Alates 2009 on Andres Sutt töötanud Washingtonis, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Põhja-Balti valijaskonna vanemnõunikuna, ja käesoleva nädala algul oli ta korraks tagasi Eestis, ühena kahest kandidaadist Eesti Panga presidendi toolile.

See poleks olnud Sutile uus amet, sest Eesti Pangas on ta asepresidendina töötanud. Ka IMF pole talle uus töökoht, seal — Põhja-Balti osakonna nõunikuna — oli ta ametis sajandivahetuse paiku. Suur osa ta karjäärist on kulgenud vaheldumisi Tallinnas ja Washingtonis.

Esmaspäeval — mil toimus allolev intervjuu –, ei olnud veel teada, et keskpanga juhi kohale valitakse Ardo Hansson.

Kas lendasite üle ookeani Air France’i esimeses klassis?

Ei, kindlasti ei lennanud ma Air France’i esimeses klassis. Meie (IMF) reisipoliitika on… üks klass kõrgem kui economy.

Olete Eestis praegu IMFi lähetusel?

Ma olen siin koos artikkel nelja missiooniga — igal aastal käib IMF hindamas kõiki oma liikmesriike. Sel aastal juhtus lihtsalt nii, et kaks sündmust sattus ühele ajale.

Ma ei küsinud Air France’i esimese klassi kohta juhuslikult. Kui hästi te tunnete IMFi eksjuhti Dominique Strauss-Kahni?

Olen temaga paaril korral kohtunud. Tegemist on väga kogenud inimesega, kes suudab tuua erinevaid osapooli ühe laua taha; erialaselt väga tugeva inimesega…

Kuidas reageerisite, kui tuli teade, et Strauss-Kahn on vägistamiskahtlusega vahistatud?

(Pisut heitunud naeratus) Kuidas te ise reageeriksite, kui teie ettevõtte juhiga selline asi juhtuks?

IMF ei ole eriti armastatud organisatsioon; teda on võrreldud koguni keskaegse arstiga, kes määrab aadrilaskmist iga kord, kui ei saa aru, mis patsiendil täpselt viga on…

IMF ongi arsti rollis, ja kui patsient vajab ravi, siis arsti peale oma viha välja valada võib, aga tervist see paremaks ei tee.

See kuvand, millest te rääkisite, on pärit 90ndatest, kui oli Aasia kriis ja mindi väga jõuliselt peale ning, nagu ka IMF ise on tunnistanud, püüti liiga vähe saada paati sealsete riikide valitsusi.

Tänaseks on IMF muutunud ja sageli IMFi programmid töötavad, enamasti nad töötavad. Vähe oli neid, kes uskusid, et isegi IMFi abiga võiks Läti kriisist välja tulla, aga täna tuuakse Lätit aina enam näitena, kuidas siis, kui riigis on võimalik rajada laiapõhjaline toetus, on ka väga rasked ülesanded lahendatavad.

Kui rääkida Eestist, siis kui tõenäoliselt oleme Euroopa Finantsstabiilsusfondis osaledes kaks miljardit eurot kaotanud?

Seda on siiani esitatud väga mustvalgelt — ühelt poolt, et see garantii ei lähe kunagi täitmisele, ja teiselt poolt, et raha on korstnasse kirjutatud. Tõde on kusagil vahepeal.

Tõenäosus, et finantskohustus läheb täies mahus realiseerimisele, on hetkel väga väike. Iirimaa on juba väga selgelt metsast väljas ja Portugalil läheb päris hästi.

Milline on Kreeka seis?

(Lohutavalt) Tõenäoliselt Kreeka põhja veel saavutanud pole, aga ega see väga kaugel ka ei ole. Ühel hetkel saabub see punkt, kust asjad saavad minna ainult paremaks.

Miks, vabandage, ei võiks lasta Kreekal lihtsalt… põhja minna?

Kui 2008 lasti põhja Lehman Brothers, siis ei osatud ka ette näha, mis tagajärg on sellel finantsturgudele. Me peame nägema tervikut, seda, et tegu on rohkem usalduseküsimusega — kui laseme Kreekal kukkuda, siis tekitaks see kindlasti küsimuse, et mis saab Itaaliaga, Hispaaniaga…

Turud reageerivad üle, kui asjad lähevad hästi, ja nad reageerivad üle, kui asjad lähevad halvasti. Tuleb teha kõik, et Kreeka saaks oma olukorra parandatud; siin ei saa suhtuda nii, et proovime, mis juhtub. Oli väga vähe neid, kes uskusid, et 2007. aasta detsembris jääb maailmamajandus seisma ja kaubavood sisuliselt enam ei liigu. Pole mõtet seda olukorda uuesti tekitada.

Ingliskeelses meedias räägitakse järgmisest kriisist juba kui kindlast reaalsusest. Millist majanduslangust teie tulemas näete?

(Tõsine paus) Kui seekord asjad lähevad halvasti; kui kõik areneb kontrollimatult, on kriisi mõju palju suurem, sest tookord oli võimalik protsessi suhteliselt palju sekkuda, aga praegu on paljudel riikidel selleks võimalused otsas. Samas ma tahaks väga selgelt meenutada, et ka 2008. ja 2009. aastal oli välja kuulutatud tõde, et Baltimaad devalveerivad oma valuutad ja see tõmbab pankade kaudu kaasa ka Rootsi riigi. Midagi sellist ei juhtunud.

Kas me oleme tagasi 1930ndates? Selles mõttes, et on oodata fašismi taas esilekerkimist, uut maailmasõda?

Sellele ei ole jah- või ei-vastust, aga ma näen väga palju sarnasusi, sissepoolevaatamist ja endassetõmbumist. Äärmuslikud vaated ja rahvusradikalism on esile tõusnud, tööpuudus on väga suur, sealhulgas noorte hulgas. Sinna punkti (möödunud sajandi 20ndatesse-30ndatesse — aut) on võimalik jõuda, kui unustada teatud vead, mis said toona tehtud.

Kui suur on teie palk IFMis?

See ei ole töölepingu järgi avalik, aga see on näiteks suurem kui Eesti Panga presidendil.

Miks te sealt siis ära tahate?

Paneme siis sedapidi, et miks ma kandideerin Eesti Panga presidendiks. Sest kõiki asju ei saa rahas mõõta. Ma tahan midagi teha Eesti heaks, sest see läheb mulle korda.

Ja kui te ei võida?

Minu tööleping IMFis kehtib järgmise aasta augustini.

Milleks on Eesti Panka vaja? Või õigemini — mida Eesti kaotaks, kui meil poleks oma keskpanka?

(Üllatunult) Mis siis juhtuks? Kindlasti oleks siis vähem üks aktiivne vestlusparner, üks sõltumatu kaasarääkija Eesti majanduspoliitika olulistes küsimustes. Mis puudutab sularahahaldust ja pankadevahelisi arveldusi, siis keegi peab neid toiminguid teostama. Eestilt oodatakse sisendit euroala prognoosi ja nii edasi… Ja laiemalt, keskpangata ei võetaks Eestit tõsise riigina — keskpank on üks iseseisva riigi tunnuseid.

Eesti Panga esimene ülesanne on seaduse kohaselt hindade stabiilsuse garanteerimine. Mida on selleks ette võetud? Toiduained kallinevad meil kiiremini kui kuskil mujal eurotsoonis.

Lihtsaid lahendusi, et keerame kraani või tõmbame kangi, ei ole olemas. Kindlaim viis kindlustada väike inflatsioon Eestis on tagada hinnastabiilsus euroalal. Kui keegi arvab, et Eesti Panga president peaks minema Frankfurti [Euroopa Keskpanka] ja ütlema, et meil on nüüd inflatsioon viis protsenti ja intresse tuleb tõsta, samal ajal kui euroalal keskmiselt on inflatsioon kahe protsendi lähedal, siis see oleks 1/23 häältest (Euroopa Keskpanga nõukogus on 23 liiget — aut.) ja… nii see ka jääks. Sellist presidenti ei võetaks tõsiselt.

Seadusesse on lihtsalt kirjutatud ilusad laused, mille täitmine on tegelikult võimatu?

Ma ei ütleks ka nii, aga 5 protsenti ei ole hinnastabiilsus, ma olen sellega sada protsenti päri.

Kui oluliseks peate te Eesti pensionisüsteemi muutmist?

On oluline, et pensionisüsteem oleks pikaajaliselt rahastatud, sest inimesed elavad nüüd kauem, ja niipalju kui ma tean, meie süsteem sellele nõudele ka vastab.

Kuidas te suhtuks pensionisüsteemi, mis lubaks maksuvabalt endale ise väärtpabereid valida, ainsa tingimusega, et neid teatud aja jooksul ei müüda?

(Kõhklev paus) Ma ei ole kindel, kas see de facto toimiks; kas kõik inimesed oskaks ja tahaks seda teha…Minu arvates on olemasolevad pensioniinvesteeringute valikuvõimalused piisavalt laiad, nii et peaaegu igaüks saab valida sobiva strateegia.

Poes ei oskaks ka keegi käia, kui algul ei harjutataks…

Olen nõus, aga need ei ole võrreldavad asjad. Kui ikka pensioniinvesteering läheb valesse varaklassi valel ajal, siis… (Otsustavalt) Me lihtsalt ei oska ise kõiki asju. Mingites küsimustes me kuulame ala eksperte.

Miks need eksperdid rahanduses, kes meie kõigi rahaga opereerivad, saavad kümneid kordi suuremat tasu kui arstid või õpetajad, kes on samuti ju oma ala eksperdid? Millal lõppeb see globaalne finantssüsteemis valitsev ahne boonustemaksmine?

Arvan, et see on juba muutunud…

See ei ole muutunud.

Ütleme siis nii, et see muutub. Kogu regulatsioon liigub pankade suurema vastutuse poole. Võib maksta boonuseid näiteks ainult sama ettevõtte aktsiates ja neid ei saa teatud aeg müüa. On oluline, et hakataks tundma rohkem isiklikku vastutust.

Viimane küsimus. Kust on pärit teie lips?

Lips on Inglise päritolu, aga ostetud ühest Ameerika internetipoest.