Juhul, kui see jutt tundub segane, siis räägin sellest, et Jüri Pino kokaraamatud ei ole mitte võta-supilusikatäis-jahu-ja-sega-see-koorega stiilis käsiraamatud, vaid tõelised kirjandusteosed. Neis on kirjutamismõnu ja -rõõmu, stiilimänge ning nad on selge narratiiviga. Ja mitte ainult seda: lisaks on nad ka elujuhised. Kust mujalt kui Pino uuest teosest saab teada, et abielulepingut ei maksa noore armununa küll teha, sest “sisuliselt hakataks lahutama enne, kui üldse on läbi rukkilillede pääsupesasse ja sadamasse jõutud” (lk 105), või seda, et uus lõikelaud on vaja sisse õlitada (lk 148–149). Täielik life coaching ehk maakeeli elutreenerlus!

Aga muidugi on “Teise päeva toidud” ikkagi täisvereline kokaraamat. Täisvereline nii selles mõttes, et sees on tehtavad — kuigi, mis siin salata, suuresti ebatervislikud (ja seda ei salga ka Pino, rõhutades küll rasva ülimuslikkust õli ees, ent kinnitades mitmelgi puhul, et selle asjaga on nagu on) — retseptid, kui ka ülalmainitud mõttes, et raamat on kirjanduslikult nauditav.

Pino võtab endale rahulikult aega ning enne retseptini jõudmist teeb kena belletristliku või ka ajaloolise sissejuhatuse. Näiteks saame retsepti “Kuninglik säästusupp” all teada, kuidas Preisimaa kuningas Friedrich Suur oma laisast rahvast laiskust välja rookis (kerjused asustati parandusmajadesse, kus korda pidasid kaigastega eruveltveeblid: “Tööharjumus tekkinud väga kiiresti”, lk 116) ning neid kontidest tehtud rammusa, kuigi mõneti üheülbalise kartulisupiga nuumas. Lõpetuseks saab kannatlik lugeja muidugi ka kartulisupi retsepti teada… Või samuti rikastab autor lugeja vaimu arutlusega, kust on lihtne, aga elegantne roake vaesed rüütlid oma nime saanud — nimelt pakub Pino välja, et see olla aadlihärrade hädaaja roog. Mine tea, võib-olla tõesti. Aga see polegi oluline. Olulised on kaks aspekti — lugejale tehakse liialt keerutamata retsept selgeks ning lisaks visatakse ette mõttekesi, mille üle ise edasi mõelda.

Eraldi väärib mainimist raamatu lõpuosa: peatükk “Riistvara”, kus autor räägib, mida köögis on vaja ja mida mitte (nt köögikombaini).