Näiteks tohivad prokurörid praegu anda politseile käsu inimese varjatud jälgimiseks. Simsoni eelnõu kohaselt otsustaks igasuguse jälitamise üle ainult eeluurimiskohtunik.

Ühtlasi loodaks kohtutes jälituslubade arutamiseks asjatundjate komisjonid. Need vaataksid prokuröride poolt esitatud jälitustaotlused läbi ja esitaksid oma arvamuse. Alles pärast seda teeks kohtunik otsuse, kas jälitamist lubada või mitte.

Kehtiv seadus lubab politseil alustada jälitamist erandjuhul ka ilma kohtu loata. Sel juhul tuleb vastav nõusolek saada tagantjärele 24 tunni jooksul.

Simsoni eelnõu piiraks politsei selliseid võimalusi oluliselt. Ilma kohtuniku loata tohiks jälitada vaid kuut sorti kurjategijaid:

  • terroriste
  • narkoärikaid
  • inimkaubitsejaid
  • mafioososid
  • spioone ja teisi riigi julgeoleku ohustajaid
  • mõrtsukaid ja teisi inimelu ohustajaid

Seevastu korruptantide ilma kohtu loata jälitamisest peaks kaitsepolitsei edaspidi suu puhtaks pühkima.

Keskerakond tõotab seista ka vahialuste õiguste eest. Praegu on kombeks võtta kahtlustatav kuni kuueks kuuks vahi alla.

Simsoni eelnõu kohaselt saaks inimese vahistada esmalt kuni 10 päevaks. Prokuröri põhjendatud taotlusel võiks kohus tema trellide taga hoidmist ühe kuu kaupa pikendada.

Eelnõu algataja arvates sunniks lühem aeg politseinikke tööd kiiremini tegema.

“Pikk tähtaeg ei tähenda efektiivset tegevust, vaid pigem lubab mõnda aega asjaga mitte tegeleda,” põhjendab Simson eelnõu seletuskirjas. Nuhkimislubade üle karmima kontrolli kehtestamine tagaks Keskerakonna hinnangul inimõiguseid senisest paremini.

Kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg on eelnõu maatasa teinud. Jälituslubade komisjoni loomist peab ta ajaraiskamiseks.

Aeg juhib tähelepanu, et pole teada, kes komisjoni kuuluks, mitut asjatundjat vaja oleks ja kui palju nad palka saaksid.

Pealegi ütleb põhiseadus, et kohtunik on oma otsustes vaba. Seega poleks komisjonil mingit otsustusõigust.

Siseministeeriumile antud ekspertarvamuses muretseb Aeg, et eelnõu kärbiks oluliselt jälitustegevust ja vähendaks politseinike motivatsiooni kurjategijate paljastamisel.

Kapo peadirektor jõuab koguni järeledusele, et “eelnõu soodustab kuritegevust ning seeläbi suurendab kurjategija karistusest pääsemise võimalikkust”.

Kuigi Andrus Ansipi valitsus keeldub eelnõu toetamast, kavatseb Keskerakond selle riigikogus esimesele lugemisele saata. Eelnõu eest vastutab riigikogu liige Deniss Boroditš.

Ehk teab ta mõnda juhtumit, kus prokuratuur ja politsei on jälitustegevust kuritarvitanud?

“Mina ei tea,” ütleb Boroditš, kuid räägib, et kohtunikud on tööga ülekoormatud. Seetõttu võivad nad teha otsuseid “liiga kergekäeliselt”.

Tänavu on Keskerakond kustutanud oma nimekirjast juba kolm kurjategijaks osutunud inimest. 26. jaanuaril juhtus see mupo juhi Kaimo Järvikuga. 15. märtsil loobus partei Põhja-Tallinna ametnikust Allar Oviirist ja 29. juunil linnaplaneerimise ameti juhist Toomas Õispuust.

Vähemalt seitse parteilast on jätkuvalt kohtu all või kuritegudes kahtlustatavad. Suure osa süütõenditest on kapo hankinud telefonide pealtkuulamise ja muu jälitustegevuse käigus.

Milline seos on eelnõul Keskerakonna liikmete vahelejäämistega?

“See eelnõu ei ole seotud erakonna liikmete tegevusega,” vastab Boroditš. “Ega keegi ole ega saagi olla jälitustegevuse vastu. Me tahame lihtsalt välistada võimalikke kuritarvitusi.”

10 keskerakondlast kapo luubi all
Süüdimõistetud
 
Kaimo Järvik (43)Allar Oviir (48)Toomas Õispuu (51) 
Kohtualused
 
Mart Viisitamm (31)Ivo Parbus (52)Elmar Sepp (52) 
Kahtlustatavad
Karin Tammemägi (36)Tarmo Tammiste (49)Vello Lõugas (53)Mati Songisepp (70)
Fotod Vallo Kruuser, Tiit Blaat, Andres Putting / Delfi, Ilmar Saabas / Delfi, Pille-Riin Pregel / Epl, Taavi Arus / Delfi, Rauno Volmar / Epl, Peeter Langovits / Postimees / Scanpix