Suvel näeb ilmavalgust Heleri Saariku debüütfilm tööpealkirjaga “Kõik muusikud on kaabakad” — tegu on noore põlvkonna unistustedraamaga, mille peaosi kehastavad Riina Maidre ja Nero Urke.

30. augustil tuleb välja Soome-Eesti koostöös valminud “Puhastus” — psühholoogiline põnevusfilm, mis põhineb Sofi Oksaneni bestselleril. Filmi režissöör on Antti Jokinen, eesti näitlejatest mängivad “Puhastuses” Kristjan Sarv, Maria Avdjuško, Taavi Eelmaa jt.

21. septembril jõuab vaatajateni Toomas Hussari kirjutatud ja lavastatud põnevuskomöödia “Seenelkäik”, mis räägib loo kõrgest riigiametnikust, kes satub metsikusse loodusesse, kust vaadatuna näib tsivilisatsioon vaid helge mälestusena, filmis osalevad Raivo E. Tamm, Juhan Ulfsak, Elina Reinold jt.

Sügisel on ekraanidele oodata ka Ain Mäeotsa lavastatud “Deemoneid”, tragikoomilist lugu kolmest hasartmängusõltlasest, kus mängivad peaosi Tambet Tuisk, Ain Lutsepp ja Ene Järvis.

26. oktoobril jõuab kinodesse Ilmar Raagi “Eestlanna Pariisis”, kus keskseid rolle kehastavad Laine Mägi ja legendaarne prantsuse näitlejanna Jeanne Moreau. Eesti-Prantsuse-Belgia koostöös valminud film räägib eesti naisest, kes läheb Pariisi, et hoolitseda seal väliseestlasest vanaproua eest.

9. detsembril esilinastub Hardi Volmeri “Elavad pildid” — lugu ühe naise ligi sajandipikkusest elust Tallinna vanalinnas, kuhu mahub nii traagilist kui koomilist, filmi raamib tänapäeva sulide soov korter vana naise käest välja petta. Filmis mängivad Ita Ever, Aarne Üksküla, Anu Lamp jt.

Detsembris valmib ka “Risttuules”, Martti Helde mängufilm Siberisse küüditatud noore eestlanna mälestustest.

Samuti loodetakse aasta lõpuks valmis saada 60minutiline 3D stereoskoopiline nukufilm “Unustatud lugude ooper: Lisa Limone ja Maroc Orange tormakas armulugu” — see on Mait Laasi muusikaline seiklusfilm, mis koosneb allegoorilistest animeeritud lugudest.
Filminäitused üle Eesti19. märtsil avatakse Tartus Eesti Rahva Muuseumis näitus “Eesti filmi rajaleidjad”, Tartu linnamuuseumis saab 9. märtsist kuni 15. septembrini vaadata väljapanekut “Filmilinn Tartu. Pääsukesest tARTuFFini”.

Märtsist maini näeb Tallinnas Maneeži tänava galeriis fotonäitust “100 aastat eesti filmi”, kus ajateljel on reas kaadrid mängufilmidest aastatest 1914 kuni 2012.

Samuti liigub läbi terve Eesti rändnäitus “Sajandi sada kineasti”, mis on Andres Keili fotojäädvustus sajast olulisemast filmitegijast.

Eesti Filmiarhiivi koostöös Rahvusraamatukoguga toimub septembris näitus pealkirjaga “Kirjandusest kinolinale”, kus eksponeeritakse eesti kirjandusega seotud raamatuid ja filme.

Filminäituste tippsündmusena valmib Eesti Ajaloomuuseumi Filmimuuseumil oktoobri alguseks interaktiivne suurnäitus “Siin me oleme! Eesti film 100”.Külastajatel on võimalus ekspositsioon läbida justkui mängides lauamängu, väljapanek esitleb eesti filmiajalugu kokkupuutes maailma kinoga filmitegemise protsessi võtmemõistete kaudu.Sajandipidu Tartus“30. aprillil on terve Eesti pilgud pööratud erutusvärinaga väikese, aga vaimult suure Tartu linna poole. Sest just Tartus saab toimuma eesti filmi 100 aasta juubelit tähistav suurejooneline filmipidu,” kinnitab Eesti film 100 avalike suhete juht Katrin Maimik.

Peo tseremooniameistrid on Ott Sepp ja Märt Avandi, kes on lubanud võtta eesti filmi ette nii, et kaader ei jää kaadri otsa — plaanis on uues võtmes lahendada stseene “Viimsest reliikviast” “Nukitsameheni” ja ““Hukkunud alpinisti” hotellist” “Nipernaadini”.

30. aprillil läheb ETV eetrisse “Ringvaate” eesti filmi juubeli erisaade, pärast mida on võimalik telepublikul pidu ka otse-eetri vahendusel jälgida. Piduõhtu jaoks kutsutakse muuhulgas kokku ka ansambel ROSTA Aknad, mis esitab koos Peeter Volkonski, Hannaliisa Uusma ja Tõnis Mägiga legendaarseid eesti filmi meloodiaid, ürituse käigus kuulutatakse välja eesti filmi sajandiauhinnad ning tehakse teatavaks rahva poolt kõige rohkem armastatud kodumaine mängufilm.