Samuti väidab Alar Urm, et „Leo Kunmanit kohtueelselt üle ei kuulatud - esimest korda sai ta sõna kohtus", viidates põhimõttele, et kõik pooled tuleb ära kuulata. Just seda põhimõtet järgides on Leo Kunmanile antud kohtueelses menetluses võimalus ütlusi anda kolmel korral. Ülekuulamiste käigus loobus kohtunik Kunman ütluste andmisest.

Nõustuda ei saa ka artiklis välja toodud lausetega, milles viidatakse kohtuniku ebaseaduslikule pealtkuulamisele ja läbiotsimisele. Prokuratuur ja uurimisasutus on seoses kohtuniku ja tema poja kriminaalasja uurimisel lähtunud kõigist ettenähtud seadustest ja kohustustest. Ka kohtud ei ole tuvastanud, et prokuratuur või kaitsepolitsei oleks kriminaalmenetluse kestel tõendite kogumisel seadust rikkunud.

Büroo Lextal vandeadvokaat Alar Urm toob arvamuskirjutises sisse ka Priit Toobali ja Ester Tuiksoo kriminaalasja, milles väidab, et prokuratuur andis kriminaalasja osalise lõpetamise määruse „enne meediale kui kahtlustatutele (Toobal, Tuiksoo)". Siinkohal Alar Urm eksib. Prokuratuuri kui õiguskaitseasutuse jaoks on väga oluline kinni pidada põhimõttest, et isiku huve mõjutavad otsused tehakse enne avalikustamist teatavaks asjassepuutuvatele isikutele. Ka käesoleval juhul jälgis prokuratuur, et info ei jõuaks ajakirjandusse enne, kui kahtlustatavad ja nende kaitsjad, sh advokaat Alar Urm, said büroo Lextal ruumides toimunud kohtumisel dokumentidena kätte prokuratuuri poolt esitatud kahtlustused.

Katrin Lunt

Riigiprokuratuuri avalike suhete juht