Toidublogi: Eda Ahi
Möödunud nädalal pälvis luuletaja oma esikkogu “Maskiball” eest Betti Alveri debüüdiauhinna. Žürii iseloomustas Eda Ahi “Maskiballi” kui nõtke keele ja hea vormitajuga luulet, mille puhul on oluline autori oskus ja võime kasutada riimi.
Vladimir Horowitz
Viimasel ajal olen sattunud sõltuvusse Rahmaninovi 3. klaverikontserdist Horowitzi esituses. Ettevaatust – tema sõrmede all on isegi piano nii intensiivne, et selle peale võib maja kokku variseda.
Uni
Ma ei kuulu päris kindlasti nende inimeste hulka, kes kuulutavad, et uni on ajaraisk – vastupidi, see on paras aja- ja kogemusevõit. Päriselus pole ma oma mäletamist mööda kunagi luuaga lennanud, Aafrikas käinud või Alain Deloniga veini trimbanud.
Poola kirjanikud
Pärast Alveri auhinna tseremooniat astus minu juurde üks härrasmees ja ulatas salapärase valge kilekoti. Kilekotis oli terve virn suurimate poola kirjanike eestindatud teoseid. Sellest ajast peale olen ma üha kasvava tänutundega veetnud päris palju aega avastades ja taasavastades seda musta kulda valgel paberil.
Rõõmsad juhused
Hakkad segaduses turistidele seletama, kuidas Tallinnas autot parkida, ja äkki selgub, et nad on sinu Sitsiilia kolkas elavate sõprade head tuttavad. Lähed enda meelest Tartusse sõbrannale külla, aga lõpetad hoopis Obinitsas Kauksi Ülle juubelilauas. Sõbral jääb just see raamat üle, mida sul väga vaja on. Väikesed asjad, aga nii suur rõõm!
Kusagilesõit
Armastan sõita ükskõik millega ükskõik kuhu. Sõidad ja sõidad, leiad aega märgata ümbritsevat maailma just sellisena, nagu ta praeguses hetkes on, aga samas õnnestub teel olles kummalisel viisil tavalisest põhjalikumalt vaadelda ka mälestusi ja tulevikuplaane. Justkui kangastuksid füüsiliselt teel olles paremini ka mingi vaimse teekonna lõpp- ja alguspunktid, seosed ja tähendus. Voilà – nii saabki tavalisest Tartu-bussist hoopis ajamasin.
