Kuidas teie päevad välja näevad?

Hans: Ärkad poolsurnult, üritad midagi sisse süüa ja lähed kooli. Oled seal pool päeva, siis lähed koju, hakkad õppima ja siis lähed trenni. Ma tegelen võistlustantsuga, trennid on 4–6 korda nädalas.

Mattias: Mina hakkan kell kuus õppima. Käin kaks korda nädalas hiphopis ja kaks korda nädalas kergejõustikus. Nädalavahetustel spordin väga palju koos perega – käin jooksmas, suusatan, sõidan jalgrattaga, matkan.

Kadri-Ann: Mina käin ujumas ja kunstikoolis.

Anni: Aga mina käin viiulitunnis ja emaga koos joogas.

Elisa: Mul on kaks korda nädalas võrkpall, tegelikult peaks olema kolm korda nädalas, aga mul on samal ajal kunstiring – see on kaks korda nädalas; ja korra nädalas käin loomaaiaringis.

Markus: Mina käin karates kolm korda nädalas, tegelikult peaks neli korda käima – laupäeviti on ka –, aga ma ei jaksa laupäeval nii vara tõusta, et kell 11 trenni jõuda.

Aga kuidas hommikul üles saate?

Anni: Ema raputab mind pool tundi, sest äratuskella peale ma ei ärka.

Kadri-Ann: Mina ärkan selle peale, et koer magab mu näo peal ja ma lihtsalt ei saa hingata.

Markus: Ma pole kooliski veel üles ärganud mõnikord.

Kui uurin, kuidas saaks seda olukorda parandada, siis selle asemel, et soovida, et kool algaks hiljem (siis ta ju lõppeks ka hiljem!), pakutakse vahetundide lühendamist või vähendamist ning seda, et koolipäeva alguses võiks olla mingi jama tund ja need tunnid, kus mõtlema ka peab, oleksid kusagil keskel. Nii ratsionaalne mõtlemine tekitab kohe huvi, mida noored Eesti ühiskonnas muudaksid.

Hans: Eestis võiks olla liberaalsem ühiskond.

Nüüd hakkavad kõik rääkima Keskerakonnast ja Savisaarest ja sellest, et noored on ühel nõul, et Savisaar linnapeaks ei sobi.

Loe täismahus artiklit Eesti Ekspressi tasulisest versioonist