Kodu ja sfääride energia

„Olemaoleva vastu võidelda on lootusetu. Et midagi muuta, tuleb välja pakkuda uus mudel, mis tõestab, et olemasolev on iganenud.”

Buckminster Fuller

„Energia” on tänapäeval kindlasti sõnade edetabeli esikümnes. Ükskõik, kas räägitakse selle raiskamisest, säästmisest, puudumisest, tekitamisest, transportimisest, tarnimisest, hinnast või tulevikust.

Hiljaaegu oli Tallinna tehnikakõrgkooli hoones taanlaste avarapilgulise firma Velux näitus projektist „Model Home 2020” ja tutvustav seminar. Sellega juhiti tudengite tähelepanu ka võistlusele „International Velux Award”, kuhu just algas osavõtjate registreerimine. Teema on sedakorda „Homne valgus” ja nagu ikka, oodatakse päevavalguse ja värske õhu temaatikale avatud lähenemisi. Täpsemalt vaata: www.velux.ee.

Vajadus ja lahendus

Taani „valgusetooja” Velux sündis vajadusest ja ideest. Pärast viimast maailmasõda tekkinud eluruumide puuduses tuli insener Villum Kann Ramussenil suurepärane idee – lõhkuda pimedatesse katusealustesse aknad, et päevavalgus sisse pääseks. Avad pidi aga ka ilmastikukindlaks muutma ning selles suunas väsimatult töötades arenes aastate jooksul firmas välja täiuslik katuseakende süsteem. Terve Euroopa on selle avasüli vastu võtnud, mis näitab, et inimkond oli selleks sisuliseks uuenduseks valmis.

Velux on oma edu najal laiendanud tegevust üle maailma. Katuse­akende kõrval on sestpeale aastate jooksul asutud uurima päevavalgust, selle mõju inimesele ning selle avaraid kasutusvõimalusi. Päevavalgusest on jõutud selle kaasnähtuse ehk soojuseni, sammhaaval on kasutusele võetud päikeseenergia tervikuna.

Protsessi käigus on energia­tuleviku kujundamisel avastatud arhitektuuri võimalused. On tõustud kitsastest probleemidest lausa holistliku nägemuseni päikese rakendamisest inimese eluolu parandamise ja mugavamaks muutmise teenistusse. Kuna paralleeleesmärk on vähendada CO2 vabanemist atmosfääri, pakutakse nõnda ka andamit Säästujumalale, kes kaasaegsetele hirmu ja armu jagab.

Kuus eksperimenti

Velux Group on loonud kontseptsiooni ja käivitanud liikumise „Model Home 2020”. Selles kohtuvad teooria ja praktika kõige ausamal ja ökonoomsemal viisil – väljatöötatud võtted ja tehnoloogiad valguse ja soojuse kasutuselevõtuks kutsutakse ellu, st ehitatakse valmis, et nende toimimist praktikas kontrollida.

Võeti plaani püstitada kuus maja erinevatesse Euroopa kliimavöönditesse, alates Taanist ja lõpetades Austriaga. Nii kontrollitakse hoone energiasüsteemi toimimist veidi iselaadi võtetekompleksi abil natuke teistsugustes oludes. Viimane neist avati Prantsusmaal alles oktoobri keskel.

Taanis asub kaks maja: eramu Home for Life ja mitut funktsiooni täitev Green Lighthouse Kopenhaageni ülikooli juures. Eramu nimega Sunlighthouse püstitati Viini lähistele asulasse nimega Press­baum (kahest viimasest on juttu olnud ka meie ajakirjas). Hamburgis renoveeriti vana elumaja aktiiv­majaks: Licht­Active Haus, paarismaja Inglismaal, sai nimeks CarbonLight Homes ning Prantsusmaale kerkis „õhu- ja valguse maja”– Maison Air et Lumière.

Arhitektuur ja tehnoloogia

Mudelmajade arhitektuur on moodne ja ideega sobivalt minimalistlik. Ülla eesmärgi teenistusse – tasuta energia keskkonnast kätte saada – on rakendatud mitmed kavalad süsteemid, et kinni püüda ja tööle panna nii päikesevalgus kui ka -soojus. Hoonete kujundused arvestavad kõik siiski mõnd üldprintsiipi. Esmalt on katuseviilule välja arvutatud selline kaldenurk, mis on optimaalne päikeseenergia kogumiseks, ning see on pööratud päikese suunas. Õige kaldega pinnal on akende vahele reastatud fotogalvaaniliste elementidega plaadid, mis varustavad hoonet elektrienergiaga, ning soojusenergia kogumise paneelid tarbe- ja põrandaküttevee soojendamiseks. Soojus kogutakse salvestitesse ning vajadusel seda kasutatakse. Kus tarvis, lisatakse maja soojusbilanssi soojuspump. Austria majal on maasoojuspump, Taani ja Prantsuse elumajadel õhk-vesipump.

Ka sademeveekasutus on ratsionaliseeritud – vihmaveel ei lasta omapäi laiali valguda. Seda kogutakse pesumasina ja aiakastmissüsteemide tööks ning tualettruumide tarbeks.

Reguleeritud õhuvahetuse abil hoitakse hoones kokku nii küttelt kui ka jahutuselt, sest kasutatakse ära päikesekiirgust ja loomulikku ventilatsiooni.

Aktiivmaja

Hooneid ei nimeta Velux passiiv­majadeks, vaid aktiivmajadeks. Esialgu ajab see mõte lausa naerma, ent kui näha graafikut, kus on kokku arvestatud kõik toodetud energia ja võrreldud seda kulutatud energiaga, paneb see mõtlema. Nimelt, toodetud on energiat rohkem kui kulutatud. Ja ongi nii.

Ometi ei ole majades kokku hoitud eluks hädavajaliku pealt, pigem on meie oludega võrreldes seal lausa luksust – mootoriga toimivad aknad ja kardinad-varjed, kõik vajalikud kodumasinad (välja arvatud pesukuivati, mille ökoprintsiip vist välistab kui liigse luksuse).

Eks suur osa sellest imest tuleb piisava soojustuse ja õhutiheduse arvelt, rääkimata peamisest – suurepärastest (katuse)akendest. Nende pindala on tunduvalt suurendatud võrreldes hoone põrandapinnaga. Näiteks eksperiment nr 4, Licht­Aktiv Hausi renoveerimisel Saksamaal suurendati aknapinda 18 m2-lt 60 m2-ni.

Akende juurde kuuluvad tingimata keskpäevase ereda valguse ja kuumuse vaoshoidmiseks vajalikud, hajutavad kergemad sise- ja tõhusamad väliskatted. Jahedal perioodil on nendest abi ka soojuse majas hoidmisel. Pluss automatiseeritud loomuliku õhutuse süsteem (loe: aeg-ajalt avab ja sulgeb aknaid auto­maatika) ning ka mikrotuulutusavad raamide sees. Akende kaudu toimivale ventilatsioonile on paljudes majades lisatud ka soojustagastusega sundventilatsioon – see nn hübriidventilatsioon tagab värske õhu isegi kesktalvel. Selline süsteem on eksperimendil nr 5, Inglismaa paaris­majal CarbonLight Homes. Muide, see maja võitis tänavusel messil „British Home” Awardsi peapreemia uuendusliku tehnoloogia eest.

Päevavalgus kõikjale

Päikesevalgust kasutab maja energiaks muutmise kõrval siiski ka lihtsalt valgusena (kuigi see näib eelneva kõrval ehk liiga lihtne). Akende asend on projekteeritud nii, et hoone siseruumid oleks valgustatud võimalikult ühtlaselt. Selleks on otsest valgust kombineeritud kaudse, taotluslikult heleda viimistlusega sise­pindadelt tagasi peegelduva valgusega.

Valge aeg kasutatakse niisiis maksimaalselt ära. Kunstliku valgustuse tarvidus rahuldatakse peamiselt LED-valgustitega, mis nõuavad valguse tekitamiseks kõige vähem energiat.

Kõik see peaks andma meile mõtteid, milliste vahenditega hoida kokku jooksvaid kütte- ja valgustuskulusid ning kas mäng tasub küünlaid.

Selleks et Veluxi eksperimente arhitektidele tutvustada, korraldati oktoobris Tallinna tehnika­kõrgkoolis mudelmajade makettidest näitus. Selle avamist saatis seminar, kus võttis sõna ka Taani suursaadik Eestis Uffe A. Balslev. Ta kiitis Veluxit kõige selle eduloo ja futuristlike projektidega kui taanlaste ellusuhtumise head näidet – pürgimist sujuvama kooseksisteerimise poole emakese maaga. Selle suuna tähtsuse ja asjakohasuse rõhutamiseks teatas ta, et Taani valitsus on otsustanud jõuda täieliku fossiilkütuse­vabaduseni aastaks 2050.