1. 1991
  2. 20. augustil taastatakse Eesti Vabariigi iseseisvus
  3. 3. septembril otsustab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu moodustada kaitsejõud
  4. Sügisel kehtestatakse Eestis kohustuslik ajateenistus. 31. oktoobril luuakse kaitsejõudude peastaap, mille ülemaks  määratakse Ants Laaneots
  5. Detsembris algavad peastaabi juures esimesed ohvitseride kursused
  1. 1992
  2. Jaanuaris kutsutakse esimesele kahekuulisele allohvitseride õppekogunemisele 100 reservväelast. Ülemnõukogu sätestab ajateenistuse pikkuseks 18 kuud
  3. 24. veebruaril on Tallinnas esimene Eesti kaitsejõudude paraad pärast Teist maailmasõda
  4. Märtsis külastab Eestit NATO peasekretär Manfred Wörner
  5. Märtsis taasluuakse Kuperjanovi ning Kalevi pataljon
  6. Aprillis asutatakse kaitseministeerium, juunis saab esimeseks sõjajärgseks kaitseministriks Ülo Uluots
  7. Juunis alustatakse Eesti kaadrikaitseväelaste koolitamist Soomes. Soomlased kingivad eestlastele ühtlasi vintpüsse Sky
  8. Oktoobris alustatakse Riigikaitseakadeemia Kaitsekolledžis ohvitseride ettevalmistamisega, detsembris asutatakse Kaitseväe Lahingukool
  1. 1993
  2. Jaanuaris sõlmitakse relvatehing, millega Eesti riik ostab Iisraeli riigifirmalt TAAS suurema portsu relvastust ja varustust (Galil-tüüpi automaate, kergekuulipildujaid, miinipildujaid, tankitõrjerakette MAPATS, granaadiheitjaid, raadiojaamu, õhutõrjekahureid) ligi 800 miljoni krooni eest.
  3. Saksamaalt saabuvad kingitusena esimesed sõidukid IFA, Robur ja Iltis
  4. Mais kinnitab Riigikogu kaitseväe juhatajaks Aleksander Einselni
  5. Juulis luuakse Tartu üksik-jalaväekompanii, Pärnu üksik-jalaväekompanii ning Põhja üksik-jalaväekompanii, oktoobris taasluuakse Sidepataljon
  1. 1994
  2. Veebruaris saavad alguse töötasandi suhted Eesti ja NATO vahel, kui Eesti liitub programmiga “Partnerlus rahu nimel”
  3. Märtsis võtab Riigikogu vastu “Kaitseväeteenistuse seaduse”, millega muu hulgas lühendatakse ajateenistust 12 kuuni
  4. 31. augustil lahkuvad Paldiski kaudu Eestist viimased vene väed
  5. Septembris otsustatakse luua kolme Balti riigi ühine jalaväepataljon BALTBAT ning Riigikogu võtab vastu “Sõjaaja riigikaitse seaduse”
  6. Taani kingib Eestile kaks abilaeva — Ahti ja Laine — ning Saksamaa kaks laeva
  1. 1995
  2. Veebruaris võtab Riigikogu vastu “Rahuaja riigikaitse seaduse” ning Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks “Kaitseväe kasutamise seaduse”
  3. Märtsis osaleb jalaväerühm Estpla-1 Eesti kaitseväe esimesel välisoperatsioonil Horvaatias
  4. Mais sooritab õhuväe ülem Vello Loemaa kingitud kopteriga Mi 2 esmalennu
  5. Juulis taastatakse kaitseväe kaplaniteenistus, septembris luuakse Kaitsejõudude Väljaõppekeskus
  1. 1996
  2. Mais kiidab Riigikogu heaks Eesti kaitsepoliitika põhisuunad, mis on esimene kontseptuaalne riigikaitset suunav dokument. Seal sõnastatakse strateegiline eesmärk ühineda NATOga ning esitatakse riigikaitse ülesehituse kaks omavahel seotud põhimõtet: iseseisva kaitsevõime arendamine ja rahvusvaheline kaitsealane koostöö
  3. Novembris suundub kompanii ESTCOY-1 välisoperatsioonile Liibanoni, üks rühm on teisel välisoperatsioonil Bosnias ja Hertsegoviinas
  4. USA kingib Eestile maastikuautosid Chevrolet ning Eesti alustab NATOga läbirääkimisi liitumise ettevalmistamiseks
  1. 1997
  2. Märtsis sõidavad Eesti kaitseväelased ÜRO vaatlusmissioonile (UNTSO) Lähis-Itta
  3. Juulis toimub Pakri poolsaarel ja Ämari lennuväljal esimene suurem rahvusvaheline õppus Baltic Challenge
  4. Septembris leiab aset Kurkse tragöödia, kus väina ületamisel hukkub 14 kaitseväelast
  5. USA kingib Eestile püstoleid Colt ja automaate M16, Saksamaalt saame miinitraalerid Kalev ja Olev (Frauenlob-klass) ning Šveitsilt saabuvad kingitusena esimesed Unimogi ja Saureri sõidukid ning pioneertehnikat
  6. Eesti kaitseväelased osalevad esmakordselt rahvusvahelisel sideõppusel Combined Endeavor Saksamaal
  1. 1998
  2. Märtsis moodustatakse kaitseringkonnad ja nende staabid ning asutatakse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
  3. Augustis luuakse koostöös Läti ja Leeduga rahvusvaheline eskaader BALTRON
  4. Eestlased osalevad esimest korda Põhjamaade ühisõppusel Nordic Peace
  5. Soome kingib Eestile 105 mm haubitsaid
  1. 1999
  2. Veebruaris asutatakse Balti Kaitsekolledž
  3. Märtsis seab valitsus peamiseks eesmärgiks NATOsse saamise ning kaitsekulutuste suurendamise tasemeni kaks protsenti SKTst
  4. Septembris kiidab valitsus heaks Eesti NATO liikmelisuse saavutamise aastaprogrammi, millega mõtestatakse esimest korda riigikaitset palju laiemalt kui pelgalt sõjalisest aspektist
  5. Novembris suundub esimene üksus ESTPATROL-1 NATO operatsioonile Kosovosse
  6. Šveitsilt saame abina veoautosid Saurer, USA-lt poolautomaatseid vintpüsse M14, Rootsilt automaadid AK4, kuulipildujad KSP-58, tankitõrjegranaadiheitjad Carl Gustav ning tagasilöögita tankitõrjekahurid. Soomelt veel lisaks kaks patrull-laeva — Ristna ja Suurop
  1. 2000
  2. Märtsis võtab Riigikogu vastu “Kaitseväeteenistuse seaduse”. Saksamaal Wilhelmshavenis heisatakse Eesti lipp mereväele kingitud miinijahtijal Wambola. Samal aastal saame Saksamaalt ka miinijahtija Sulev (Lindau-klass)
  3. Juulis sätestatakse ajateenistuse pikkuseks 8 ja 11 kuud
  4. Oktoobris toimub Lätis esimene Balti pataljoni (BALTBAT) suurõppus Baltic Eagle
  5. Novembris saabub Eestisse Taani kingitud mereväe lipulaev Admiral Pitka
  6. Saksamaa kinkis Eestile suure hulga kuulipildujaid MG-3
  1. 2001
  2. Märtsis luuakse Scoutspataljon
  3. Oktoobris alustatakse Klooga laskevälja arendust, Rootsi kingib kaitseväele terve brigaadi täisvarustuse ja relvastuse. Samas luuakse kaitseväe keskpolügoon
  4. Detsembris lõpetavad õpingud esimesed Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli kadetid
  1. 2002
  2. Veebruaris avatakse kaitsejõudude peastaabi uus hoone Juhkentali tänaval
  3. Augustis esitleb õhuvägi USA-lt kingituseks saadud koptereid Robinson R44
  4. Novembris saab Eesti NATO-lt ametliku liitumiskutse
  1. 2003
  2. Veebruaris heisatakse Saksamaal Rendsburgis Eesti lipp miinitraaleril Vaindlo. Riigikogu võtab vastu “Rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse”
  3. Märtsis lendab Eesti esimene demineerijate (EOD) meeskond operatsioonile Afganistani
  4. Mais korraldatakse esimest korda pataljoni õppus Kevadtorm
  5. Juunis lendab esimene üksus (ESTPLA-7) operatsioonile Iraaki
  6. Septembris lõpeb piduliku rivistusega Balti pataljoni (BALTBAT) tegevus
  7. Kaitseväele hangitakse Saksamaalt tankitõrje raketisüsteem MILAN ning 155 mm haubitsad
  1. 2004
  2. Veebruaris langeb esimese Eesti kaitseväelasena välisoperatsioonil Iraagis nooremseersant Andres Nuiamäe
  3. 29. märtsil saab Eesti NATO liikmeks. Belgia hävitajad teevad Eesti kohal tutvumislennu
  1. 2005
  2. Aprillis jõuavad Eestisse esimesed Soomest hangitud soomukid Sisu XA-180
  3. Mais sõidab Admiral Pitka esimese Eesti üksusena teenistusele NATO reageerimisjõudude koosseisus
  4. Juunis osaleb Eesti rahvusvahelisel õppusel Amber Hope Leedus, novembris korraldab Scoutspataljon Lätis õppuse Teraskilp
  1. 2006
  2. Veebruaris osaleb jalaväeüksus ESTCOY-2 missioonieelsel õppusel Herrick Eagle koos brittidega. Mais suundub ESTCOY-2 operatsioonile Lõuna-Afganistani Helmandi provintsi
  3. Aprillis asub teenistusse Taanilt saadud tuukri- ja toetuslaev Tasuja
  4. Kaitseministeerium hangib Suurbritannialt kolm uut Sandown-klassi miinijahtijat. Samuti tehakse 12,7 mm kuulipildujate hange
  5. Oktoobris kohtub Tallinnas Afganistanis teeninud Eesti kaitseväelastega kuninganna Elizabeth II
  1. 2007
  2. Kaitseministeerium sõlmib Eesti seni suurima kaitsehanke, millega ostetakse 56 miljoni euro eest lühimaa-õhutõrjesüsteem Mistral
  3. Juulis sildub miinisadamas esimene Sandown-klassi miinijahtija Admiral Cowan
  4. Kaitsevägi hangib püstoleid H&K USP
  1. 2008
  2. Jaanuaris asub valmisolekusse esimene kaitseväe üksus Põhjala lahingugrupis
  3. Mais kirjutatakse Brüsselis alla NATO kooperatiivse küberkaitsekeskuse loomisele Tallinna
  4. Juunis võtab Riigikogu vastu “Kaitseväe korralduse seaduse”
  5. Oktoobris toimub reservõppekogunemise Siil 2008 põhiosa ning esimene Balti õhuturbeharjutus
  6. Algab Ämari lennubaasi renoveerimine
  7. Detsembris jõuab koju viimane Iraagis teeninud jalaväerühm, ESTPLA-17
  8. Kaitsevägi saab Hollandist transpordivahendeid ning moodsad snaiperrelvad
  1. 2009
  2. Jaanuaris kiidab valitsus heaks sõjalise kaitse arengukava 2009–2018, mis paneb paika prioriteedid ja investeeringud järgmiseks kümnendiks
  3. Augustis on Eesti esimest korda juhtriigiks rahvusvahelisel õppusel Open Spirit
  1. 2010
  2. Veebruaris jõuab Kosovost koju viimane Eesti rühm ESTRIF-6
  3. USA kingib Eestile 81 mm miinipildujad
  4. Novembris asub operatsioonipiirkonda Adeni lahes teele Eesti esimene laevakaitsemeeskond. Kaitsevägi esitleb Hollandist ostetud soomukeid Sisu XA-188
  5. Detsembris kinnitab valitsus riigikaitse strateegia