Kassareservi kasutamisest ESMi kohustuste täitmiseks. Ligi vastab ja ekspert kommenteerib
Selgitasin vaid riigi rahanduse mehaanikat. Raha riigi kõigi kohustuste tagamiseks nähakse ette riigieelarves ja nende teenindamiseks mõeldud likviidsuse tagavad kassareservi miinimum ja kassalaenu maksimum, mille kinnitab riigikogu. Ka väliskoostöös võetud kohustused on Eesti riigi omad, nii nagu on Eesti omad sellega saadavad Euroopa fondid.
Eksperdi kommentaar:
Küsimusele "miks soovitate" vastust justkui ei ole?
Olete öelnud, et Saksa konstitutsioonikohus peaks langetama ESMi suhtes kiiresti otsuse. Miks peate õiglaseks sekkuda teise riigi põhiseaduskohtu töösse?
Aga kust Te seda võtate? Kuna Saksa ajakiri mult Saksa kohtu kohta küsis, ma ka vastasin, et austan kohtu sõltumatust ja minu töö on olnud veenda hoopis Eesti riigikogu, Euroopa kõige aeglasemat, et ta ei venitaks; et ma ei tea, miks Saksa kohus arutab asja nii tagantjärele, ja et see pole hea märk, et ühe (oma Euroopa positsiooni pärast muide väga tundliku riigi) kohus võib olematuks muuta 17 parlamendi ja valitsuse otsused kriisi lahenduseks. Ka vastasin küsimusele, kas eelarveotsustega venitamine riikides, kus ebastabiilsus lähtub, on meile probleem. Lihtsameelsed nii Eestis kui Saksamaal on leidnud endale šansi minu ründamisega kuulsaks saada, aga nad toetuvad vaid mu üksikutele sõnadele, mitte lausetele ja mõtetele. Sümptomaatiline muidugi, et minu umbes 20 intervjuust Saksa ajakirjandusele, mis on toetanud Eesti rahanduse väga head mainet Saksamaal, pole Eestis peetud oluliseks mainida pea ühtki, küll on toodetud uudist ühest rämeda jutuga baierlasest ja ta süüdistusest, et mind ootavad Euroopas soe koht ja miljonid. No ei oota, ootab ainult lisatöö, magamatus ja ebameeldivad valikud.
Eksperdi kommentaar:
Seisukoht, et saksa konstitutsioonikohtu poolt saksa konstitutsiooni kaitsmine "ei ole hea märk" on lubamatu sekkumine põhiseadusliku institutsiooni töösse. Sarnast survet avaldati avalikus inforuumis ka Eesti riigikohtule.
Huvitaval kombel avaldas minister avalikus inforuumis sellel teemal sõna võttes, et "Isegi kui Eesti on väike riik, on meil moraalne õigus ka teistelt riikidelt otsuseid nõuda - võrreldes oma majanduse suurusega kannavad eestlased ESMis suurimat koormat," "
Miks on siis Eesti nõustunud kandma teistest võrreldavalt suuremat koormat?
Kritiseerisite riigikohtus õiguseksperte ja rõhutasite, et nad ei ole ESMi asutamist ettevalmistanud komisjoni aruteludes osalenud. Kuidas oleks õiguseksperdid saanud komisjoni töös osaleda, kui Taavi Rõivase sõnul olid koosolekud kinnised ja protokollid ei ole avalikud?
Ei tea täpselt, millele viitasite, aga õigusekspertideks kutsuti kohtus teiste hulgas ka inimesi, kes tulid tegelikult väljendama teisele poolele poliitilist toetust ja olid laiemalt väljas pigem Euroopa Liidu vastase vabadusvõitluse peal. Õiguse osa nende esinemises oli hõre ja üks väidetest kõlas ka Teie öeldu moodi: Riigikogu komisjon ei ole asja tõsiselt arutanud. Erinevalt ütlejast olen mina ent komisjonide koosolekutel kohal olnud ja ma ei kritiseerinud mittekohalolekut, vaid hinnangut, mis ei põhińenud millelgi. Ma olen ka öelnud, et isegi mitte Eesti riigikogu erialakomisjon, ammugi mitte täiskogu, et saa kunagi ühtki rahvusvahelist organisatsiooni juhtida. Seepärast oli tegu tühja ja mittejuriidilise retoorikaga, mille kõrvale jätmine kohtuvaidlusest oli vajalik.
Eksperdi kommentaar:
Minister kinnitab, et osales ise komisjonides, kus ekspert osaleda ei saanud ja tugines eksperdile ärapanemiseks faktile, et ekspert ei olnud kohal kohas, kus ta polekski saanud kohal olla.
Vaata ka artiklit "ESM-Lendleht. 18 väga lihtsat küsimust Jürgen Ligile"
