Hõõglamp on tänasest persona non grata
Hõõgpirn, seleta lugejale lühidalt, mismoodi sa seda valgust teed.
Vool lastakse läbi meetripikkuse imepeenikese volframtraadi, see läheb kuumaks ja kiirgabki valgust. Lihtne ja geniaalne! Ja et traat läbi ei põleks, asub ta klaaskolvis, millest on õhk välja pumbatud.
Thomas Alva Edison leiutas elektripirni aastal 1879, sellest on nüüd ligi 133 aastat möödas.
Tõsi, jah? Alles see oli, kui põletati peerge, küünlaid ja õlilampe. Muide, Edison kartis jubedalt pimedust. Sellepärast ta elektrivalgusega jantis. Eks tal ikka tegemist oli, enne volframtraadi juurde jäämist proovis ta sütt, puitu, linakiudu, plaatina…
Kuidas sa ennast tunned, kui Euroopa on otsustanud su teenetest loobuda?
Ütlen ausalt. Mis tehtud, see tehtud, mis tegemata, see tegemata. Ma ei stressa asjade pärast, mis minust ei sõltu.
Sulle heidetakse ette, et oled liiga kuum?
Jah. Ma raiskavat energiat. Et üle 95 protsendi energiast läheb soojuseks ja valguseks saab ainult 5 protsenti.
Tead, see soojusejutt on üks hispaanlaste hala. Nemad kurdavad, et hõõglambid ajavad neil toad palavaks. Siis nad nihelevad ööd läbi, ei saa magada. Ja et konditsioneeride peale peab raha kulutama, et ruumid maha jahutada.
Meil on hea meel, kui toad soojaks lähevad.
Just nimelt. Niikuinii kütame üheksa kuud aastas ahju.
Ja siis see keskkonnaprobleem. Soomlased on välja arvutanud, et säästupirnile üleminekul hakkab iga majapidamine aastas 200 kilo süsihappegaasi juurde tekitama. Kui ma ära kaon, tuleb hakata rohkem õli põletama. No ei ole igas Euroopa otsas ühesugused olud! Ei ole!
Aga mida sa säästupirnist arvad?
Säästupirni tööpõhimõte on see, et elektrivool läheb läbi väärisgaasi ja hõrendatud elavhõbedaauru ja hakkab kiirgama ultraviolettkiirgust ja klaaskolvi seinale kantud luminofoor muudab selle nähtavaks valguseks. Säästulamp kulutavat kuus korda vähem energiat kui mina. Üksvahe olid kõik lehed täis juttu, et Euroopa hoidvat säästupirnile üle minnes kokku terve väikeriigi elektritarbimise – näiteks Rumeenia oma.
Väga ilus! Palju õnne! Aga siin on üks aga. Efekt saavutatakse siis, kui säästupirn põleb ööd ja päevad ja teda ei klõpsita iga natukese aja tagant sisse ja välja. Kui klõpsid, ei anna ta mingit efekti. Seda esiteks…
Ja siis veel see elavhõbe...
Jah, issand! See ka veel! Säästupirni sees on 3–5 milligrammi elavhõbedat, sellest kolmandik on kiiresti lenduv gaas. Elavhõbe on hirmus asi! Räägitakse, et Salieri olevat Mozarti elavhõbedaga ära tapnud.
Kõikjal püütakse elavhõbe inimestest ohutus kauguses hoida, ja nüüd hakatakse seda säästulampides massiliselt juurde vorpima! Aru ma ei saa!
Kui säästupirn katki läheb, hoidke tingimata veerand tundi aknad ja uksed lahti. Klaasikillud korjake kokku, pange kahekordsesse kilekotti ja viige ohtlike ainete kogumispunkti. See pole nali.
Teine häda on, et säästupirn ei hakka kohe täisvõimsusel põlema.
See on järjekordne asi, mis minul üle mõistuse käib!
Paned kempsus tule põlema, aga vabalt võib juhtuda, et lased ladinal prilllaua märjaks, sest säästupirn pole veel õieti tööle läinud (antagu liiga eluline näide mulle andeks).
Või naisterahvas – jookseb hommikul peegli ette, paneb säästulambi põlema ja värvib silmad pähe – ja kui pärast töö juures peeglisse vaatab, vaju häbi pärast või maa alla, ausõna!
Kuidas see aeglane süttimine Euroopa standarditega sobib?
Täpselt minu küsimus. Säästupirn pole ülesannete kõrgusel, kui on vaja ruum ruttu valgeks saada.
Pange tähele, säästupirn on mööduv nähtus, nagu sütega pressraud, pehmed flopikettad või helikassetid. Kahtlustki ei ole!
Aga led-lamp? Mis see veel on?
Light-emitting diode ehk valgusdiood. See on nii-öelda tahke lamp, mingit gaasi siin ei ole, mis tervist kahjustaks, aga on muud jamad.
Mis jamad?
Kui panna kümme odavat led-pirni kõrvuti, võib juhtuda, et nad on kõik eri tooni. Valgus pole soe, vaid võbeleb. Ja mõni ütleb, et kui kaua led-lambi valguses olla, tuleb iiveldus peale. led-lambi kvaliteet pole praegu veel selline, mis olema peaks.
Käsi südamel ütlen – üldvalguseks pole mõtet led-lampi panna, aga kohtvalguseks on ta päris hea.
Kokkuhoidu annab ta kõvasti?
Jah, seda tuleb tema kiituseks öelda. 9–10 korda võtab vähem voolu kui mina. led-lamp on praegu kõige säästlikum valgusti, aga ebaühtlase kvaliteediga ja kallis.
Räägitakse, et led-lambid olevat eluaegsed.
Vaat sellest ma aru ei saa – kust nad seda võtavad? Keegi pole nii vanaks elanudki, et võiks kinnitada, kas ta ikka veel põleb, kui surm hakkab juba ligi hiilima. See kestusaeg on ikka arvestuslik, kaua ta tegelikult põleb, ei tea keegi.
Aga mida ma pean ütlema – tulevikus on led-lamp kindlasti tegija.
led-lampe saab arendada nii kaugele, et tuba valgustab sein või aknaklaas, mida saab lülitada läbipaistvaks ja läbipaistmatuks. Ma arvan, et kui Edison praegu elaks, mõtleks ta selle led-lambiga igasugu nippe välja.
Ta mõtleks midagi välja ka minuga. Teeks võib-olla hoopis küttekolde, mine sa tea. Tal tuli vanasti neid ideid ikka nagu kommentaare Savisaare nime peale, ausõna.
Aga sulle on inimesed tänini truud. Ostavad seljatäite kaupa.
Nii see on. Mõnel on kodus kastitäied pirne nagu talvekartuleid!
2009. aastal osteti kauplused mattpirnidest tühjaks.
Septembrist alates minusuguseid enam euroliidus toota ei või. Need, mis on laos, võib maha müüa, aga rohkem juurde ei tule.
Kuigi… ma olen kindel, et hõõglampe saab ka edaspidi.
Kas sa eraisiku kohvris ka üle piiri euroliitu tulla ei tohi?
Ei. Ei tohi, ja esimesed trahvid on juba tehtud. Kui suur see trahv on... no kui ütlen, siis valetan! Aga elame, näeme. Ma arvan, et mu elu saab olema tulevikus põnev.
Ursula K. Le Guini romaanis “The Telling” on ühel planeedil inimesesarnased olendid, kes teevad kõike nagu Maal, aga elektripirnid on neil kandilised. Miks peab pirn tingimata ümmargune olema?
Heldus küll! Valgus jaotub ju ümmarguses pirnis ühtlasemalt.
Seda esiteks. Ja teiseks – kui sul on pea kõiksugu leiutisi täis – sa mõtled välja fonograafi, süsimikrofoni, elektripirni, aku… No hakka nüüd veel pirni kandiliseks tegemise peale aega raiskama! Õige mul präänik!
