Terves nahas taastub lipiiditasakaal mõne tunni, atoopilise dermatiidiga inimese nahas aga paari ööpäevaga. Külmal ja päikesevaesel aastaajal on nahk juba iseenesest kuivem, ärritajad toimivad tugevamalt ja nahapõletikud tekivad kergemini. Sellel on palju põhjusi, kuid tähtsaim neist on ultraviolettkiirguse vähesus, mis stimuleerib nahas lipiidide sünteesi. Kui aastaajalised mõjud on ilmsed, tuleb kasutada sobivat kreemi, salvi või ihupiima.
Beebide kreemitamisest
Pehmendavate kreemide ehk emollientide tervendav mõju põhineb veekadu vähendaval toimel. Seejuures toimivad vaseliin ja vahad pindmistes ülemistes kihtides ning nahaomased lipiidid sügavamal. Glütserool (varem nimetati glütseriiniks) parandab kuiva naha korral surnud naharakkude irdumist, tugevdab naha enda lipiidikihti ja barjäärfunktsiooni. Pantenool muutub nahas D-pantoteenhappeks ehk B5-vitamiiniks, mis omakorda aitab kaasa haavade (sh nähtamatute barjääri mikrodefektide) ja põletiku paranemisele ning vähendab tunduvalt veekadu nahast.
Atoopilise dermatiidi ja teiste krooniliste nahaprobleemide korral tuleb kasuks uurida kreemide koostist ja tunda „häid ja halbu” komponente. Nn headest komponentidest vajaksid äramärkimist tseramiidid, rasvhapped ja kolestorool. Nende kombinatsioon on naha barjääri hoidmisel ja taastamisel üks parimaid, kuid nende hind võib olla pisut kõrgem.
Emolliendid sobivad kõigi kuiva ja ketendava nahaga kulgevate haiguste ravis ning atoopilise dermatiidi baasraviks, seda nii pesuõlide kui ka nahale jäetavate kreemidena.
Mähkmedermatiit
Mähkmedermatiit tekib ärritavate ainete ja tegurite koosmõjul. Liigniiskes keskkonnas ärritavad nahka väljaheites sisalduvad seedeensüümid, lisandub mähkme hõõrumine ning mõju avaldavad ka kõhulahtisus, antibiootikumide tarvitamine ja mähkme koostises olevad ained. Mähkmedermatiidi ravis on mähkmete õigeaegse vahetamise kõrval tähtis ravi väga kiire alustamine. Seega peaks kvaliteetne tsinksalv kodus käepärast olema. Tsink on nõrgalt kuivatava, kootava ja antiseptilise toimega ning saadaval pasta, salvi või pihustina.
Pesuainete ja emollientide kõrvaltoimetest
Emollientide kasutamisel võib tekkida nn salviväsimust, kui kreemi tõhusus aja jooksul kaob. Siis tuleb kreemi vahetada. Mõne aja pärast võib aga sama kreemi uuesti proovida, sest üldjuhul salviväsimus möödub. Kreemist põhjustatud kontaktallergiat esineb lastel harva, kuid see ei ole välistatud näiteks lõhnaainetele, värvidele.
Pesuainetes sageli sisalduv naatriumlaurüülsulfaat võib liiga sagedasel või ohtral kasutamisel hakata nahka ärritama.
Sobiva kreemi leidmine sünnib katse ja eksituse meetodil. Parimaks tooteks on see, mis lapsele ja emale meeldima hakkab, sest seda hakatakse ka regulaarselt kasutatama, ja regulaarsus on emollientravi nurgakiviks.
Uued teadmised nahast
Vananemisvastane innovatsioon toimus Vichy laborites, kus testiti ramnoosi (ülipuhas suhkur, mida ekstraheeritakse Brasiiliast pärinevast Uncaria taimest) erilisi omadusi. Naha papilaarkiht asub dermise ülaosas ja kannab hoolt uute rakkide tootmise ning kõigi nahas toimuvate uuenemisprotsesside eest. Uuringute käigus selgus, et selle ülipuhta suhkruga saab dermise mõjutamisel edukalt hajutada vananemismärke. Meil on võimalik seda uuendusliku koostisega ja parabeenivaba kreemi (Vichy Lift Active Derm Source) hankida apteekidest. Silub kortsud ja pinguldab nahka.
